← Eesti

1-17-524/34

1-17-524 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-524 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Orvi Koik Kriminaalasi Viktor Leppäneni süüdistus KarS § 113 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus Apellant Prokurör Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Lumiste Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil Viktor Leppänen (ik 35305310224); XXX; varem kriminaalkorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 14.-
  4. septembrini 2015 ja
  5. juulil 2016; vahistatud alates
  6. juulist 2016 Süüdistatav RESOLUTSIOON
  7. Jätta Harju Maakohtu
  8. mai
  9. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  10. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole seoses vandeadvokaat Leelo Viili poolt Viktor Leppänenile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 72 (seitsekümmend kaks) eurot (sh käibemaks) ja jätta see menetluskulu riigi kanda. EDASIKAEBE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1-17-524 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Viktor Leppänenile esitati süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi selles, et 24.-
  12. mai
  13. a öösel peksis ta täpselt tuvastamata ajal ja kohas tapmise eesmärgil oma elukaaslast MJ üle keha jalgade ja kätega ning pole välistatud ka, et ta astus ja hüppas kannatanu kehatüvele jalgade ja põlvedega, tekitades nõnda kannatanule kehatüve tömbi trauma koos hulgaliste luumurdude ja siseorganite vigastustega, mille tüsistuste tagajärjel kannatanu suri kuni tunni jooksul. V. Leppänen lohistas kannatanu pärast peksmist tema suremise protsessi käigus ja/või lühikest aega peale surma saabumist Tallinnas XXX juurde võsastikku ja jättis ta sinna, kust kannatanu
  14. mail 2015 leiti. Veel esitati V. Leppänenile süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi selles, et
  15. juunil 2016 lõi ta TP-le (P) ühe korra klaasist 0,5 liitrise õllepudeliga pähe, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusena lahtise haava, mis vajas õmblemist.
  16. Harju Maakohtu
  17. mai
  18. a otsusega mõisteti V. Leppänen talle KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi tunnistati V. Leppänen süüdi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vangistust. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumise või karistusaja täitumiseni. Maakohus mõistis V. Leppänenilt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuludena välja sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 186 eurot. Ülejäänud osas, s.o ekspertiisikulud 14 421 eurot ja kaitsjatasu 1302 eurot jättis maakohus riigi kanda. Maakohus otsustas ka asitõenditega seonduvad küsimused. 3.
  19. Maakohus leidis, et V. Leppäneni süü MJ tapmises ei ole tõendatud. 3.1.
  20. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli süüdistatav kannatanu kadumise tõttu
  21. mai
  22. a õhtul mures ja otsis teda nii samal kui ka järgnevatel päevadel. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist teesklusega, sest aastaid alkoholi kuritarvitanud inimesena, kes pärast elukaaslase kadumist praktiliselt iga päev jõi, ei oleks ta olnud suuteline sellist tegevuskava oma teo varjamiseks ja vastavalt sellisele tegevuskavale ka käituma. Maakohus ei nõustunud prokuröri väitega, nagu oleks V. Leppänen tunnistanud oma süüd elukaaslase tapmises enda kambrikaaslasele A.P-le Rahumäe arestimajas
  23. a. Nimetatud tunnistaja ütlused selle asjaolu kohta on olnud kohtueelses menetluses ja kohtuistungil toimunud ristküsitlusel erinevad. 3.1.
  24. Tapmisele eelnevalt viibis MJ poe juures ja oli alkoholijoobes. Kuna MJ oli suhtlemisaldis ja võis purjus peaga suhelda ka võõraste inimestega, samuti oli ta seksuaalselt aktiivne ja tal oli seksuaalsuhteid ka lisaks enda elukaaslasele, siis ei ole maakohtu arvates välistatud võimalus, et MJ liitus talle võõra inimese või seltskonnaga ning võis kuriteo ohvriks sattuda kas varavastase või seksuaalkuriteo tulemusena. Tema asjade hulgast sündmuskohal ei leitud tema rahakotti, pangakaarti ega Maxima sooduskaarti. 3.1.
  25. Kohus osutab, et kannatanu kehalt ja tema riietelt võetud 90 DNA proovist vaid ühe puhul ei saa kindlalt välistada V. Leppänenilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist proovis ehkki mitme proovi puhul oli tegemist segaproovidega. Proovide puhul mobiiltelefoni akult ja märkmiku esikaanelt ei saa välistada V. Leppänenilt pärineva bioloogilise materjali 2 1-17-524 sisaldumist nendes segaproovides. Tulemasina korpuselt võetud proovi puhul ei saa kindlalt välistada V. Leppäneni bioloogilist materjali selles. Maakohtu hinnangul ei kinnita aga süüdistatava DNA leidmine eelnimetatud esemetelt tema viibimist sündmuskohal ega seega tema süüd tapmises. Süüdistatava bioloogiline materjal võis neile esemetele sattuda seetõttu, et elukaaslasena puutus ta MJ-ga tihedalt kokku, kasutades temaga ühiselt sama telefoni, tulemasinat ja teisi esemeid. Prokuröri arvamus, nagu oleks süüdistatava DNA MJ jopele saanud sattuda vaid tapmise käigus või laiba jopega katmisel, sest kannatanu tütar pesi jope puhtaks ja tütre juurest lahkudes ta kodust läbi ei läinud, on maakohtu arvates ümber lükatud süüdistatava ja tunnistaja KM ütlustega, samuti turvakaamerate salvestustega. Samuti pole välistatud kaitsja seisukoht, et süüdistatava bioloogilist materjali võis jopele jääda ka pesemise käigus. 3.1.
  26. Kogutud tõenditel ei põhine ka prokuröri järeldus, et süüdistatava DNA sai sattuda sündmuskohalt leitud märkmiku kaanele üksnes seetõttu, et tapmise varjamiseks hakkas süüdistatav teesklema oma elukaaslase otsimist ja tapetu emale helistamiseks sai ta telefoninumbri leida vaid sellest märkmikust. Süüdistatava elukohas ei ole tehtud läbiotsimist ning elukaaslastele vajalikud telefoninumbrid võisid olla fikseeritud ka mujale kui sündmuskohalt leitud märkmikusse. 3.1.
  27. Mis puutub kannatanu juurest leitud telefoni, siis on maakohtu hinnangul süüdistatava DNA leidumine telefonil seletatav asjaoluga, et telefon oli süüdistatava ja kannatanu ühises kasutuses. Prokuröri järeldust, nagu viibinuks süüdistatav
  28. mail 2015 kella 10-11 paiku sündmuskohal ja nagu lülitanuks ta seal telefoni välja ning võtnuks selle lahti, ei rajane asjas uuritud tõenditel. 3.1.
  29. Tunnistaja MS (EL elukaaslane) andis maakohtu istungil ristküsitlusel ütlusi, millest nähtuvalt oli V. Leppänenil
  30. mai
  31. a õhtul paha olla ja ta tahtis kannatanule helistada. Algul rääkis kannatanuga EL, pärast süüdistatav ise ja tegi seda kõrgendatud häälega, karjus telefoni. Ta ei mäletanud, kas süüdistatav jäi pärast kõnet koju või läks välja. Kui prokuröri taotlusel avaldati vastuolu tõttu tunnistaja eeluurimisel antud ütlused, siis arvas MS, et süüdistatav võis
  32. mai
  33. a õhtul kodust koeraga jalutama minna ja ütlused, mida ta andis
  34. mail 2016, on õiged, sest uurijale on ta rääkinud seda, mida siis mäletas (et süüdistatav läks koeraga jalutama kella 18-19 paiku, tagasi tuli kella 22 paiku ja oli väga purjus ning küsimusele, kas ta leidis M, vastas ta arusaamatu pominaga). Maakohus märkis, et tunnistaja ülekuulamine kohtueelses menetluses on toimunud tõlgi osavõtuta ja uurija juhendamisel on tunnistaja protokolli kirjutanud, et saab aru eesti keelest. Ülekuulamine olevat toimunud vene keeles ja eestikeelse protokolli oli uurija ise talle vene keelde tõlkinud. Sellised ütlused on saadud menetlusnorme rikkudes ega saa olla lubatavaks tõendiks. 3.
  35. Süüdistuse KarS § 121 lg 1 järgi luges maakohus tõendatuks. Seda kinnitavad kannatanu TP ütlused, sündmuskoha vaatluse protokoll, kannatanu isiku läbivaatuse protokoll, samuti tunnistaja TM ütlused, kes nägi kõnealust kuritegu pealt. Tunnistaja TM ütlustega on ümber lükatud süüdistatava väited selle kohta, nagu hoidnuks TP teda õlgadest kinni, mistõttu võis ta kannatanut lüüa enesekaitseks või et ta käsi õllepudeliga on kogemata läinud vastu kannatanu 3 1-17-524 pead. Maakohus leidis, et V. Leppänen pani kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Tema teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 3.
  36. V. Leppänenile karistust mõistes märkis maakohus, et kuigi KarS § 121 lg 1 sanktsioonis nähakse ette nii rahalise karistuse võimalus kui kuni üheaastane vangistus, on rahalise karistuse mõistmine süüdistatava puhul välistatud, sest ta on kindla elu. Ja töökohata alkohoolik. Seetõttu on rahalise karistuse täitmine tema puhul küsitav. Rahaline karistus ei vastaks ka tema süü suurusele, mistõttu tuleb teda karistada raskemaliigilise karistusega ehk vangistusega. V. Leppäneni süü on suur, kuna ta lõi kannatanut pähe, s.o elutähtsasse organisse. Kannatanu löömiseks kasutas ta klaaspudelit, mis purunemisel võib tekitada ka väga ohtlikke vigastusi, kuid sellest ta ei hoolinud. Pudeli purunemine kinnitab, et löök oli äärmiselt tugev ja kannatanule mitte ainult valu tekitav, vaid ka tema tervist kahjustav. Kannatanu tervist kahjustas ta sellisel määral, et TP vajas arstiabi. Süüdistatav ei hoolinud ka sellest, et tema vägivaldne käitumine avalikus kohas hirmutas täiesti kõrvalisi isikuid ja kõigutas nende turvatunnet. Oma tegu ei ole süüdistatav kahetsenud ega kannatanu ees vabandanud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Seetõttu, arvestades ühtlasi karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, karistas maakohus V. Leppäneni ühe aasta vangistusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  37. Harju Maakohtu
  38. mai
  39. a otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule prokurör, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles V. Leppänen mõisteti KarS § 113 lg 1 järgi õigeks. Prokurör taotleb V. Leppäneni süüdi tunnistamist KarS § 113 lg 1 järgi ja tema karistamist kolmeteist aasta pikkuse vangistusega. Samuti taotleb ta V. Leppänenile kuritegude kogumi eest liitkaristusena kolmeteist aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse mõistmist. 4.
  40. Apellandi hinnangul on maakohus V. Leppäneni ütlused põhjendamatult usaldusväärseteks lugenud, sest ristküsitlusel on ta andnud kohtueelses menetluses räägituga diametraalses vastuolus olevaid ütlusi, oskamata ütluste erinevuste põhjust arusaadavalt selgitada. Prokurör osutab, et V. Leppänen on vastuolulisi selgitusi toimunu kohta andnud ka kohtus ülekuulatud tunnistajatele. Kohtueelses menetluses on V. Leppänen andnud ütlusi, et tapmisele eelnenud päeval oli MJ terve päeva kodus, kuid kui ristküsitlusel esitas ta uue versiooni, kinnitades, et MJ oli oma tütre juures. Kohtueelses menetluses on V. Leppänen selgitanud, et talle näitas MJ surnukeha asukohta HK, kuid nimetatud tunnistaja on omakorda andnud ütlusi, et tema kuulis MJ surnukeha leidmisest just V. Leppänenilt endalt, ta ei ole ise sündmuskohal käinud ega tea sellest midagi. Tunnistaja AK ütlustest nähtuvalt ütles V. Leppänen talle, et MJ surnukeha leiti sealt, kuhu see kukkus. Süüdistatava ütlused on teiste tõenditega vastuolus mitte ainult tõendamiseseme suhtes tähtsust omavate asjaolude osas, vaid täiesti vähetähtsates detailides, mistõttu on alust arvata, et süüdistatav on otsustanud valida tee eitada kõike, mis teda vähegi tapmisteoga seostab ning teda süüstada võib, mis osutab samuti sellele, et tema ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks ja nendega arvestada. 4 1-17-524 4.
  41. Veel osutab prokurör, et V. Leppänen on vanglas oma kambrikaaslasele, tunnistaja APle tunnistanud, et tema oli see, kes oma naist Harku kardikeskuse juures peksis ja peale seda käis otsimas. Puudub põhjus arvata, et MJ on kardikeskuse juures V. Leppänenilt korduvalt peksa saanud, seega pidi jutt olema just süüdistuses kirjeldatud sündmusest. Refereeritud tunnistaja ütlus on KrMS § 66 lg 21 p 3 kohaselt lubatav tõend. 4.
  42. Apellant märgib, et MJ surnukeha leiti kõrvalisest kohast, kuhu ta ilmselgelt omapäi ei sattunud. Sündmuskohalt leiti viiteid V. Leppänenile. Nimelt on jõhkralt tapetud kannatanu, kelle alakeha on lahti riietatud, siiski hoolikalt jopega kaetud, et sealt paljas ihu välja ei paistaks. Selline raevutsemisele vastandub hooliv suhtumine surnukehasse viitab, et toimepanijal ei olnud surnukehast ükskõik, vaid pigem, et see võis olla keegi lähedane. Surnukeha juurest roosalt märkmikult ja roosa jope esiosalt tuvastati V. Leppänenilt pärinev bioloogiline materjal. 4.
  43. Apellatsioonis osutatakse Riigikohtu praktikale, mille kohaselt saab isiku süüküsimust talle süüksarvatud kuriteos lahendada ka üksnes kaudsete tõendite kogumile tuginevalt. Arutatavas asjas on selliseid tõendeid palju. Konkreetsemalt toob apellant välja alljärgnevad V. Leppäneni süüle viitavad kaudsed tõendid. 4.4.
  44. Sündmuskohalt leiti mitmetelt objektidelt V. Leppäneni DNA-d. Süüdistatava DNA-d leiti kannatanul seljas olnud jopelt, tema telefonilt ja märkmikult. Seejuures asus kõnealune märkmik MJ-l alati käekotis. Märkmikus on muu hulgas MJ ema telefoninumber. V. Leppänen on
  45. mail 2015 MJ emale helistanud, ehkki tal ei saanud vajalikku telefoninumbrit endal olemas olla põhjusel, et elukaaslaste ühiselt kasutatav telefon ühes salvestatud numbritega asus surnukeha juures. Kohtuistungil ütles V. Leppänen, et tal oli peale MJ surma ka roosa märkmik, mille KM talle olevat andnud. KM seda aga ei kinnitanud. Prokuröri arvates mainis V. Leppänen roosat märkmikku kogemata, püüdes jätta muljet, et ka tema käsutuses oli telefoninumbreid. Seega rääkis ta tegelikult sellestsamast märkmikust, mida ta surnukeha juures järgmisel päeval vaatas. Kannatanu juures asuv telefon leiti lahti võetuna. Samas ei olnud telefon lahti võetud tapmise käigus, sest telefon saatis vastuvõtmata kõnede kohta automaatseid SMS-e operaatorilt veel kuni
  46. mai 2015 kella 11.08-ni. Telefoni lahtivõtmise käigus sai ka V. Leppäneni bioloogiline materjal akule sattuda. MJ surnukeha peal olev jope oli pikemat aega KM juures ja enne kui MJ selle
  47. mail 2015 selga pani, oli jope värskelt pesumasinas puhtaks pestud. 4.4.
  48. V. Leppäneni käitumisest on aru saada, et tegelikult ta MJ taga ei otsinud, sest poe juures tegevusetult aega veetvatele tuttavatele teatas ta küll, et otsib MJ, kuid ta ei teinud katset kohalikke olusid tundvate isikute abil reaalseid otsinguid läbi viia ehk siis välja selgitada, kellega ja kus MJ nähti. 4.4.
  49. Tapmise motiiv võis olla omavaheline tüli, sest tunnistaja MS ütlustest nähtuvalt oli
  50. mai
  51. a õhtul toimunud telefonikõnest aru saada, et V. Leppäneni ärritas miski. 5 1-17-524 4.4.
  52. Asjaolu, et MJ võttis soojale aastaajale vaatamata oma tütre juurest lahkudes selga panemiseks kaasa paksu jope, viitab sellele, et ta ei kavatsenud otse koju minna, vaid plaanis jääda poe juurde alkoholi tarvitama. 4.4.
  53. Süüdistatava ja kannatanu vahel on korduvalt tülisid olnud – sellele viitas politsei MIS andmebaasi väljatrükk, millest nähtub, et MJ või naabrid on korduvalt nendevahelise tüli tõttu politseid välja kutsunud, kuna V. Leppänen olevat MJ-le kallale läinud või ähvardanud. Nendest väljakutsetest nähtub, et MJ on jooksnud korterist välja politseid ootama, mis näitab omakorda, et võttis selliseid ähvardusi tõsiselt. Ühe väljakutse korral on MJ sõnutsi V. Leppänen teda vägistanud. KM on andnud ütlusi, et vanaema sõnul olevat süüdistatav kunagi püüdnud MJ vägistada nii, et vanaema pidi nad kepiga laiali lööma. KM-le on kannatanu rääkinud, et V. Leppänen on kergesti ärrituv, on nõusid lõhkunud ja teda ähvardanud. EL sõnul on süüdistatav olnud enda laste suhtes vägivaldne. Seega V. Leppänenile on omane tarvitada vägivalda oma lähedaste isikute suhtes. 4.4.
  54. V. Leppänenile oli teada, et kannatanu on olnud seksuaalsuhtes tema tuttava AK-ga, kes elas sündmuspaiga kõrval. V. Leppänen väitis, et ta läks MJ otsima justnimelt AK maja juurde, vaadates isegi aknast sisse maja tagant. Seega võis olla, et kannatanu just seda telefoni teel V. Leppänenile ütleski, et koju ta veel ei tule ja ehk läheb veel A juurdegi. Kui V. Leppänen läks sinna otsima, siis ilmselgelt sellel ajal oli MJ-l kombeks käia AK juures. Valutav kõht, mis tegi enesetunde kehvaks ja teadmine varasematest seksuaalsuhetest tema elukaaslase ja AK vahel ilmselt vallandasidki raevu. Kuna EL juures elamise tõttu pidid nii süüdistatav kui kannatanu piirama alkoholi tarvitamist, oli nende suhe muutunud pingelisemaks ja see oli ilmselgelt teravam ka seetõttu, et EL juures elamise ebameeldivuse tõttu jäi MJ sageli ööbima oma tütre juurde, mistõttu oli ilmselgelt ka seksuaalset läbikäimist V. Leppäneniga vähem. 4.4.
  55. Kaupluse videosalvestistest ja nende vaatluse protokollist nähtub, et MJ veetis
  56. mai
  57. a õhtul tunde Järveotsa keskuse juures, tarvitades seal alkoholi ning tal ei paistnud olevat kuhugi kiiret ega mingit sihti. Sama kinnitavad tunnistajate HK ja SS ütlused. EL sõnul ta purjus peaga koju minna ei tohtinud. 4.4.
  58. V. Leppänen püüdis jätta muljet, et ta otsib MJ. Muu hulgas helistas ta
  59. mail 2015 politseisse, öeldes juhtimiskeskuse töötajale midagi surma kohta, ilma et oleks tõsiseltvõetavaid otsinguid korraldanud. On arusaamatu, kuidas sel ajal saanuks kahtlustadagi, et MJ on surnud. Süüdistatav oli alles kuu aega varem koos MJ-ga oma poja juurde kolinud. Kuna MJ ei leidnud seal asu, oli ta enamuse aja nädalavahetustel oma tütre juures, jäädes sinna sageli isegi ööseks. Seega pidanuks V. Leppänen arvama, et MJ on leidnud endale öömaja tütre juures nagu tavaliselt. Samuti polnud kannatanul mingisuguseid tervisehädasid, et süüdistav võinuks karta tema äkksurma. 4.4.
  60. MS ja EL ütlustest nähtuvalt visati V. Leppänen päev pärast MJ kadumist kodunt välja. Samas ei püüdnudki ta kokku leppida, mis saab MJ-st, kui ta koju tuleb. Seega ta ilmselgelt ei arvestanudki MJ olemasoluga. 6 1-17-524 4.4.
  62. mail 2015 nägi EL süüdistatavat voodis purjuspäi vedelemas, mudased saapad jalas. Sündmuskoht oli muru niitnud tunnistaja sõnul, kes surnukeha leidis, vesine ja mudane, seega võis V. Leppänen pärast MJ tapmist sündmuskohal käia. 4.4.
  63. Sellele, et V. Leppänen kannatanu tappis, viitab ka tema käitumine nii enne kui pärast kuritegu. Nimelt oli ta
  64. mai
  65. a õhtul MJ-le helistades ärritunud. Hommikul pärast kuritegu hakkas ta jooma ja ei läinud töölegi. Seejuures rikkus ta enda poja juures elamise kodukorda. Niisugune käitumine viitab läbielamistele seoses lähedase inimese tapmisega. Samuti ei käitunud ta pärast MJ kadumist nii, nagu käituks inimene, kelle elukaaslane on kadunud. Ta ei otsinud kannatanut tegelikult. 4.4.
  66. Tunnistaja MS kinnituse kohaselt läks V. Leppänen
  67. mai
  68. a õhtul pärast MJ-ga telefonis tülitsemist korterist välja. Enda sõnutsi läks V. Leppänen kannatanut poe juurest otsima. Samas pole usutav tema väide, et ta kannatanut sealt ei leidnud. Prokuröri hinnangul süüdistatav leidis kannatanu poe juurest ajal, mil tunnistajad SS ja HK olid poes ning eemaldus koos kannatanuga selleks ajaks kui tunnistajad poest välja tulid. HK ütluste kohaselt nägi ta V. Leppäneni poe juures
  69. mail 2015 ja süüdistatav rääkis talle siis MJ kadumisest. Samas süüdistatava ütluste kohaselt kohtas ta nii HK ja SS poe juures ka
  70. mai
  71. a õhtul, kuigi kumbki tunnistaja sellist asjaolu ei kinnita. 4.4.
  72. Prokurör juhib tähelepanu sellele, et enda väite kohaselt V. Leppänen ei teadnud, kus MJ tapeti, kuid samas on ta tunnistaja HK-le ühel hetkel öelnud, et ta ei saa aru, mida MJ Astangu võsas tegi. HK selgitas aga, et keegi ei teadnud, kust tegelikult MJ surnukeha leiti. Seega ei ole usutav V. Leppäneni jutt, et talle HK ütles, kus surnukeha asus. Seetõttu osutab prokurör järjekordsele vastuolule. Nimelt kirjeldas V. Leppänen eeluurimisel detailselt, missugune oli sündmuskoht, kui ta seal MJ otsis. See kirjeldus vastab sündmuskoha vaatluse protokollile ja tunnistaja Petersoni ütlustele, kes sündmusega piirneval ajal sündmuskohas muru niitis. Kohtus ta aga eitas, nagu oleks ta kannatanut sündmuskohal otsinud. 4.
  73. Prokuröri hinnangul tuleb V. Leppäneni karistada sanktsiooni keskmisest raskema karistusega, sest tema süü on suur. Tapmine pandi toime kavatsetult, see oli jõhker ja tapmisviis valu tekitav. Süüdlase puhul ei esine ühtki kergendavat asjaolu, kuid raskendava asjaoluna on ta kuriteo toime pannud endaga koos elanud isiku suhtes. Ka eripreventiivne prognoos on tema puhul negatiivne ja vägivaldne käitumine on tema puhul osa väljakujunenud käitumismustrist. Liitkaristuse osas taotleb apellant raskema üksikkaristuse suurendamist kergema karistuse võrra.
  74. Kaitsja esitas apellatsioonivastuse, milles taotleb maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. 5.
  75. Kaitsja hinnangul ei esine apellatsioonis märgitud maakohtu otsuse tühistamise aluseid. Maakohtu otsuses ei ole tuvastatavad vead, mis võiksid viia selle tühistamiseni. 7 1-17-524 5.
  76. Kaitsja leiab, et V. Leppäneni tapmises süüstavad tõendid puuduvad. Kohtule esitatud kaudsetest tõenditest ei ole võimalik teha järeldusi, mille alusel V. Leppäneni tapmises süüdi tunnistada. Vastupidi – prokurör viidatud tõendid pigem välistavad V. Leppäneni süüd. Arutatavas asjas esinevad kõrvaldamatud kahtlused ja kaudsete tõendite kogum ei võimalda V. Leppäneni süüdimõistmist. 5.
  77. Kaitsja möönab, et V. Leppäneni ütlused on
  78. mai
  79. a õhtuste sündmuste osas vastuolulised, kuid osutab, et see ei anna alust käsitada V. Leppäneni tapmise toimepanijana. Süüdistatav lihtsalt on alkoholi liigtarbimise tõttu mälulüngad. Veel osutab kaitsja, et diametraalsed vastuolud esinevad ka tunnistajate ütlustes. Need vastuolud on aga tingitud olulistest kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumisest menetlustoimingute tegemisel. Kaitsja osutab, et tunnistaja AP ütlused selle kohta, mida V. Leppänen talle oma naise löömise kohta rääkis, on vastuolulised, kuid kindlasti ei saanud ka tema räägitud juhtum, kus V. Leppänen oli kannatanut löönud, viidata
  80. mai
  81. a sündmustele. 5.
  82. Kaitsja rõhutab, et kohtuistungil üle kuulatud V. Leppäneni ja kannatanu lähimasse suhtlusringkonda kuuluvate isikute hulgas polnud kedagi, kes pidanuks tõenäoliseks, et kannatanu tappis V. Leppänen. 5.
  83. Kaitsja märgib, et DNA-ekspertiisides analüüsiti kokku 90 proovi, kuid süüdistatava DNA-d leiti vaid ühelt kannatanu riietelt võetud proovidest. Selle kohta märgib ta, et on loomulik, et väikses ruumis koos viibivad elukaaslased puutuvad tihedalt kokku ja sellega on seletatav ka V. Leppäneni DNA kannatanu jopel. Ka süüdistatava DNA leidumine mobiiltelefonil on seletatav asjaoluga, et V. Leppänen kasutas telefoni ja võttis seda aeg-ajalt lahti. Kui V. Leppänen oleks pannud toime süüdistuses kirjeldatud teo, pidanuks tema DNA-d leiduma rohkemates proovides. 5.
  84. V. Leppäneni ei ole nähtud sündmuskoha ligiduses liikumas, kuigi küsitletud on paljusid selles piirkonnas liikuvaid isikuid. Samuti ei ole teda turvakaamera salvestistelt. 5.
  85. VK-le helistamine ei tõenda mitte kuidagi seda, et V. Leppänen oleks tapmise toime pannud. Selleks vajaliku telefoninumbri võis süüdistatav saada ka mujalt kui kannatanu juures olnud märkmikust või telefonist. 5.
  86. Kaitsja hinnangul jääb selgusetuks, miks pidanuks V. Leppänen kannatanu tapma. Pole välistatud, et MJ tapeti röövimise eesmärgil või seksuaalkuriteo käigus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
  87. Kriminaalkolleegium, tutvunud apellatsiooni, kaitsja vastuväidetega, maakohtu vaidlustatud otsuse ja maakohtus uuritud tõenditega, leiab, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu põhjendatud ja seadusliku otsuse tühistamiseks. 8 1-17-524
  88. Esmalt tuleb tähelepanu juhtida sellele, et samade tõendite põhjal maakohtuga võrreldes erinevale lõppjäreldusele jõudmine eeldaks kolleegiumilt nende vigade väljatoomist, mille põhjal maakohus on teinud tõenditest ebaõiged järeldused. Selleks ei piisa niisiis pelgalt ringkonnakohtu teistsugusest seisukohast mingite tõendite või ka nende kogumi osas. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tõesti teatud osas tõendeid hinnates vigu teinud, kuid üldkokkuvõttes nähtub maakohtu otsusest tõendite igakülgsest analüüsist tulenev ja põhjendatud lõppjäreldus. See, et prokurör soovib tõendeid maakohtuga võrreldes teisiti tõlgendada, ei anna alust maakohtu järeldusi kummutada. Konkreetselt tuleb apellandi etteheidete kohta märkida alljärgnevat.
  89. Prokurör on rõhunud ulatuslikele vastuoludele V. Leppäneni ütlustes ja sellest järeldanud, et V. Leppäneni ütlused on ebausaldusväärsed. Ei saa eitada, et tõepoolest on V. Leppäneni ütlustes põhimõttelised vastuolud. Tema kohtueelses menetluses räägituga võrreldes on ristküsitlusel antud ütluste sisu diametraalselt muutunud sisuliselt kogu ulatuses. Erinevalt vastuoludest tunnistajate EL ja MS kohtueelses menetluses ja maakohtus ristküsitlusel antud ütlustes, kus nad lihtsalt ei mäleta enam kõiki asjaolusid täpselt, kuid on üldjoontes kinnitanud kogu aeg samasugust sündmuste kulgu, on V. Leppänen enda versiooni
  90. mai
  91. a ja sellele järgnevate päevade sündmustest diametraalselt muutnud. Muudetud ütlused on ilmselgelt kohandatud faktidega, mida ta kriminaalasja kohtulikul arutamisel kuulis ja mis ei oleks võimaldanud tal enda algse jutu juurde jääda. Nii on V. Leppänen võrreldes kohtueelses menetluses räägituga ristküsitlusel andnud erinevaid ütlusi selle kohta, kas MJ oli
  92. mail 2015 kodus või mitte. Kui kohtueelses menetluses oli tema versioon see, et MJ oli hommikust alates kodus ja lahkus millalgi keset päeva poodi alkoholi juurde ostma, siis kohtus on ta rääkinud hoopis sellest, et MJ oli tütre juures, tuli sealt korraks koju ja läks siis poodi. Samuti on süüdistatav eeluurimisel räägituga võrreldes muutnud oma versiooni sellest, millal ja kelle käest sai ta teada MJ surmast. V. Leppäneni erinevatel menetlusetappidel antud ütluste põhimõtteline erinevus on suur ja silmatorkav, samas pole V. Leppänen osanud anda mingisugust mõistlikku selgitust selle kohta, miks ta kohtuistungil on ütlusi varasemaga võrreldes muutnud. Sel põhjusel loeb kolleegium V. Leppäneni ütlused tervikuna ebausaldusväärseteks ja jätab need tõendite kogumist kõrvale.
  93. Prokurör viitab muu hulgas AP ütlustele selle kohta, kuidas V. Leppänen on arestikambris talle rääkinud MJ peksmisest kardiraja juures ja järeldab sellest, et jutt sai käia üksnes MJ tapmisest. Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik AP räägitust niisuguseid järeldusi teha. Kuivõrd AP ristküsitlusel antud ütlused olid pealiskaudsed ja enda väitel ei mäletanud ta enam kõike täpselt, siis avaldati vastuolude kõrvaldamiseks tema eeluurimisel antud ütlusi, mida tunnistaja seejärel kinnitas. Neist ütlustest nähtub, et V. Leppänen on küll rääkinud MJ peksmisest, kuid selle peksmise asjaolud ei lange kokku tapmise asjaoludega (räägitud on käinud ühise peo kestel toimunud konfliktist, midagi pole juttu sellest, et V. Leppänen oleks oma naise ise tapnud) (vt maakohtu
  94. märtsi
  95. a istungi protokoll, lk 34). Veel ühe tõendina, mis kinnitavat seda, et just V. Leppänen tappis MJ, toob prokurör välja selle, et süüdistatav mainis HK-le omavahelises vestluses, et „miks ta [MJ] sinna Astangu võssa ronis“ (vt maakohtu
  96. märtsi
  97. a istungi protokoll, lk 25). Prokurör osutab, et V. Leppänen ega keegi teine ei saanud teada, kuskohast kannatanu surnukeha leiti. Kolleegiumit see väide ei 9 1-17-524 veena, sest tunnistaja ütlustest ei selgu, millal V. Leppänen HK-le eelviidatud lause ütles ja kas ta võis selleks ajaks juba tapmiskohast teadlik olla ka muul viisil kui ise tapmise toime pannud isikuna. See, et V. Leppänen on ühes vestluses öelnud, et MJ leiti sealt, kuhu ta kukkus, ei ole just kuigi kaalukas tõend selle kohta, et V. Leppänen oli tapjana teadlik, mismoodi sündmus aset leidis ja võib samal määral viidata ka isiku ettekujutusele juhtunust.
  98. Mis puutub süüdistatava DNA leidmisse kannatanul seljas olnud jopel, tema juurest leitud märkmikul, telefonil ja tulemasinal, siis leiab kolleegium maakohtu ja kaitsjaga nõustudes, et nendel objektidel süüdistatava DNA leidmine on eeskätt seletatav asjaoluga, et süüdistatav ja kannatanu olid elukaaslased. Ei ole välistatud, et süüdistatava bioloogiline materjal säilis jopel pesemise käigus. Juhul, kui V. Leppänen oleks tõesti kannatanu surnuks peksnud, pidanuks laibal ja tal seljas olnud riietel leiduma rohkem süüdistatava bioloogilist materjali kui pelgalt jopelt ühest kohast leitu.
  99. Ka asjaolu, et V. Leppänen helistas mõni päev pärast tapmist VK-le, ei kinnita, nagu oleks ta viibinud tapmiskohal ja hankinud nimetatud isiku telefoninumbri seal asunud märkmikust. Ühegi tõendiga pole välistatud, et VK telefoninumber võis süüdistataval olla üles kirjutatud ka mujal. Et see nii võis olla tuleneb kasvõi asjaolust, et kõnealuse märkmiku vahel oli lahtine lisaleht, millel olid osad märkmikuski leiduvad kontaktid korduvalt üles tähendatud. Millegagi ei ole välistatud, et sarnaseid lehti oli kannatanu ja süüdistatava asjade hulgas veel mujalgi.
  100. Tõik, et süüdistatava bioloogilist materjali leiti kannatanu juures olnud telefonilt, ei kinnita samuti, nagu oleks see sinna sattunud seoses tapmisega. Kriminaalasja arutamisel tuvastati, et kannatanul ja süüdistataval oli kasutuses ühine telefon ja et aeg-ajalt võttis süüdistatav telefone lahti nende parandamise eesmärgil. Seetõttu on loomulik, et esemel, mis on isiku kasutuses, leidub ka tema bioloogilist materjali. Sama kehtib süüdistava DNA jäljega tulemasina kohta.
  101. Apellandi arvates kummutab süüdistatava ütlused selle kohta, et MJ tuli tütre juurest esmalt koju ja lahkus alles siis poe juurde, asjaolu, et hoolimata soojast aastaajast riietus MJ tütre juurest lahkudes sooja jopesse. See näitavat tema kavatsust kohe poe juurde aega veetma minna. Kolleegium jagab seda seisukohta. Niisuguse versiooni tõenäosust kinnitab muu hulgas lisaks tunnistaja KM ütlustele ka sündmuste ajaline rekonstruktsioon. Nimelt lahkus kannatanu tunnistaja KM sõnutsi tema juurest bussiga kella 16.40 paiku ja sõit pidi kestma ca 15 minutit. Sellele lisandus veel jalgsitee EL kaupluseni. Poe juures on MJ turvakaamera vaatevälja jäänud juba alates ca kell
  102. Kuigi KM on andnud ütlusi, et ema kiirustas just koju, et jalutada koeraga, ei välista see siiski, et tegelikult soovis MJ ikkagi minna kohe kaupluse juurde aega veetma ja alkoholi tarvitama. Ometi ei anna selle asjaolu tuvastamine tegelikult mingit selgust MJ surma kohta ega seosta V. Leppäneni tema tapmisega.
  103. Prokurör osutab kaudsete tõenditena, mis tema hinnangul tõendavad V. Leppäneni süüd MJ tapmises, muu hulgas mitmele versioonile, mida ei saagi tegelikult lugeda tõenditeks, vaid pelgalt prokuröri oletusteks. Sellisena tuleb käsitada nt prokurör arutlust seoses sellega, et V. 10 1-17-524 Leppänen käis kannatanut AK maja juures otsimas; samuti tema hinnangud tapmise motiivile ja süüdistatava käitumisele tapmisele järgnevatel päevadel, nt seoses kannatanu (väidetava) otsimisega; tõdemust, et MJ-l ei tundunud poe juures aega veetes olevat kuhugile kiiret ega mingit sihti; samuti prokuröri mõttekäiku, nagu nähtuks laiba alakeha jopega katmisest, et tapetu oli tapja jaoks lähedane isik. Nimetatud arutluskäigud võivad iseenesest peegeldada realistlikke stsenaariume, ent neid ei kinnita paraku ükski tõend ja need jäävadki vaid paljasõnalisteks spekulatsioonideks.
  104. Kolleegium tõdeb, et arutatavas asjas esineb tõepoolest tõendeid, mis ühe tõlgenduse kohaselt võivad seostada V. Leppäneni sündmuskohaga ja võivad niisiis viidata sellele, et MJ tappis just tema. Sellisteks tõenditeks on MS ja EL ütlused mudaste jalanõude ja püksisäärte kohta; HK-le sündmuskoha mainimine; süüdistatava DNA leidmine MJ jopelt võetud proovilt, samuti sündmuskohalt leitud märkmikult, tulemasinalt ja telefonilt. Samas ei ole need tõendid kolleegiumi arvates piisavad selleks, et teha tõsikindlat järeldust, nagu oleks V. Leppänen kannatanu tapnud ning kõigi nende tõendite puhul on ka muid tõsiselt võetavaid tõlgendusi peale selle, et need osutavad V. Leppänenile kui MJ tapjale.
  105. Samuti tugevdab prokuröri apellatsioonis osutatud V. Leppäneni kohta kogutud taustateave tema varasemast vägivaldsest käitumisest, ärritumistest ja ähvardustest kahtlust, et süüdistatav võis talle ette heidetava teo toime panna. Ometi ei ole üksnes selline taustateave (seda ka koos muude nappide ja erinevaid tõlgendusvõimalusi pakkuvate kaudsete tõenditega) piisav, järeldamaks, et süüdistatav MJ tappis.
  106. Seega kokkuvõttes leiab kolleegium et arutatavas asjas esinevad kõrvaldamatud kahtlused V. Leppäneni süü osas. Prokuröril on õigus, väites, et isiku süüküsimuse saab lahendada ka üksnes kaudsetele tõenditele tuginedes. Selleks peaks aga kaudsete tõendite põhjal kujunema niisugune tervikpilt, mis muudab täiesti ebatõenäoliseks ükskõik millise muu tõlgenduse toimunust kui süüdistuse kirjeldatu. Kogutud kaudsetest tõenditest ei kujune sellist tervikpilti või süsteemi, millele tuginevalt saaks tõsikindlalt jaatada, et tapmise pani toime V. Leppänen ning et muud võimalikud versioonid toimunu kohta oleks ebareaalsed.
  107. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks V. Leppäneni tapmissüüdistuses õigeksmõistmise osas, ei ole põhjust edasiselt käsitleda argumente karistuse mõistmise kohta.
  108. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kolleegium Harju Maakohtu
  109. mai
  110. a otsuse muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata.
  111. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsioonvastuse koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kolme pooltunni eest kindlaks 72 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS §-d 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, kannab menetluskulud isik, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Arutataval juhul teeb kolleegium 11 1-17-524 KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi ja apellatsiooni esitaja on prokuratuur, mistõttu jääb kaitsjatasu riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.