Tsiviilasi nr: 2-17-6859 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-17-6859 Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.2017, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Kaija Kaijanen,

) sätestatud nõuetele ning selle menetlemisest tuleb keelduda. 7.

§ 3

lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 371

lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata muu hulgas juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kokkuvõtvalt tuleneb neist sätetest, et kohus ei peaks menetlema hagi, mille puhul hagejal ei ole kohtuliku õiguskaitse vajadust, sh kui hagejal on võimalik saavutada soovitud tulemus ilma kohtusse pöördumata.

1. TsÜS § 142 lg 1 teine lause näeb ette, et pärast aegumistähtaja möödumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega ei lõpeta nõude aegumine nõuet, vaid annab võlgnikule vastuväite täitmisest keelduda.
2. Hagejal puudub õiguskaitsevajadus, kuna nõude aegumine on materiaalõiguslik vastuväide nõudele ning aegumise tagajärjeks on kohustatud isiku õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Hagejal puudub vajadus iseseisva nõudega aegumise tuvastamiseks kohtusse pöörduda, aegumise vastuväite saab võlgnik esitada vastuväitena menetluses, milles võlausaldaja on võlgniku vastu kohtusse pöördunud.
3. Hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (

§ 368lg 1).

Võlgnikul võib olla õiguslik huvi tuvastada, et võlausaldaja nõue tema vastu on aegunud, et saada selgust, kas ta peab oma kohustuse võlausaldaja vastu täitma või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda. Hagiavalduses hageja sellise huvi olemasolu esile toonud ei ole, märkides muu hulgas, et nõue aegus

1. või
2. aastal. Hagiavalduses esile toodud asjaoludel ei ole hageja huviks mitte selguse saamine, kas võlausaldaja nõue tema vastu on aegunud, vaid soov, et kostja lõpetaks hagejalt võla sissenõudmise ja nõudekirjade saatmise. Seega ei täidaks tuvastushagi ka selle rahuldamisel eesmärki, mida hageja soovib, ning hagi menetlemisest tuleb

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda.

11. Tulenevalt

§ 168lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kohus ei ole hagi kostjale kätte toimetanud ja kostja ei ole teinud menetlustoiminguid, mistõttu kostjal menetluskulud puuduvad. Määruskaebus

1. Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, palus maakohtu määruse tühistada, võtta hagiavaldus menetlusse, tuvastada, et hageja ja kostja vahelisest suhtest tulenev hageja vastu suunatud nõue on aegunud, jätta menetluskulud kostja kanda ning vabastada hageja riigilõivu tasumisest.
2. Määruskaebuse kohaselt on hagejal olemas õigustatud huvi, sest kostja on hagejat ähvardanud kohtusse pöördumisega. Kostjal jääb küll võimalus endiselt võlga sisse nõuda, kuid sellise kohtulahendi alusel, mis on võlgnevuse aegunuks tunnistanud, on see perspektiivitu. Hageja hinnangul on võlgnevus aegunud. 2

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 15. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 16. Vaidlustatud maakohtu määrusest tulenevalt keeldus kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hageja ei ole selles tuvastushuvi olemasolu esile toonud. Ringkonnakohus eeltoodud põhjendusega ei nõustu. 17.

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

1. Seega pidi hageja hagiavalduses esile tooma, millise õigussuhte puudumise tuvastamist ta soovib ning põhjendama tuvastushuvi olemasolu.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt saab hagiavalduses välja toodud asjaoludest järeldada, et hageja õiguslikuks huviks on tuvastada tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust nr 2100132809 tulenevate hageja rahaliste kohustuste täitmisest keeldumise õigus ning kostja nõuete aegumine. Hageja on esile toonud, et esitas kostjale aegumise vastuväite, kuid kostja jätkab vaatamata sellele võlgnevuse sissenõudmist ning on teada andnud, et võib võla sissenõudmiseks kohtusse pöörduda.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja sellega välja toonud maakohtu määruses märgitud vajaliku huvi tuvastamaks, et võlausaldaja nõue tema vastu on aegunud ning sellega seonduvalt saada selgust, kas hageja peab oma kohustuse kostjale täitma või võib sellest keelduda.
4. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et juhul, kui maakohus leidis, et hagiavaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning hageja tuvastushuvi ei ole kohtu jaoks piisavalt selgelt arusaadav, tulnuks hagiavaldus jätta

§ 340

¹ alusel käiguta ning hagejale määrata tähtaeg õigusliku huvi täiendavaks selgitamiseks.

1. Täiendavalt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest põhjusel, et riik ei pea andma kohtulikku õiguskaitset asjades, milles hagejal puudub vajadus iseseisva nõudega kohtusse pöördumiseks ning soovitud tulemus on võimalik saavutada ilma kohtusse pöördumata. Sealjuures on maakohus hagejal õiguskaitse vajaduse puudumist põhjendanud sellega, et nõude aegumine on materiaalõiguslik vastuväide, mille hageja saaks esitada kostja kui võlausaldaja poolt algatatavas eraldiseisvas tsiviilasjas.
2. Ringkonnakohtu hinnangul saaks viimase seisukohaga tingimusteta nõustuda olukorras, kus on teada, et kostja on hageja vastu esitanud võlgnevuse sissenõudmise hagi. Sellist teavet tsiviilasja materjalid ei sisalda.
3. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja jätkanud võla sissenõudmist ka pärast aegumise vastuväite esitamist hageja poolt. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kirjeldatud olukorras puudub hagejal iseseisva kohtuliku õiguskaitse võimalus. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Riigikohtu seisukohtade kohaselt on kohtul

§ 371

lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata jätmisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-151-14 p 13; 3-21-134-07 p 13; 3-2-1-139-13 p 14). 3

§ 368lg 1.

Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik nõustuda maakohtu määruses toodud põhjendustega selle kohta, et hagejal puudub õiguskaitsevajadus. Ka Riigikohus on jaatanud võlgniku õigust olukorras, kus võlausaldaja ei ole tema vastu kohtusse hagi esitanud, esitada ise hagi nõude aegumise tuvastamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-166-13, p 12). 26. Arvestades eeltoodut tuleb maakohtul hagiavalduse uuel menetlemisel hageja tähelepanu vajadusel juhtida puudustele hagi esemes.

§ 363lg 1 p 1 kohaselt on hagi esemeks hageja selgelt väljendatud nõue.

Praegusel juhul saab hagi esemeks lisaks aegumise tuvastamise nõudele olla nõue tuvastada hageja õigus keelduda lepingust nr 2100132809 tulenevate rahaliste kohustuste täitmisest. 27. Seoses ebaselge nõudega on Riigikohus leidnud, et see ei ole aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ning kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus

§ 3401lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi

§ 3401lg 2 järgi menetlusse võtmata (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-13, p 12).

28.

§ 173lg 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

29. Käesolev määrus on

§ 372lg 5 alusel edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Reet Allikvere kohtunik kohtunik 4