KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 01.06.2017.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-15067 Tsiviilasi Madis Helm kohustustest vabastamise menetlus

§ 153

lg 1 p 2 nimetatud järgu nõuded (muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded) kogusummas 433 255,16 eurot, mille jääk on alljärgnev: Jrk Võlausaldaja nimi nr (eurodes) Väljamaksed kohustustest vabastamise menetluses (eurodes) Nõude jääk kohustustest vabastamise menetluses (eurodes) 42 085,82 41 060,58 808,05 40 252,53 2 Anri Juhtimisteenuse UÜ 22 650,29 22 098,48 434,91 21 663,57 3 Espak Tartu AS 46 394,97 45 264,81 890,75 44 374,06 4 Comintec OÜ 21 245,51 20 727,94 407,93 20 320,01 5 VM 3 657,02 3 567,90 70,24 3 497,66 6 OÜ Nutshell 64 007,52 62 448,28 1 228,93 61 219,35 7 Tallinna Teede AS 3 716,78 3 626,29 71,32 3 554,97 8 Bestorkate Ehitus OÜ 15 038,92 14 672,52 288,78 14 383,74 9 Ruutmeeter OÜ 6 567,05 6 407,03 126,12 6 280,91 10 Glaskek AS 12 916,54 12 601,87 248,01 12 353,86 1 Tunnustatud Saamata nõude suurus summa (eurodes) lõpparuande kinnitamisel OÜ Ramia Grupp (endine ärinimi: Jüri Allikalt´i Konsultatsioonide OÜ) Alumiinimum 2 ScandiNaval Boats OÜ (kustutatud) 798,62 - - - StiviChem OÜ (nõue loovutatud OÜ-le JXG Holding) 62 013,47 60 502,79 1 190,65 59 312,14 13 AS Fector 20 085,98 395,31 19 690,67 14 Eesti Vabariik (Ida Maksu- ja Tollikeskus) 7,67 7,67 0,00 7,67 15 OÜ Nongoto 103 819,85 2 043,04 101 776,81 16 AS Swedbank Liising (endine ärinimi: AS Hansa Liising Eesti) 2 005,31 1 956,43 38,53 1 917,90 AS Swedbank Liising (endine ärinimi: AS Hansa Liising Eesti) 3 150,11 3 073,42 60,45 3 012,97 11 12 17 20 587,54 106 412,02 Esimese ja kolmanda järgu nõudeid pankrotimenetluses ei tunnustatud. 3. 15.04.2015.a. esitatud usaldusisiku aruande kohaselt jätkab võlgnik usaldusisikule teadaolevalt töötamist xxxx ametikohal. Perioodil 01.01.2012-30.03.2015.a on võlgnikule laekunud töötasu summas 37 691,75 eurot, millest vastavalt mittearestitav osa on 20 476,59 eurot. Võlausaldajatele väljamaksete tegemise ja töötasu mittearestitava osa edasi kandmise pangakulu on 14,05 eurot. Seega jaguneb võlausaldajate vahel jaotise alusel 2014.a eest 8 897,01 eurot, kokku kohustustest vabastamise menetluse perioodil on võlausaldajate vahel jagunenud 17 200,03 eurot. Pankrotimenetluses tunnustati

§ 153

lg 1 p 2 nimetatud järgu nõudeid kogusummas 433 255,16 eurot, mille jääk on alljärgnev: Jrk Võlausaldaja nimi nr 1 2 (eurodes) Väljamaksed kohustustest vabastamise menetluses (eurodes) Nõude jääk kohustustest vabastamise menetluses (eurodes) 42 085,82 41 060,58 1 673,91 39 386,67 22 650,29 22 098,48 900,93 21 197,55 Tunnustatud nõude suurus (eurodes) Saamata summa lõpparuande kinnitamisel OÜ Ramia Grupp (endine ärinimi: Jüri Allikalt´i Konsultatsioonide OÜ) Anri UÜ Juhtimisteenuse 3 Espak Tartu AS 46 394,97 45 264,81 1 845,22 43 419,59 4 Comintec OÜ 21 245,51 20 727,94 845,04 19 882,90 5 VM 3 657,02 3 567,90 145,51 3 422,39 6 OÜ Nutshell 64 007,52 62 448,28 2 545,77 59 902,51 7 Tallinna Teede AS 3 716,78 3 626,29 147,75 3 478,54 3 8 Bestorkate Ehitus OÜ 15 038,92 14 672,52 598,22 14 074,30 9 Ruutmeeter OÜ 6 567,05 6 407,03 261,27 6 145,76 10 Glaskek Alumiinimum AS 12 916,54 12 601,87 513,76 12 088,11 ScandiNaval Boats OÜ (kustutatud) 798,62 - - - StiviChem OÜ (nõue loovutatud OÜ-le JXG Holding) 62 013,47 60 502,79 2 466,48 58 036,31 13 AS Fector 20 085,98 818,90 19 267,08 14 Eesti Vabariik (Ida Maksu- ja Tollikeskus) 7,67 7,67 0,00 7,67 15 OÜ Nongoto 103 819,85 4 232,24 99 587,61 16 AS Swedbank Liising (endine ärinimi: AS Hansa Liising Eesti) 2 005,31 1 956,43 79,81 1 876,62 AS Swedbank Liising (endine ärinimi: AS Hansa Liising Eesti) 3 150,11 3 073,42 125,22 2 948,20 11 12 17 20 587,54 106 412,02 Esimese ja kolmanda järgu nõudeid pankrotimenetluses ei tunnustatud. 4. 11.05.2016.a. esitatud aruande kohaselt ei ole võlgnik usaldusisikule esitanud andmeid 2015.a tulutoova tegevuse või pärimise teel laekunud raha kohta. Usaldusisikule teadaolevalt saab võlgnik endiselt töötasu xxxx, kuid usaldusisikule 2015.a töötasu arestitavat osa võlgnik üle ei ole andnud. Usaldusisik ei ole saanud võlgniku 2015.a töötasu arestitava osa arvelt võlausaldajatele väljamakseid teha. Kuni 2015.a oktoobrini toimis usaldusisiku ja võlgniku vahel korraldus, et igal palgapäeval esitas võlgnik usaldusisikule palgateatise ning taotluse, kuhu soovib mittearestitava töötasu osa kandmist. Alates 2015.a oktoobrist võlgnik usaldusisikule oma töötasu arestitavat osa üle ei ole andnud ega usaldusisikuga kontakti võtnud. Samuti ei ole võlgnik vastanud usaldusisiku korduvatele päringutele ega esitanud andmeid oma tegevuse kohta. Võlgnik on telefoni teel lubanud usaldusisikule vajalikud andmed esitada ja töötasu arestitava osa üle anda hiljemalt 22.04.2016.a, kuid ei ole seda siiani teinud ning on käesoleva hetkeni jäänud kättesaamatuks nii e-posti, mobiiltelefoni kui ka xxxx telefonil. Usaldusisiku viimase 2015.a aruande koostamise seisuga oli perioodil 01.01.2012-30.03.2015.a võlgnikule laekunud töötasu summas 37 691,75 eurot, millest vastavalt TMS § 132 mittearestitav osa (sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata) oli 20 476,59 eurot. Võlausaldajatele väljamaksete tegemise ja töötasu mittearestitava osa edasi kandmise pangakulu oli 14,05 eurot. Seega jagunes võlausaldajate vahel jaotise alusel 2015.a eest 8 897,01 eurot. Kokku oli 30.03.2015.a seisuga kohustustest vabastamise menetluse perioodil võlausaldajate vahel jagunenud 17 200,03 eurot. Madis Helmi kohustustest vabastamise menetlus algatati Viru Maakohtu 07.12.2011.a määrusega ning menetlus on seega kestnud 4 aastat ja 4 kuud. Kohustustest vabastamise kestel on usaldusisikule laekunud 20 476,59 eurot, millises ulatuses on võlausaldajatele tehtud väljamaksed. Alates 2015.a oktoobrist ei ole võlgnik usaldusisikule töötasu üle andnud ning usaldusisik ei ole saanud teha võlausaldajatele 2015.a väljamakseid. Eelnevast tulenevalt on usaldusisik seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173nimetatud kohustusi ning ei ole tulu usaldusisikule üle andnud.

4 Selline tegevus kahjustab oluliselt võlausaldajate huve ning on vastuolus kohustustest vabastamise menetluse eesmärkidega. Usaldusisik palus lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. 5. 13.09.2016.a. Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil jäi usaldusisik taotluse juurde lõpetada menetlus, kuna võlgnik ei ole andnud üle töötasu, mistõttu ei saanud teha võlausaldajatele väljamakseid ja seda loetakse

§ 173alusel rikkumiseks.

Menetluses on makstud üle 20 000.euro, mis on oluline panus ning suurem kui Eesti tavapärane hüvitis või väljamakse. Selles osas etteheiteid ei ole, aga

1. aasta rahasid ei ole laekunud ja nüüd on 2016.a. ülekanne vaja usaldusisikule teha. Formaalne rikkumine on olemas, samas on võimalik taotleda ennetähtaegselt menetluse lõpetamist. Võlgnik selgitas, et läks abikaasast lahku ja rahalised võimalused puudusid. Vaja oli uut elamispinda, lapsele tuli elatist maksta. Võlgnik ei tööta alates 01.05.2016.a., kuna direktor otsustas lahkuda ja kogu juhtkond lahkus. Võlgnik lahkus vabatahtlikult, kuna uue direktoriga koostöö ei sujunud. Psühholoogiliselt oli raske edasi töötada. Pikad tööpäevad hakkasid tervisele. See ei olnud lihtne otsus. Loomisel on uus firma, mis hakkab xxxx konsultatsioone osutama. Asutamine käib, hiljemalt novembrist on see firma töös. Töötuna arvel ei ole. Uuel elamispinnal oli üür 350.- eurot ja kommunaalkulud. 160.- eurot oli elatis. Võlgnik lubas usaldusisikule raha ära maksta. AS Swedbank esindaja leidis, et võlgnik ei muretse olukorra pärast ja jääb mulje ükskõiksusest. Töösuhte lõpetamine oli omaalgatuslik. Selline tegevus ei ole aktsepteeritav olukorras, kus võlgnikul ei ole uut töökohta, kus tal oleks võimalik teenida mõistlikku tasu. Sel perioodil oleks olnud võimalus usaldusisikule maksta. Seda ei tehtud ja ei ole esitatud piisavat selgitust või arvutuskäiku, et sealt raha järgi ei jäänud usaldusisikule üleandmiseks. Võlgnik on olnud oma tegevusest teadlik, seega toetas võlausaldaja usaldusisiku taotust menetlus lõpetada.
2. 15.12.2016.a. toimunud kohtuistungil märkis usaldusisik, et tal ei ole midagi lisada. Eelmisel õhtul oli võlgnik teatanud, et virtuaalselt on tal raha olemas, kuid reaalselt kontole veel laekunud ei ole ning mida ta peaks edasi tegema. Kuna usaldusisikule ei ole raha üle antud, siis tulenevalt pankrotiseadusese §-st 173 ei ole muud võimalust, kui esitada usaldusisiku aruande ja taotleda menetluse lõpetamist. Kohus on andud võimaluse võlgnikule vahendid leida, aga seda tehtud ei ole. Aruanne on 10.05.2016.a. seisuga esitatud ja pärast seda muudatusi pole olnud. Usaldusisik on teinud ülekandeid kõigile võlausaldajatele proportsionaalselt. Makstud on tänaseks 20 476,59 eurot ja nõudeid tunnustati 433 255,16 eurot. Protsentuaalselt on tehtud üle 4% väljamakseid kõikidest kohustustest. AS-i Swedbank esindaja toetas usaldusisiku seisukohta menetlus ära lõpetada. Võlgnik vabandas, et ei ole suutnud võlgnevust likvideerida ja usaldusisikule raha üle anda ja taotles aega 1,5 kuud aega, st jaanuari lõpuks annab raha üle.
3. Kohus edastas ka teistele võlausaldajatele kohtunõude seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse osas. Anri Juhtimisteenuse UÜ esindaja leidis, et võlgnikule tuleks anda täiendav tähtaeg võlgnevuste likvideerimiseks kuni 31.01.2017.a. Kui võlgnik võlgnevust usaldusisiku ees ei likvideeri, palus võlausaldaja kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Ka OÜ Jüri Allikalt’i Õigusbüroo esindaja leidis, et võlgnikule võiks anda täiendava tähtaja võlgnevuste likvideerimiseks. Kui võlgnik võlgnevust usaldusisiku ees ei likvideeri, toetab võlausaldaja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. AS Espak Tartu esindaja leidis, et võlgnik tuleb täitmata kohustustest vabastamata jätta. Võlgnikul puudub tahe võlgu likvideerida, samas ei ela ta materiaalses puuduses. OÜ Nutshell Invest esindaja leidis, et võlgniku võib võlgadest vabastada. 5 Tallinna Teede AS esindaja avaldas, et ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. 2016.a. ei ole laekunud ühtegi makset võlgnevuse katteks. Kohtumääruse põhjendused. 8.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödus 06.12.2016.a. viis aastat. Seega tuleb otsustada võlgniku kohustustest vabastamine. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning hinnanud menetluse kulgu ja võlgniku tegevust, leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja keelduda tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. 9.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

lg 1-3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

1. Usaldusisik on avaldanud, et alates 2015.a oktoobrist võlgnik usaldusisikule oma töötasu arestitavat osa üle andnud ei ole. 11.05.2016.a. aruande esitamise seisuga ei olnud võlgnik vastanud usaldusisiku korduvatele päringutele ega esitanud andmeid oma tegevuse kohta. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et ta ei tööta alates 01.05.2016.a. Eeltoodust tulenevalt ei andnud võlgnik usaldusisikule töötasu mittearestitavat osa üle ka ajal, mil ta töötasu sai. Võlgnik on avaldanud, et lahkus töölt omal algatusel. Kohus nõustub võlausaldaja ASi Swedbank esindajaga, et selline tegevus ei ole aktsepteeritav, kui võlgnikul ei ole uut töökohta, kus tal oleks võimalik teenida mõistlikku tasu.
2. Võlgnik on kohtuistungitel korduvalt palunud võimalust tasuda usaldusisikule summa, mis on jäänud varem loovutamata. Võlgnik on avaldanud, et on loonud uue ettevõtte, millest loodab tulu hakata teenima. Kohus on korduvalt andnud võlgnikule täiendavaid tähtaegu selle summa tasumiseks. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole võlgnik lubadusi täitnud.
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 leidnud, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16 on Riigikohus leidnud, et võimalus vabaneda pankrotiseaduses ettenähtud korras oma kohustustest ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

§ 175

lg 2 sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. 13. Kohus leiab, et kuigi 2015.aasta oktoobrini võlgnik täitis oma kohustusi nõuetekohaselt ja tasus menetluse käigus 20 476,59 eurot, mis usaldusisiku kinnitusel on oluline panus, ei ole võlgnik pärast 2015.a oktoobrit oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Võlgnik ei ole vaatamata korduvatele lubadustele ja talle antud võimalustele asunud kohustusi täitma. Kohus leiab, et selliselt käitudes on võlgnik rikkunud tahtlikult

§ 173

-s nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve saada oma nõuded rahuldatud. 6 Seetõttu leiab kohus, et käesoleva kohustusest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja isiku kohustustest vabastamisest tuleb keelduda. Samal seisukohal on olnud ka usaldusisik ja võlausaldajad (v.a OÜ Nutshell Invest). 14.

§ 175

lg 8 kohaselt, kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 15.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 16. TsMS § 172 lg 7 kohaselt, kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Menetlusosalistel ei ole tekkinud menetluskulusid. 17.

172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus usaldusisiku tema kohustustest.

1. Kohus juhindus TsMS §-idest 463-
2. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots Tartu Ringkonnakohtu 16.08.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuni 2017 määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi.
5. Jätta Madis Helmi määruskaebus rahuldamata.
6. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud Madis Helmi kanda. 01.06.2017 kohtumäärus 2-06-15067 jõustus
7. septembril
8. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 7