← Eesti

2-16-3340/26

Obsah (9)§ 105§ 91§ 100§ 85§ 71§ 84§ 104§ 57§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-16-3340 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2016, Narva kohtumaja Tsiviilasi Tsiviilasja hind L S hagi OÜ Ce

) § 91 lg 2 p 2 alusel. Ülesütlemist põhjendas hageja sellega, et kostja kohustas teda korduvalt tegema ületunde, jättes nende eest tasumata, maksis töötasu sularahas kokkulepitust vähem ning sundis pidama „musta“ raamatupidamist. OÜ Cerro luges töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega töölepingu ülesöelduks korralisena. Kostja ei ole

§ 105

lg 1 sätestatud korras kohtusse või töövaidluskomisjoni poole pöördunud ja töötajapoolne erakorraline töölepingu ülesütlemine on kehtiv. 2. Hageja esitas 03.12.08.2015 Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise tunnustamiseks. L S palus 18.05.2016 kirjalikult esitatud lõplikus nõudes tuvastada töölepingu erakorraliselt ülesöelduks

§ 91

lg 2 p 2 alusel 04.11.2015 ning lähtuvalt

§ 100

lg-st 4 mõista välja kolme kuu keskmine töötasu summas 1824,48 eurot, hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest 719,58 eurot ja saamata jäänud töötasu summas 266,19 eurot. TVK rahuldas hageja nõude osaliselt 13.10.2010 otsusega, luges töölepingu ülesöelduks erakorraliselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel 04.novembrist 2015, mõistis kostjalt välja

§ 100lg 4 järgse hüvitise 1709,19 eurot ja puhkusetasu 889,08 eurot.

3. OÜ Cerro taotles Harju Maakohtus 01.03.2016 töövaidluse läbivaatamist hagimenetluse korras, palus lugeda 01.03.2013 sõlmitud leping korraliselt ülesöelduks

§ 85

lg 4 ja § 98 lg 1 alusel, jätta hüvitisenõue

§ 100

lg 4 alusel rahuldamata või vähendada väljamõistetava hüvitise suurust, jätta rahuldamata saamata jäänud töötasu nõue ja rahuldada nõue puhkusehüvises osas summas 94,17 eurot.

  1. Harju Maakohus saatis 21.03.3340 määrusega tsiviilasja läbivaatamiseks vastavalt kohtualluvusele Viru Maakohtu Narva kohtumajale.
  2. L S 18.05.2016 hagiavalduse lõpliku nõude kohaselt palub tunnustada töölepingu 04.11.2015 erakorralist ülesütlemist

§ 91

lg 2 p 2 alusel, mõista OÜ-lt Cerro välja

§ 100

lg 4 järgi hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1169,91 eurot, saamata puhkusetasu kasutatud puhkuse eest 181,02 eurot ja puhkusehüvitis summas 381,44 eurot (tl 81-82). 6. Töösuhte lõpetamisel

§ 91

lg 2 p 2 alusel on kostjal kohustus

§ 100lg 4 alusel maksta hagejale hüvitis tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Hageja ühe kuu keskmine töötasu on 389,97 eurot (18,57 *21), hüvitis kolme kuu eest on 1169,91 eurot (3⃰ 389,97). 7. Töölepingu lõppemisel on tööandja

§ 71

alusel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja hüvitis kasutamata puhkuse eest ajavahemikus 01.01.2014 kuni 04.11.2014 on 381,44 eurot. 8.

§ 84

lg 1 järgi töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Ajavahemikus 01.01.2014 kuni 04.11.2015 kasutatud ja tasumata puhkusetasu on 181,02 eurot. Kostja vastuväited 9. Kostja vaidles hagile vastu. Kuna OÜ Cerro juhatus, kontor ja ladu asuvad Tallinnas, siis tööandjal puudus võimalus vahetult juhtida ja kontrollida töötaja tööd. Tööandja autojuht viis kauba töötaja müügikohale keskmiselt kaks korda nädalas. Töötaja töötas müüjana 2

(5)tööandja müügikohal ning töötaja valduses oli kogu tööandja kaup ja kassa. Üks kord nädalas võttis töötaja ise töötasu müügikoha kassast, esitades tööandjale sellekohase aruande. Tööandja arvestas töötajale palka vastavalt kokkuleppele miinimummääras. Kui töötaja on võtnud kassast töötasu suuremas ulatuses, siis on tegemist avansiga, mitte töötasu suurendamisega. Avaldaja märgitud töötunnid ei vasta tegelikkusele. Tööandja ei ole nõudnud töötajat tööajanormi ületamist. Töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus puudub. Hageja ei ole miinimumtasust suuremas töötasus kokkulepet ega ületunnitöö tegemist tõendanud. Arvestades töötaja iganädalaseid aruandeid on hageja kassast võtnud raha kokkulepitust miinimumkuutasust suuremas ulatuses 172,95 eurot. Töötajale kuulub väljamaksmisele väljateenitud põhipuhkus 2014 ja 2015 a. eest 21 päeva, s.o 267,12 eurot. Tööandja arvestab puhkusehüvitisest maha töötajale enammakstud töötasu 172,95 eurot ja hagejale kuulub hüvitamisele puhkusehüvitis 94.17 eurot. 10.

§ 85

lg 3 kohaselt eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Töövaidluskomisjoni seisukoht, et töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on algusest peale kehtiv, kuna tööandja ei ole seda vaidlustanud, on väär. Tööandja ei pidanud töötaja erakorralist ülesütlemist vaidlustama, sest erakorraliseks töölepingu ülesütlemiseks puudus alus ja tööandja luges töölepingu ülesöelduks

§ 85lg 4 alusel.

Kostja taotleb kohtult töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse vaidlustamise tähtaja ennistamist mõjuval põhjusel, milleks on kostjale raskesti mõistetavad ja eksitavad seadusesätted. Maakohtu põhjendused

  1. Maakohus, tutvunud toimiku materjalidega ja pooled istungil ärakuulanud, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
  2. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures alates 01.03.2013 müüjana kostja turumüügikohas täistöökohaga 40 tundi nädalas. Pooled ei vaidle ka kokkulepitud töötasu suuruses, milleks oli hageja töötamise ajahetkel vabariigis kehtiv töötasu alammäär. Vaidlust ei ole töötasu sularahas maksmise üle. Kostja palub tuvastada, et pooltevaheline tööleping lõppes

§ 85

lg-te 1 ja 3 alusel ja vaidlustab

§ 100

lg 4 alusel saamata jäänud hüvitise ja aegumata puhkusepäevade kompensatsioon suuruse. 13. Kohus selgitab, et kui töötaja on töölepingu

§ 91

lg 2 p 2 alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine on

§ 104

lg 1 kohaselt tühine, peab ta ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse.

§ 105

lg 1 järgi tuleb töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Eelnevast tuleneb, et tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti seadusest tuleneva 30-päevase tähtaja jooksul, mis on ühtlasi õigust lõpetavaks aegumistähtajaks. Kuna hageja oli esitanud kostjale ülesütlemisavalduse ja kostja sai selle kätte, lõppes tööleping hageja avalduses märgitud kuupäeval ja hageja võis nõuda töövaidluskomisjonis hüvitist. Asjaolu, et hüvitisnõude lahendamisel tuvastas töövaidluskomisjon ülesütlemise kehtivuse, ei anna alust järeldada, et kostja ei pidanud esitama hagi või avaldust

§ 105sätestatud tähtaja jooksul või taotlema koos sellega tähtaja ennistamist.

Eelneva tõttu ei ole asjakohane kostja taotlus tuvastusnõude esitamise tähtaja ennistamiseks ja kohus jätab selle läbivaatamata.

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd tööandja ei esitanud töövaidlusorganisse nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval 04.11.
  3. Töösuhte lõpetamisel

§ 91

lg 2 p 2 alusel on tööandjal kohustus

§ 100lg 4 alusel maksta hagejale hüvitis tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja on 3

(5)välja toonud, et tema töötasu oli 2015 mais 390 eurot, juunis 390 eurot, juulis 390 eurot, augustis 390 eurot, septembris 390 eurot ja oktoobris 390 eurot. Kokku 2340 eurot. Kalendritööpäevade arv sel perioodil 126. Keskmine päevatasu 18,57 eurot (2340/126). Tööpäevade keskmine arv kuus 21 kalendripäeva (126/6). Kuu keskmine töötasu 389,97 eurot (18,57 ⃰ 21). Hüvitise suurus kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1169,91 eurot (3 ⃰ 389,97). Kostja omapoolset arvestust ei esitanud. Ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades jätab kohus hüvitise suurus muutmata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

§ 100lg 4 alusel 1169,91 eurot.

16.

§ 71

kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama tööandjale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja näol on tegemist töövõimetuspensionäriga, kellel on õigus iga-aastasele 35-kalendripäevasele puhkusele (

§ 57, tl 105).

Seaduse kohaselt hüvitatakse puhkusetasu töövõimetuspensionäri põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületav osa ehk 7 kalendripäeva tööandjale riigieelarvest. Hageja väljatoodud arvestuse kohaselt ajavahemikus 01.01.2014 kuni 31.12.2014 oli hagejal õigus saada puhkust 35 kalendripäeva. Ajavahemikus 01.01.2015 kuni 04.11.2015 oli hagejal õigus 29,5 kalendripäeva pikkusele puhkusele. Kokku 64,5 kalendripäeva pikkust puhkust. Hageja kirjutas avaldused puhkuse kasutamiseks alates 03.11.2014 kuni 16.11.2014 (14 kp), alates 06.07.2015 kuni 12.07.2015 (7 kp) ja alates 13.07.2015 kuni 26.07.2015 (14kp). Kokku kasutamata puhkuse eest kuulub hageja arvestuse kohaselt hüvitamisele 381,44 eurot (keskmine päevatasu 12,93*29,5). Kostja, võttes arvesse aegumata põhipuhkust 2014 ja 2015 aasta eest, leiab, et puhkusehüvitisena on hagejal õigus kahe kalendriaasta jooksul õigus kokku väljateenitud põhipuhkuseks 56 päeva (28 x 2). Vastavalt hageja esitatud avaldustele viibis hageja sel perioodil puhkusel kokku 35 päeva. Seega on hagejal õigus puhkusehüvitisele 21 päeva eest (ühe päeva arvestus: 390 eurot x 6 kuud=2340 eurot, 184 kalendripäeva maioktoober 2015, 2340:184=12,72 eurot päevas). Puhkusehüvitise suurus (21 puhkusepäeva x 12,72 eurot) 267,12 eurot. 17.

§ 28

lg 1 p-de 2, 3 ja 4 kohaselt on töötasu maksmise, tööaja arvestus ja puhkusetasu maksmine tööandja põhikohustus. Kohus on tuvastanud asja menetluse käigus tööandja olulised rikkumised töötasu arvestamisel ja maksmisel. Väljamaksete kohta puuduvad igasugused dokumentaalsed tõendid. Sellises olukorras on nii töötajal kui tööandjal võimatu esitada selget ülevaadet töötajale väljamakstud tasudest. Sellise töötasu maksmise korraldusega on tööandja võtnud töötajalt võimaluse teada talle töötatud aja eest arvestatud töötasu suurust, kinnipeetud makseid ja väljamaksmisele kuuluvat summat. Töötaja huve arvestades pole tööandja käitumine vastuvõetav. Töötaja ei pea tõendama kõiki eelnimetatud asjaolusid, see on tööandja kohustus. Tööandja pole asjas tõendeid esitanud. Dokumenteerimiskohustus on tööandja ülesanne ja selle on tööandja jätnud täies ulatuses täitmata.. Sellest tulenev risk on tööandja kanda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista puhkusehüvitis 381,44 eurot. 18. Saamata puhkusetasu nõue kasutatud puhkuse eest 181,02 eurot Kohus selgitab, et kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi töövaidluskomisjon. Riigikohus on selgitanud, et kohtus läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aluse ja esemega. Hageja pole käesolevas asjas pöördunud töövaidlusorganisse nõudega kasutatud puhkuse eest saamata jäänud puhkusetasu nõudes. Sellise nõudega hagi täiendamist saab lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes. TsMS § 376 lg 4 järgi ei loeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist, 4

(5)esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Arvestades Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg-tes 4 ja 5 sätestatuga ei saa hageja kohtu arvates oma nõuet kohtus laiendada uue nõude uutel asjaoludel lisamisega. Hageja erakorralisest töölepingu ülesütlemisest tulenevate ja töövaidluskomisjonile varem esitamata nõuete lisamisega hagimenetluses ei ole võimalik hagi muuta ja nimetatud nõude jätab kohus rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama lõike 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistja-, eksperdi- ja tõlkekulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Hageja on kasutanud kohtuistungil tõlgi abi, tunnihinnaga 20 eurot, kohtuistungi kestvusega 45 minutit ees, kokku 30 eurot. Kohus leiab, et tõlgikulud on põhjendatud ja need tuleb hageja kasuks kostjalt väljamõista. Hageja õigusabikulud jätab kohus rahuldamata. Kohus selgitab, et TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 kohaselt hüvitatakse kohtulahendi alusel lepingulise esindaja kulud. Käesolevas tsiviilasjas on hageja menetluses osalenud isiklikult ilma esindajata. Töövaidluskomisjonis ja kohtus menetlusdokumentide koostamiseks hageja poolt kasutatud õigusabikulud tuleb seega jätta hageja enda kanda. /digiallkiri/ Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.