← Eesti

2-16-119455/43

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-119455 Tsiviilasi OK hagi MK vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. aprilli 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MK apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 450 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OK (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja LA, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eve Grass Kostja: MK (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anu Toomemägi Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  3. Tühistada Pärnu Maakohtu
  4. aprilli 2017 otsus osas, milles maakohus mõistis MKlt OK kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummäära ületavas summas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi miinimumsummat ületavas osas rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  6. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.
  7. Hagi rahuldada osaliselt. 3.
  8. Välja mõista MK-lt igakuine elatis suurusega 215 eurot OK kasuks alates 29.08.2016 kuni 31.12.2016 ja alates 01.01.2017 suurusega 235 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 30.03.2031, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära kuus. 3.
  9. Elatis tuleb tasuda OK seadusliku esindaja LA arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s selgitusega „Elatisraha O-le“.
  10. Hagejale riigi poolt määratud esindaja tasud jätta riigi kanda.
  11. Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  12. OK esitas 29.08.2016 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse, milles palus mõista MK-lt igakuise elatisena välja 322,50 eurot. Seoses võlgniku vastuväitega anti asi üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  13. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulud kokku 645 eurot, sh kulud eluasemele 175 eurot, toidule 210 eurot, transpordile 20 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 40 eurot, hügieenitarvetele 40 eurot, lasteaiale 60 eurot ning riietele ja jalanõudele 80 eurot.
  14. Hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek on töötasu 285 eurot ja peretoetus 88 eurot. Hageja ema saab toimetulekuks abi vastavalt vajadusele emalt ja õelt. Hageja ema igakuised kohustused on pangalaen ja eluasemekulud kokku 410 eurot ning telefon, internet ja televisioon 45 eurot.
  15. Hageja selgituste kohaselt ei saa vanemad kokkuleppele, et lapsele on vaja aegajalt teha suuremaid kulutusi. Vähemalt 2 korda aastas on laps kõigist riietest ja jalanõudest välja kasvanud. Beebivoodi asemel on vaja soetada suurem. Kevadel tuleb osta esimene jalgratas, mida laps soovis juba eelmisel suvel. Lapsele võiks kevadel võimaldada meelepärase huviringi. Isa ei toeta sünnipäevade korraldamist ega tee lapsele selle puhul ega jõuludeks kingitusi. Hageja ema käib tööandja vastutulelikkusest erigraafikuga osalise ajaga tööl, kuna tal ei ole võimalik töötada hilisõhtutel, nädalavahetustel ja pühadel, kui lasteaed ei ole avatud. Seetõttu on aga vähem töötunde ja töötasu väiksem.
  16. Hageja palub elatise välja mõista alates 01.08.
  17. Augustis 2016 laekus viimane juulikuu eest hilinenud makse. Isa lõpetas lapse toetamise kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostja vastuväited
  18. Kostja vaidles hagile vastu tagasiulatuva elatise osas. Edasiulatuva elatise osas tunnistas kostja elatisenõuet seadusega sätestatud ulatuses.
  19. Kostja vastuse kohaselt on ta hageja ülalpidamises pidevalt osalenud, kuigi selgeid kokkuleppeid vanematel ei ole olnud. Kuni jaanuarini 2016 (kaasa arvatud) tasus kostja hageja ülalpidamiseks tema ema arvele 350–450 eurot kuus. Nüüd on kostjal uus pere ja tal on kohustus pidada ülal nii sündivat last kui oma abikaasat, kes lapse sünni tõttu endale ise sissetulekut hankida ei saa. Lisaks täidab kostja ülalpidamiskohustust XX.XX.XXXX 2 sündinud tütar H suhtes, kellel tuvastati septembris 2016 raske puue. Tütar vajab puudest tingituna igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, liikumisel, suhtlemisel; juhendamist, järelevalvet, kestusega kolm aastat. Puue põhjustab lisakulusid transpordile ja abivahenditele.
  20. Kostja on valmis andma hagejale ülalpidamist seaduses ettenähtud minimaalses määras, mis katab lapse esmased vajadused. Hageja ei ole esile toonud ühtegi kuluartiklit, mis ei liigitu lapse esmaste vajaduste alla ja mis õigustaks miinimumist suurema elatise väljamõistmist.
  21. Hageja kulud on suures ulatuses ülepaisutatud ja tõendamata. Hageja ei tõendanud eluasemekulusid. Toidukuluks märgitud 210 eurot on ülepaisutatud. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud uuringu kohaselt on neljaliikmelise Tallinna pere ühe inimese ühe kuu keskmise toidukorvi maksumus 73,45 eurot. Hageja on aga kaheaastane lasteaialaps, kes saab vähemalt kahel korral päevas lasteaias sooja toitu ja õhtuoodet. Ei ole eluliselt usutav, et kaheaastase lasteaialapse toidukulu kuus ületab keskmise Tallinna elaniku toidukorvi maksumuse ligi 3 korda. Arusaamatuks jäävad hageja sidekulud, kaheaastasel lapsel ei ole telefoni. Kulud tervishoiule ja hügieenitarvetele, kumbki 40 eurot kuus, on selgelt ülepaisutatud. Hageja ema ei ole kostjale teatanud hageja terviseprobleemidest või pidevast ravimivajadusest. Hügieenitarvete igakuine kulu ei saa ületada keskmiselt 10 eurot kuus. Tervishoiukulud võivad olla põhjendatud suuruses 10-15 eurot kuus. Hageja lasteaiakulu 60 eurot kuus on põhjendatud. Kulud riietele ja jalanõudele 80 eurot kuus on ülepaisutatud, kuna üldlevinud praktika on selles vanuses lastele riiete ja jalanõude soetamine kasutatud kujul. Sama käib jalgrataste ja muude spordivahendite kohta, mida ei olegi mõistlik uuena soetada. Need esemed saab pärast lapsele väikseksjäämist taas ära müüa, et saadud rahaga jälle parajad esemed soetada.
  22. Kui hageja seadusliku esindaja töötasu on väidetavalt 285 eurot, ei võimalda tema elulaad lubada endale ja hagejale esmavajadusi ületavat elustandardit. Ka hageja seaduslikul esindajal on kohustus hankida sissetulek, mis võimaldab anda hagejale elatist vähemalt seadusega sätestatud määras.
  23. Peretoetus 88 eurot tuleb lugeda hageja ülalpidamiseks mõeldud vahendite hulka ja võtta see arvesse elatise väljamõistmisel.
  24. Kuna kostja menetluskulud on tekkinud seetõttu, et hageja nõudis elatist maksekäsu kiirmenetluses oluliselt suuremas summas kui miinimumelatis ega nõustunud ka hagimenetluses elatise tasumisega minimaalses määras, on mõistlik ja õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Esimese astme kohtu otsus
  25. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks igakuise elatisena välja 265 eurot alates nõude esitamisest, s.o 29.08.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 30.03.2032, kuid mitte alla seadusega kehtestatud elatise minimaalmäära kuus. Kohus määras, et elatis tuleb maksta hageja ema arveldusarvele selgitusega „elatisraha O-le“. Hagejale määratud riigi õigusabi tasu 456 eurot jättis kohus riigi kanda ja muud menetluskulud poolte endi kanda.
  26. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja laps ja elab emaga Kuressaare linnas. Kostja elab ja töötab Soome Vabariigis, kus tal on uus pere (abikaasa ja XX.XX.XXXX sündinud poeg). Kostjal on varasemast kooselust XX.XX.XXXX sündinud tütar, kelle ülalpidamiseks tasub kostja igakuiselt seadusjärgset elatist. Kostja tasus hageja 3 ülalpidamiseks vabatahtlikult elatist järgmiselt: 11.06.2015 325 eurot, 27.07.2015 450 eurot, 11.08.2015 250 eurot, 26.08.2015 150 eurot, 26.08.2015 150 eurot, 08.09.2015 325 eurot, 07.10.2015 325 eurot, 09.11.2015 325 eurot, 09.12.2015 200 eurot, 14.02.2016 215 eurot, 11.03.2016 215 eurot, 11.04.2016 215 eurot, 10.05.2016 215 eurot, 10.06.2016 215 eurot, 07.08.2016 summas 215 eurot. Alates 01.08.2016 ei ole kostja hageja ülalpidamiseks elatisemakseid teinud ega osalenud ka muul moel tema ülalpidamises. Kostja ei ole seda vaidlustanud. Kuna elatis tuleb välja mõista alates maksekäsu avalduse esitamisest 29.08.2016, ei ole vajadust anda hinnangut hageja nõudele elatise tagasiulatuvas osas.
  27. Hageja taotleb miinimumist suuremat elatist, kuna leiab, et lapse tavapärased vajadused on suuremad. Hageja kulud toidule on põhjendatud ulatuses 150 eurot kuus. Lähtudes koolilõuna hinnast ca 2 eurot, saab lapsele võimaldada 5 euro eest õhtu ja hommikusöögi ning vahepalad. Korralik toitumine on kasvavale lapsele esmase tähtsusega ja lapse toidukorvi väärtuse miinimumini viimine ei arvesta lapse huve.
  28. Hageja kulu eluasemele 167,01 eurot kuus on põhjendatud. Eluasemekulu summa moodustab hooldustasu ja kommunaalteenused, elektrikulud, eluaseme kindlustamise kulud ja kasutuseelise väärtus. Hageja arvestus, et keskmine üür on 5,25 eurot/m2, on eluliselt usutavaks ja tõendatud.
  29. Hageja lasteaiakulu on 67,72 eurot kuus. Lasteaiakulu kostja ei vaidlusta.
  30. Kulu transpordile 20 eurot kuus on mõistlik. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et aktsepteeritav on vaid hageja transport lasteaeda ja tagasi ning sugulaste külastamine ja lapsega ringi sõitmine on vanema valik. Kontakt perekonna ja sugulastega on oluline. Lapse liikumisvajaduse piiramine vaid transpordiga lasteaia ja kodu vahel ei ole õigustatud.
  31. Põhjendatud on hügieenitarvete kulu 40 eurot ja ravimikulu 20 eurot kuus. Ravimite vajaduse kohta esitatud tõendid on esitatud talvekuude kohta. Aastaringselt ei ole ravimite vajadus samal tasemel. Praegusel kasvuetapil on kulu mähkmetele õigustatud.
  32. Kulu riietele ja jalanõudele on põhjendatud 40 euro ulatuses kuus. See arvestab nii asjaolu, et osaliselt on võimalik hankida riietust odavamalt ja kasutatult kui ka seda, et vajalik on teha kulutusi ka uute esemete soetamiseks.
  33. Sidekulu on põhjendatud 4,41 euro ulatuses, s.o televisiooni eest. Sellega nõustus ka kostja. Kaheaastasel lapsel ei ole isikliku tahvelarvuti ja internetiühenduse olemasolu esmavajalik.
  34. Kulu jalgrattale on ühekordne kulu nn mänguasjadele, mis kaetakse igakuise kuluga 26,32 eurot kuus. Laps ei pea iga kuu saama uusi mänguasju. Ka soov osta lapsele uus voodi võib kokkuhoidliku kulutamise korral saada kaetud muude kulutuste arvelt.
  35. Hageja kultuurivajaduste kulu 7,60 eurot ja raamatute ning mänguasjade kulu 26,32 eurot kostja ei vaidlusta. Kuludokumentidena esitatud pangaväljavõtted ostudest ei tõenda, et need ostud on tehtud just lapse vajaduste rahuldamiseks.
  36. Kokku on hageja vajalikud kulud kuus 543,06 eurot, millest kummalgi vanemal tuleb kanda 271,53 eurot.
  37. Vaatamata hageja sissetuleku suurusele käesoleval ajal lasub tal kohustus teenida sissetulekut, mis kindlustab lapsele ülalpidamise kuus vähemalt elatise miinimumsummas. Hageja ülalpidamisel on üks laps ja tema ise, seega peaks hageja kindlustama alates 01.01.2017 enda netosissetulekuks vähemalt 470 eurot kuus ja seega lapsele rahalisi vahendeid vähemalt 235 eurot kuus, mis omakorda parandab lapse elustandardi näitajat. 4
  38. Kostja sissetulek perioodil 01.01.2016 kuni 30.11.2016 oli 1297,03 eurot kuus. Kostjal on alates 12.02.2017 viis ülalpeetavat (ise, 3 last, abikaasa). Iga ülalpeetava vajadused on kostja töötasust kaetud summas 251,80 eurot kuus. Samas on kostja abikaasa peretoetus 593 eurot, kuid hagejal 88 eurot. Kostja tasus hagi kohtule esitamisele eelneva 15 kuu jooksul hagejale elatist keskmiselt 252,67 eurot kuus. Arvestades hageja ülalpidamiseks vajalikke kulutusi kuus, tema vanemate poolt pakutud senist elulaadi, kostja varalist seisundit ja ülalpeetavate arvu, on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis summas 265 eurot kuus. See võimaldab säilitada hageja väljakujunenud elustandardi ja rahuldada tema esmavajadused, kahjustamata kostja ja tema teiste pereliikmete huve. Apellatsioonkaebus
  39. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja tagasi- ja edasiulatuvalt enam kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Kostja palub juhul, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, tühistada kohtuotsus osas, milles kostjalt mõisteti elatis hageja kasuks välja suuruses mitte vähem kui pool alampalga väärtusest ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
  40. Kaebuse kohaselt ei arvestanud kohus kostja esitatud tõendeid ega vastuväiteid. Kostja ei ole kunagi hoidnud kõrvale hageja ülalpidamisest. Elatise väljamõistmine summas 265 eurot kuus on PKS § 101 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendamatu, tõendamata ja selgelt ülemäärane. Kostja on kohustatud tasuma vajalikku elatist, mitte kandma toreduslikke kulusid hageja luksuslikule elustiilile. Hageja mitmed kulud, eelkõige eluaseme, hügieeni ja transpordi kulud, on selgelt ülepaisutatud.
  41. Arusaamatu on maakohtu seisukoht seoses hageja kasutuseeliste hüvitamisega. Kuidas peaks 3aastane laps oma kodus oma seaduslikule esindajale üüri tasuma, sest saab kodus elamisest kasutuseeliseid. Hageja ei esitanud kasutuseeliste väärtuse kohta ka selget tõendit. Kasutuseelised ei ole seega ka tõendatud.
  42. Hügieenitarvete kulu 40 eurot kuus on põhjendamatult kõrge. Õige oleks kuni 10 eurot. Laps ei vaja iga kuu uut šampooni, seepi või hambapastat. Selgusetuks jääb, miks vajab laps veel kolmeaastaselt mähkmeid. Hagejal ei ole meditsiiniseisundit, mille tõttu ta sellises eas mähkmeid vajaks. Arusaamatuks jääb, miks kohus leiab, et laps mähkmeid kasutama jääbki. Elatis mõisteti nimelt välja kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  43. Transpordikulu 20 eurot kuus ei vasta hageja vajadustele ega tegelikkusele. Kõikide liikumiste tarbeks ei ole Kuressaare linnas vaja kasutada sõiduautot. Põhjendatud ei ole elulaad, kus hageja kui terve laps ei hakkagi kunagi jala käima.
  44. Maakohtu otsus on vastuoluline. Hageja seadusliku esindaja väitel on tema sissetulek kokku 373 eurot kuus, samas kui tema isiklikud kulud 455 eurot ja lapse kulud 645 eurot on kokku vähemalt 1100 eurot kuus. Hageja on ilmselt loonud menetlusse kunstlikke tõendeid, et saada elatist suuremas ulatuses kui seadusjärgne miinimummäär. Hageja väidetav elulaad on ilmselgelt pillav ja kostja, kellel on kokku 4 ülalpeetavat, ei pea selle all kannatama. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades. Hageja ema on terve inimene, kelle elustiili tõttu peavad sisuliselt kannatama kostja ja tema ülalpeetavad. Kostja töötasu ei ole heitliku töösituatsiooni tõttu Soome Vabariigis stabiilne ja see ei pruugi olla 1297,03 eurot iga kuu.
  45. Hageja ei toonud välja ja kohus ei kontrollinud, kas esineb erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks ja tõendaks vajadust määrata elatis suuremas osas kui näeb ette seadus. Kostja 5 maksis hagejale elatist seadusejärgsest määrast rohkem siis, kui tal oli see võimalik. Kostjal ei ole ülalpeetavate lisandumise tõttu võimalust enam üle seadusejärgse miinimummäära elatist maksta. Kostja ei ole suuteline maakohtu otsust täitma, kuna tema ülalpeetavate arv ja talle pandud kohustused ületavad tema rahalise võimekuse. Tagasiulatuv elatisenõue alates hagi esitamisest asetab kostja olukorda, kus ta ei ole suuteline otsust täitma. Vastus apellatsioonkaebusele
  46. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  47. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummäära ületavas summas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi nimetatud summat ületavas osas rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  48. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja laps ja elab emaga Kuressaare linnas. Kostja elab ja töötab Soome Vabariigis, kus tal on uus pere (abikaasa ja XX.XX.XXXX sündinud poeg). Kostjal on varasemast kooselust XX.XX.XXXX sündinud tütar, kelle ülalpidamiseks tasub kostja igakuiselt seadusjärgset elatist. Kostja tasus hageja ülalpidamiseks vabatahtlikult elatist järgmiselt: 11.06.2015 325 eurot, 27.07.2015 450 eurot, 11.08.2015 250 eurot, 26.08.2015 150 eurot, 26.08.2015 150 eurot, 08.09.2015 325 eurot, 07.10.2015 325 eurot, 09.11.2015 325 eurot, 09.12.2015 200 eurot, 14.02.2016 215 eurot, 11.03.2016 215 eurot, 11.04.2016 215 eurot, 10.05.2016 215 eurot, 10.06.2016 215 eurot, 07.08.2016 215 eurot. Alates 01.08.2016 ei ole kostja hageja ülalpidamiseks elatisemakseid teinud ega osalenud ka muul moel tema ülalpidamises.
  49. Hageja nõudis kostjalt elatist suurusega 322,50 eurot kuus põhjendusega, et tema ülalpidamiseks on igakuiselt vaja 645 eurot. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulud toidule on 150 eurot, eluasemele 167,01 eurot, lasteaiale 67,72 eurot, transpordile 20 eurot, ravimitele 20 eurot, hügieenitarvetele 40 eurot, riietele 40 eurot, sidekuludele 4,41 eurot, mänguasjadele 26,32 eurot ja kulutuurivajaduste rahuldamiseks 7,60 eurot kuus – kokku 543,06 eurot kuus ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise suurusega 265 eurot alates hagi esitamisest.
  50. Kostja oli nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonimenetluses nõus tasuma elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses, mis oli 2016.aastal 215 eurot ja 2017.aastal on 235 eurot. Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja hageja kulutuste suuruse eluaseme, hügieenitarvete ja transpordi osas, pidades neid ebamõistlikult suureks. Ringkonnakohus nõustub kostja väidetega osaliselt.
  51. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et transpordikulu 20 eurot ei vasta hageja vajadustele ja tegelikkusele. Maakohus on põhjendanud, milliste kaalutluste alusel ta sellise järelduseni jõudis. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega, et hageja vajab transporti nii lasteaeda sõitmiseks kui ka sugulaste külastamiseks.
  52. Ringkonnakohus nõustub aga kostja väitega, et kohtu määratud hügieenivahendite kulu 40 eurot kuus on ebamõistlikult suur. Ebausutav on hageja väide, et hagi esitamise ajal 2,5- 6 aastane ja kohtuotsuse tegemise ajal üle 3-aastane laps vajab igapäevaselt mähkmeid. Tavapäraste hügieenivahendite ostmiseks on ringkonnakohtu hinnangul piisav kulu 10 eurot, mille eest on võimalik osta piisavalt nii šampooni, dušigeeli kui ka hambapastat. Uut hambaharja ei osteta tavaliselt igal kuul, mistõttu toimub selle ostmine eelmärgitud pesemisvahendite ostmisest eeldatavalt üle jääva raha arvel.
  53. Õige on ka kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole otsuses põhjendanud, milliste asjaolude ja tõendite alusel ta leidis, et hageja eluasemekulude suurus on 167,01 eurot. Kohus märkis üksnes seda, et hageja esitatud keskmise üüri suurus ruutmeetri kohta 5,25 eurot on eluliselt usutav ja kohus lähtub hageja esitatud tõenditest. Milliseid tõendeid kohus silmas pidas, otsusest ei nähtu. Seetõttu ei vasta kohtuotsus TsMS § 436 lg-s 1, § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada.
  54. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja kulud hooldustasude ja kommunaalkulude osas on keskmiselt 31,83 eurot kuus, elektrikulu 22,06 eurot kuus ja eluruumi kindlustus 8,64 eurot kuus. Seda tõendavad KÜ XXX arved (I kd lk 84-86, Eesti Energia AS-le tasutud summad (I kd lk 87) ja Swedbank Life Insurance SE-le tasutud kindlustusmaksed (I kd lk 88). Kindlustusmaksete osas leidis Riigikohus lahendi nr 3-2-1-69-13 p-s 23, et eluaseme kindlustamise kulusid saab mõistlikus ulatuses lapsele langevas osas arvata lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka. Nende kulutuste eesmärgiks sõltuvalt eluaseme kasutamise õiguslikust alusest, krediidisuhetest jm asjaoludest võib olla tagada lapse eluasemevajaduse rahuldamine juhuks, kui eluruum nt hävib. Seega tuleb eeltoodud kulud lugeda põhjendatuks.
  55. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kasutuseeliste osa eluasemekuludes. Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-69-13 p-des 19-22 järgmist. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Selles osas on olukord sarnane korteri üürimisega, kui lapsega kooselaval vanemal ei ole üüri maksmiseks piisavalt raha.
  56. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab Riigikohtu arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt.
  57. Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik hageja seisukoht, et eluasemekulude hulka tuleb alati arvestada summa, mis vastab eluruumi üüri suurusele kohaliku keskmise turuhinna järgi ja mis jaotatakse eluruumis elavate isikute vahel võrdsetes osades. Riigikohus märkis 7 eelviidatud lahendis ka seda, et igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohtu hinnangul katab miinimummääras elatis eelduslikult ka lapse eluaseme miinimumkulud. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Miinimummäärast suurema elatise saamiseks tuleb tõendada ka miinimumvajadustest suurem kulu lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks. Seega peab hageja tõendama, et miinimumelatisest talle eluasemekulu katmiseks ei piisa (Riigikohtu otsuse p 22). Käesolevas asjas ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendanud, et miinimumelatisest tema eluasemekulu katmiseks ei piisa. Seetõttu puudub vajadus anda hinnangut kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ üürikuulutustele ja nendes märgitud soovitavatele üüri suurustele (I kd lk 83).
  58. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud erandlikke vajadusi, mis annaks alust elatise väljamõistmiseks üle seaduses sätestatud miinimummäära. Maakohtu ja ringkonnakohtu poolt kindlaks tehtud hageja kulutused kuus on järgmised: toidukulu 150 eurot, hooldustasud ja kommunaalkulud 31,83 eurot, elektrikulu 22,06 eurot, eluruumi kindlustus 8,64 eurot, lasteaiakulu 67,72 eurot, transpordikulu 20 eurot, ravimid 20 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 40 eurot, sidekulud 4,41 eurot, mänguasjad 26,32 eurot ja kulud kultuurivajaduste rahuldamiseks 7,60 eurot kuus – kokku ümardatult 409 eurot kuus, millest tuleb kostja taotlusel maha arvestada peretoetus suurusega 88 eurot. Seega on kummagi vanema osa hageja ülalpidamises 160,50 eurot. Selle summa ja elatise seadusejärgse miinimumsumma vahe katab ka eluruumi kasutuseelise väärtuse. Maakohus märkis õigesti, et ka hageja emal on kohustus teenida sissetulekut, mis kindlustaks lapsele ülalpidamise kuus vähemalt elatise miinimumsummas. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, nagu kostja taotleb. Seetõttu puudub ka vajadus hinnata asjaolusid ja tõendeid kostja võimaluste kohta tasuda elatist eelmärgitust suuremas summas.
  59. Ringkonnakohus märgib täiendavalt seda, et Riigikohtu viimastes lahendites (nt 3-2-1-35-17 p 20.2, 1-2-3-174-16 p 14) on viidatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
  60. a uuringule „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf), mille järgi oli aastatel 2010-2012 keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Seega leiti, et lapse keskmised vajadused on madalamad kui praegune elatise seaduses sätestatud miinimummäär.
  61. aastal oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aastaga võrreldes 2,8% ning aastatel 2014-2016 on tarbijahinnaindeksi muutus olnud 0% või negatiivne. Seega ei ole tarbijahinnaindeks vaadeldaval perioodil oluliselt tõusnud ja eelduslikult ei ole ka keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta märgatavalt suurenenud. Kui korrigeerida uuringus leitud 280 euro suurust keskmist ülalpidamiskulu lapse kohta
  62. aasta tarbijahinnaindeksiga, on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot. Erinevas vanuses laste ülalpidamiskuluks on peetud 1-2 aasta vanuste laste puhul 345 eurot (hageja vanus hagi esitamise ajal). Arvestades tarbijahinnaindeksi muutust on see kulu käesoleval ajal 354 eurot. 3-6 aasta vanuste laste puhul (hageja vanus kohtuotsuse tegemise ajal) oli ülalpidamiskulu suurus 247 eurot, mis on tarbijahinnaindeksi muutust arvestades käesoleval ajal 254 eurot. Nagu juba eelpool märgitud, ei ole hageja esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et tema kulud on keskmisest suuremad.
  63. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Kostja leiab ekslikult, et kohus ei oleks võinud elatist välja mõista alates 29.08.
  64. Apellatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata. 8
  65. Kostja leiab, et tegemist on elatise tagasiulatuva väljamõistmisega. Tagasiulatuvat ülalpidamist reguleerib PKS § 108 ja selle sätte järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja sellist nõuet ei esitanud ja kohus tagasiulatuvat elatist aasta eest enne hagi kohtule esitamist välja ei mõistnud. Kostja ei ole alates augustist 2016 hagejale elatist maksnud ja maakohus mõistis kostjalt elatise õigesti välja alates kohtule nõude esitamisest (29.08.2016 maksekäsu kiirmenetluse avaldus). Kohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamine on samaväärne hagi esitamisega. Apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, et elatise väljamõistmine alates 29.08.2016 seab kostja raskesse olukorda ja tal ei ole võimalik kohtuotsust täita, ei saa ringkonnakohus arvestada. Kostja oleks saanud sellist olukorda vältida, kui ta oleks jätkanud alates augustist 2016 elatise maksmist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses, nagu ta varem ka tegi ja mille tasumist ta on pidanud jõukohaseks nii maakohtu kui ka apellatsioonimenetluses.
  66. Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad maakohtus kantud menetluskulud (v.a hagejale antud riigi õigusabikulu) poolte endi kanda, nagu otsustas maakohus. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda, välja arvatud hageja riigi õigusabikulu, mis jääb riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu Ele Liiv Ande Tänav 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.