1-12-12375/85

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-12375 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2017 määrus karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Igor Jegorov (ik 36504082241), RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. augusti
5. a määrus jätta muutmata.
6. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Maakohtu
8. märtsi
9. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-12375 tunnistati Igor Jegorov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi ja teda karistati KarS § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 kuud ja 28 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 236 tundi, mille tähtajaks määrati 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal pidi I. Jegorov järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p-dele 1-
12. mail 2013 saabus Viru Maakohtusse läbivaatamiseks erakorraline ettekanne, kus kriminaalhooldaja tegi ettepaneku pöörata I. Jegorovile mõistetud karistus täitmisele, kuna ta hoiab kõrvale ÜKT-st, ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks ega elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
14. mai
15. a määrusega jättis Viru Maakohus taotluse rahuldamata.
17. juulil
18. a saabus Viru Maakohtusse taas läbivaatamiseks erakorraline ettekanne, kus kriminaalhooldaja tegi ettepaneku pöörata I. Jegorovile mõistetud karistus täitmisele, kuna ta hoiab ÜKT-st kõrvale ega ilmu registreerimisele. 236-st ÜKT tunnist on I. Jegorov sooritanud 48 tundi.
20. augustil
21. a korraldatud kohtuistungile I. Jegorov ei ilmunud. Kriminaalhooldaja taotles I. Jegorovi tagaotsitavaks kuulutamist. I. Jegorov kuulutati Viru Maakohtu
22. augusti
23. a määrusega tagaotsitavaks ning tema suhtes kohaldati tabamisel tõkendit vahistamine.
24. I. Jegorov peeti kinni
25. augustil
26. a.
27. augustil
28. a arutas kohus erakorralist ettekannet I. Jegorovile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
29. Viru Maakohtu
30. augusti
31. a määrusega pöörati täitmisele I. Jegorovile Viru Maakohtu
32. märtsi
33. a otsusega mõistetud karistus, s.o 3 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestatakse alates
34. augustist
36. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune lahkus elukohast kriminaalhooldusametniku loata. Samuti on ebaõnnestunud ÜKT, kuna isik seda täies mahus ei sooritanud. Asja materjalidest nähtub, et I. Jegorov ei ole motiveeritud täitma kohtu määratud tingimusi ega ole üles näidanud motivatsiooni oma käitumise muutmiseks. 236-st ÜKT tunnist on ta teinud 48 tundi, tegemata on 188 tundi. I. Jegorov lahkus omavoliliselt elukohast ja Eesti Vabariigist, millega rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõuet elada kohtu määratud alalises elukohas. I. Jegorov pani toime narkokuriteo, mille eest kandis karistust Poolas.
37. I. Jegorov vaidlustas maakohtu määruse ja taotleb selle tühistamist ning reaalse vangistuse asendamist tingimisi vangistusega. Määruskaebuse esitaja selgitab, et kandis
38. a Poolas vanglakaristust ning vabanes
39. juulil
40. Seejärel saabus ta Eestisse, leidis kolme päeva pärast korteri, kirjutas end sisse ja läks Töötukassasse. Karistuse ärakandmisel võib ta taas kõik kaotada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
41. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku, vaidlustatava määruse ja määruskaebusega, jätab Viru Maakohtu
42. augusti
43. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 10.1 Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et I. Jergorovi puhul kuulub kohaldamisele enne
44. jaanuari 2015 kehtinud KarS § 69 lg 6 vana redaktsioon. Riigikohus on selgitanud, et KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni esimene lause on kohaldatav üksnes siis, kui süüdlane on hoidnud üldkasulikust tööst kõrvale, eiranud kontrollnõudeid või jätnud täitmata talle pandud kohustused
45. jaanuaril 2015 või hiljem. Kui samasugune rikkumine leidis aset aga enne
46. aastat, tuleb rikkumise õiguslike tagajärgede kindlaksmääramisel juhinduda KarS § 69 lg 6 vana redaktsiooni esimesest lausest. Seda ka juhul, kui kriminaalhooldaja koostab erakorralise ettekande või kohus vaatab seda läbi aastal 2015 või hiljem (RKKKm 3-1-1-18-15, p 18). Sel ajal, kui I. Jegorov pani toime erakorralises ettekandes märgitud rikkumised, kehtis KarS § 69 lg 6 vana redaktsiooni esimene lause järgmises sõnastuses: "Kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega." Riigikohus on leidnud, et viidatud sätte kohaldamisel on täitmiskohtunikul ulatuslik kaalutlusõigus. Täitmiskohtunik peab kõigepealt tuvastama, kas esinevad KarS § 69 lg 6 kohaldamise eeldused. Lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele peab täitmiskohtunik valima sobiva õigusliku tagajärje: kas pöörata vangistus täitmisele või mitte (vt Riigikohtu üldkogu
47. aprilli
48. a otsus asjas nr 3-1-1-5-13, p 33). Kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus 2 on mõjuv või mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
49. augusti
50. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-3-24-97 p 1). 10.2 Maakohtus tuvastas, et I. Jegorov ei sooritanud ÜKT-d täies mahus ja rikkus KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud kontrollnõuet elada alalises elukohas. Kohtu põhjendus selle kohta, miks rikkumised tingivad I. Jegorovi vangistuse täitmisele pööramise, on asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi KarS § 69 lg 6 vana redaktsiooni esimese lause kohaldamisel kaalutlusvea. Siiski tuleb märkida, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viibimine välisriigi kinnipidamisasutuses on mõjuv põhjus, mille tõttu ei ole süüdlasel tema tahtest mitteolenevatel põhjustel registreerimiskohustusele võimalik alluda (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2). Seega pidanuks maakohus antud asjaolu ka kaaluma. Apellatsioonikohus leiab siiski, et vaatamata sellele, et I. Jegorov kandis Poolas karistust (toimiku andmetel peeti I. Jegorov kinni Poolas
51. juunil 2013 (tlk 154) ning ta kandis seal vanglakaristust kuni
52. juulini 2017 (tlk 160) ning see on mõjuv põhjus käitumiskontrolli nõuete ja ÜKT mittetäitmiseks, nähtub asja materjalidest, et I. Jegorovil on ka varasemast perioodist rikkumisi, mille põhjust ei saa pidada mõjuvaks. Nimelt algasid tema rikkumised kohe karistusaja alguses, kui ta hoidis kõrvale ÜKT-st, ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud kohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks ega elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus andis I. Jegorovile siiski uue võimaluse kriminaalhoolduse jätkamiseks. Sellele vaatamata tegi I. Jegorov ÜKT tunde ajakavas määratud tundidest vähem (perioodil 14.06.2013-19.06.2013 ette nähtud 16 tunni sooritamise asemel Kohtla-Järve Sotsiaalmajas sooritas ta
53. juunil
54. a 4 tundi ÜKTd). Nagu nähtub edasisest, lahkus I. Jegorov Eesti Vabariigist sellest kriminaalhooldajat teavitamata ning peeti
55. juunil 2013 Poolas narkokuriteo toimepanemise eest kinni. Antud asjaolust teeb ringkonnakohus järelduse, et I. Jegorovil ei olnud plaanis sooritada talle perioodil 14.06.2013-19.06.2013 ajakavas ette nähtud ÜKT tunde, sest vastasel juhul ei oleks ta Eestist lahkunud. I. Jegorovi selgitused, et tema tahtis vaid autot üle piiri Riiga viia, ei ole kooskõlas asja materjalidega, millest nähtub et I. Jegorov peeti kinni Poolas. Eeltoodut arvestades tuleb I. Jegorovi katseaeg lugeda luhtunuks ja tema karistuse täitmisele pööramine on möödapääsmatu. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et I. Jegorov on väidetavalt astunud samme oma elu sisseseadmiseks Eestis.
56. I. Jegorov on taotlenud ringkonnakohtult enda karistuse asendamist tingimisi vangistusega. Ringkonnakohus märgib, et I. Jegorovile mõisteti karistus juba Viru Maakohtu
57. märtsi
58. a kohtuotsusega. Nimetatud otsus on käesolevaks ajaks jõustunud. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, saab kohus erakorralise ettekande menetlemisel valida üksnes kahe alternatiivi vahel, s.o kas pöörata karistus täitmisele või mitte. Antud juhul leidis ringkonnakohus, et maakohus on õigesti pööranud I. Jegorovile mõistetud karistuse täitmisele. Seega puuduvad alused maakohtu määruse tühistamiseks ja see tuleb juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata. Määruskaebus jääb aga rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau