otsuse täitmise viisi ja korra
Vastavalt
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (lühend
) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt
lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Telia Eesti AS (avaldaja) esitas
§-dest 123, 124 lg-st 1, 133 ja 367 hagihind on 1 019,22 eurot, teeb kohus vastavalt
§-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Vastavalt
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Hageja nõue tuleneb hageja ja AS Antista vahel
lg 1 alusel määrata, et AXX JXX tasub Telia Eesti AS-le võla 983,75 eurot, tasudes igakuiselt mitte rohkem kui 20 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja ei nõustu kostja väidetega selles osas, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise nõudeid. Hageja tegutseb krediidiandjana tarbijakrediidi tooteid pakkudes, omab krediidiandja tegevusluba ning on Finantsinspektsiooni järelevalve all. Hageja on kehtestanud sisemise reeglistiku (sh tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks) seadusest tulenevate nõuete täitmiseks. Kostja on deklareerinud mõlemas avalduses end palgatöötajana ning palga suuruseks (keskmine netosissetulek(kätte), mille ta ühes kuus saab on ajavahemikus 501 kuni 800 eurot. Kehtivate kohustustena on kostja märkinud järelmaksud 75 eurot kuus (avaldusel 27.04.2016) ning 48 eurot kuus (avaldusel 16.04.2016.a.). Kostja ei ole lisanud oma väiteid kinnitavat tõendit, kuid kui uskuda, et kostja igakuine sissetulek on tõesti sellises suuruses nagu ta väidab, siis järelikult kostja ise on rikkunud hea usu põhimõtet, avaldades hagejale ebaõigeid andmeid järelmaksu lepingute sõlmimise eelselt. Hageja loobus viivise nõudest summas 14,26 eurot ning hageja 3
lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (lühend
) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt
lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Telia Eesti AS (avaldaja) esitas
§-dest 123, 124 lg-st 1, 133 ja 367 hagihind on 1 599,59 eurot, teeb kohus vastavalt
§-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Menetluse osaline lõpetamine Hageja on hagist osaliselt loobunud, nimelt viivise nõudest summas 14,26 eurot. Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kostja ei väljendanud seisukoha hagist osalise loobumise kohta. 4
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti kohus selgitab hagejale, et hagist osalise loobumise korral on hagejal
Kohtu seisukoht ülejäänud nõuete osas Vastavalt
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Hageja nõue tuleneb võlasuhetest, mis on tekkinud hageja ja AS Antista vahel sõlmitud 27.04.2016 järelmaksu müügilepingust nr 1081015, mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 495,88 eurot ning hageja ja Klick Eesti AS vahel sõlmitud 16.04.2016 järelmaksu müügilepingust nr 1075404, mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 487,87 eurot. Kostja ostjana on kinnitanud, et on teadlik Müüja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud faktooringulepingust, mille tingimustest tulenevalt on faktooril õigus lepingust tulenevaid nõudeid sisse nõuda ja makseid vastu võtta kuna müüja on loovutanud lepingust tulenevad nõuded ostja suhtes faktoorile ning kohustus tasuma lepingust tulenevad maksed Telia Eesti AS vastavalt Telia poolt esitatud arvetele. Kuna kostja jäi hagejale võlgu arvete 07201603750724; 08201604313551; 09201604879682; 10201605450111: 10201605552585 (jääkväärtus); 10201605552586 (jääkväärtus); 05201602714522 (jääkväärtus);11201606025521 järgi, hageja ütles kõik järelmaksu müügilepingud üles makseviivituse tõttu 31. oktoobril 2016. Kostja tunnistas hagi osaliselt, nimelt 983,75 EUR ilma kõrvalnõudeta. Kostja ei täpsustanud millised kõrvalnõuded ta silmas peab, kuid aritmeetiliselt põhivõla ja viivise summa on ligilähedane summale, millega kostja nõustus (969,96+14,26=984,22), millest kohus teeb järelduse, et kostja ei ole nõus võla sissenõudmise kuluga 35 eurot. Kuna viivise summas 14,25 eurot nõudmise osas on menetlus lõpetatud seoses hagist osaliselt loobumisega, loeb kohus hagi põhivõlgnevuse summas 969,96 eurot kostja poolt omaksvõetuks, kuna põhinõude suuruse üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb
Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hagi põhivõla summas 969,96 eurot nõude osas. 5
Taotluse põhjenduste kohaselt kostjal piisava sissetuleku puudumise ja töövõimekaotuse tõttu, ei ole ta võimeline tasuma kogu väljamõistetavat summat korraga. Kostja palub määrata tasumine osade kaupa 20 eurot kuus. Hageja nõustub osamaksetega eeldusel, et igakuise osamakse suurus on 50 eurot.
lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et kostja taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Kohus leiab, et ta ei saa määrata teisele poolele väljamõistetud hüvitise tasumist osamaksete kaupa
lg 1 alusel kostja poolt nimetatud summas, kui hageja selle suurusega ei nõustu, ning et kostjal on võimalik hagejale tasuda pakutud suuruses osamaksetega üksnes sellise pooltevahelise kokkuleppe alusel. Eeltoodud põhjusel ei käsitle kohus kostja väiteid seoses tema majandusliku seisundiga ning ei arvesta selle põhistamiseks lisatud tõenditega, kuna nendel pole taotluse lahendamisel tähtsust. MENETLUSKULUD
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud (lg 3). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (lg 4). Hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastavalt
lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv kokku summas 200 eurot, millest 45 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 155 eurot on täiendavalt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluse ülemineku tõttu tasutud riigilõiv. 7
lg 1 ja 147 lg 5 alusel põhjendatud ja kuuluvad hagejale hüvitamisele täies ulatuses. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 200 eurot, mis kuuluvad hüvitamisele kostja poolt. Viru Maakohtu
lg 5 esimene lause sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Viru Maakohus
lg 5 esimesest lausest, tuleb mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi tasu 360 eurot (koos käibemaksuga), mida vastavalt Viru Maakohtu 25. aprilli 2017 määrusele peab kostja tasuma osamaksetena nelja kuu jooksul, seega üks osamakse peab olema vähemalt 90 eurot kuus. Kostjal tuleb tasuda riigi õigusabi tasu 360 eurot 4 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest osamaksetena summas 90 eurot kuus vastavalt otsusele lisatud maksekorraldusele (
Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.