Obsah (9)

§ 266§ 349§ 66§ 199§ 344§ 64§ 65§ 68§ 25

1-17-7142 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. septembril 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-7142 (17230100285) Kohtunik Li

§ 266

lg 2 p 1- 25 lg 2, §199 lg 2 p 4, 8, § 349 ja § 344 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Diana Helila Süüdistatav Kaitsja Rene Johanson – isikukood 37007220274, elukoht xxxx (viibib Vanglas), Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel eesti keel, ei tööta, tõkendina kohaldatud vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud Raivo Bergson (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Rene Johanson

§ 349

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o. 500 eurot. Vastavalt

§ 66

lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega Rene Johansoni tasuma igakuiselt vähemalt 50 eurot kuus. Rahaline karistus kanda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Rene Johansonile posti teel Tallinn Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdi tunnistada Rene Johanson

§ 266lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.

Süüdi tunnistada Rene Johanson

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 9 kuud.

Süüdi tunnistada Rene Johanson

§ 344

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 2 kohaselt viia rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 05.12.2014.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 2 kuud ja 10 päeva vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 10 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 10.04.2017.a karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 10.04.2017.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Rene Johansonilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 513 eurot riigituludesse. Kohustada Rene Johansoni tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 101.50 eurot. Sundraha ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Rene Johansonile posti teel Tallinn Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulu summas 342 eurot riigi kanda. Välja mõista Rene Johansonilt kannatanu Xxxx(konto nr XXXX) kasuks 390.59 eurot. Välja mõista Rene Johansonilt kannatanu Xxxx(konto nr XXXXSwedbank) kasuks 1748.92 eurot. Välja mõista Rene Johansonilt kannatanu Xxxx(DNB pank konto nr XXXX) kasuks 4700 eurot. Harju Maakohtu 17.07.2017.a kohtumäärusega kohaldatud sularaha summas 1350 eurot arestimine jätta jõusse kuni tsiviilhagide tasumiseni. Asitõendid: - CD-plaadid ja mälupulk, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - ATV Bombardier Can Am Putlander Max kerenumbriga xxxx, mis on teisaldatud hoiukohta aadressil Tallinn, Süsta 15, tagastada xxxx; - kuus paari dressipükse, kaks dressipluusi, müts, jope (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) tagastada Rene Johansonile; - jalatsijälje fragmendid, sündmuskohajälgede kaardid mikrosiil jäljenditega, viis DNA-proovi (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistus Rene Johansoni süüdistatakse selles, et tema 21.01.2017 kella 17.16 ajal valdaja tahte vastaselt, s.o ilma Tallinnas Xxxxasuva maja valdaja Xxxxloata, üritas tungida terassiukse avamise teel Tallinnas Xxxxasuvasse elamiseks kasutatavasse ruumi. Kuritegu jäi Rene Johansonil lõpule viimata temast sõltumata tehiolude tõttu. … samuti tema 21.01.2017 ajavahemikus kella 17.50 kuni 17.55 ajal valdaja tahte vastaselt, s.o ilma Tallinnas Xxxxasuva maja valdaja Xxxxloata, üritas tungida välisukse luku avamise teel Tallinnas Xxxxasuvasse elamiseks kasutatavasse ruumi. Kuritegu jäi Rene Johansonil lõpule viimata nimetatud eluruumi valdaja sekkumise tõttu. … samuti tema 24.01.2017 kella 04.59 ajal valdaja tahte vastaselt, s.o ilma Tallinnas Xxxx asuva maja valdaja Xxxxloata, üritas tungida saunaruumi akna avamise teel Tallinnas Xxxx asuvasse elamiseks kasutatavasse ruumi. Kuritegu jäi Rene Johansonil lõpule viimata signalisatsiooni tööle hakkamise tõttu. … samuti tema 15.02.2017 kella 04.15 ajal valdaja tahte vastaselt, s.o ilma Pärnus Xxxxasuva maja valdaja Xxxxloata, üritas tungida välisukse ukseluku avamise teel Pärnus Xxxx asuvasse elamiseks kasutatavasse ruumi. Kuritegu jäi Rene Johansonil lõpule viimata signalisatsiooni tööle hakkamise tõttu. Seega Rene Johanson valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise katsega pani toime

§ 266

lg 2 p 1 –

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rene Johansoni süüdistatakse selles, et tema, olles 05.12.2014 karistatud Harju maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning vabanedes 26.10.2015 kinnipidamisasutusest, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, ajavahemikus 01.03.2017 kella 20.00 kuni 02.03.2017 kella 20.30 tungis garaažiakna avamise teel Läti Vabariigis Garkalne kihelkonnas Xxxxasuvasse majja, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxxkuuluva ATV Bombardier Can Am Putlander Max kerenumbriga xxxx väärtusega 4 700 eurot, Versacci käekella väärtusega kokku 3 600 eurot, WD käekella väärtusega 200 eurot, teksapüksid Hugo Boss väärtusega 55 eurot, Lenovo sülearvuti väärtusega 450 eurot, musta värvi sülearvuti väärtusega 450 eurot, sulejope Ferre väärtusega 600 eurot, 6 karpi jalatsitega suurusega 43 koguväärtusega 400, 02 eurot, sulejope Versace väärtusega 350 eurot, jope Nike väärtusega 50 eurot, mängukonsooli Xbox 360 kahe puldiga väärtusega 400 eurot, puldi garaažiuste ja õuevärava avamiseks väärtusega 10 eurot. Seejärel lahkus Rene Johanson nimetatud esemetega sündmuskohalt, tekitades kannatanule varalist kahju summas 11 265,02 eurot. … samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, ajavahemikus 01.04.2017 kella 23.30 kuni 02.04.2017 kella 10.00 tungis ukse avamise teel Xxxxasuvasse korterisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxxkuuluva käekoti väärtusega 5 eurot, mille sees oli juuksehari, huulepulk, silmalainer, erinevad markerid, A3 – suurune märkmik-raamat, rahakott väärtusega 10 eurot, milles oli sularaha summas 197 eurot, kannatanule väljastatud pensionitunnistus, isikutunnistus väärtusega 25 eurot, Swedbank´i pangakaart, SEB pangakaart, nii Swedbank kui SEB panga paroolikaardid, juhiluba, raamatukogukaart, erinevate kaupluste kliendikaardid, visiitkaardid, Pärnu Krematoorium OÜ ruumide võti. Samuti võttis Rene Johanson võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxx kuuluva Xxxxkäekella väärtusega 1 195, 52 eurot, U-Boat käekella väärtusega 220, 37 eurot ja Hublot käekella väärtusega 316, 40 eurot. Seejärel lahkus Rene Johanson nimetatud esemetega sündmuskohalt, millega tekitas kannatanule varalist kahju summas 1 969, 29 eurot. Seega Rene Johanson võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rene Johansoni süüdistatakse selles, et tema 09.03.2017 kell 12.47, viibides Tallinnas Hobujaama 5 asuvas City Casino ruumides, esitas kasiinosse sisenemiseks kasiino töötajale Xxxxnimele väljastatud ID – kaarti number XXXX. Sellise tegevusega omandas Rene Johanson õiguse siseneda kasiinosse. Lähtuvalt 08.10.2015 Harju maakohtu kohtuotsusest on Rene Johansonil keelatud viibida kasiinos. Seega Rene Johanson teisele isikule väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi pani toime

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rene Johansoni süüdistatakse selles, et tema 10.03.2017, viibides Tallinnas Hobujaama 5 asuvas City Casino ruumides, vormistas Xxxxnimele kasiino kliendikaardi, võltsides kliendikaardi ankeedil Xxxxallkirja. Sellise tegevusega omandas Rene Johanson õiguse saada enda valdusse Xxxxnimele vormistatud kliendikaardi, mille ta kasutas kasiinosse sisenemisel alljärgnevatel kuupäevadel: 10.03.2017 kell 11.52, 11.03.2017 kell 09.33, 12.03.2017 kell 10.40, 13.03.2017 kell 10.54. Lähtuvalt 08.10.2015 Harju maakohtu kohtuotsusest on Rene Johansonil keelatud viibida kasiinos. Seega Rene Johanson dokumendi võltsimisega, millega on võimalik omandada õigusi, pani toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Rene Johanson, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.09.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Rene Johansoni süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 199

lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 9 kuud.

§ 266

lg 2 p 1 –

§ 25

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 349

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 50 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot, s.o 500 eurot. Lähtuvalt

§ 64

lg 1 mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristus 1 aasta vangistust. Lähtuvalt

§ 64lg 2 jätta mõistetud rahaline karistus täideviimiseks iseseisvalt.

Lähtuvalt

§ 65

lg 2 suurendada 1 aasta vangistust 05.12.2014 Harju maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 2 aastat 2 kuud ja 10 päeva vangistus, ning mõista liitkaristusena 3 aastat 2 kuud ja 10 päeva. Rahaline karistus summas 500 eurot viiakse täide iseseisvalt. Lähtuvalt

§ 68

lg 1 arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 10.04.2017 ehk mil Rene Johanson oli kahtlustatavana kinni peetud. Lähtuvalt

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahalise karistuse 500 eurot tasumise ositi 10 kuu jooksul igakuisete võrdsete osadena 50 eurot kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - CD-plaadid ja mälupulk, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - ATV Bombardier Can Am Putlander Max kerenumbriga xxxx, mis on teisaldatud hoiukohta aadressil Tallinn, Süsta 15, tagastada Xxxx; - kuus paari dressipükse, kaks dressipluusi, müts, jope (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) tagastada Rene Johansonile; - jalatsijälje fragmendid, sündmuskohajälgede kaardid mikrosiil jäljenditega, viis DNAproovi (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 ekspertiisikulu 513 eurot riigituludesse. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik