KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 15. september 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 1-17-6715 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Juhan Sarv Vaidlustatud ko

§ 37

lg 3 alusel maakohus keeldub riigi õigusabi andmisest, kui leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edasiselt konventsioon) artikli 35 kohaselt Euroopa Inimõistuste Kohtus vastuvõetav. Osundatud artikli 35 kohaselt võib kohus asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist. Antud juhul on kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid ammendunud, kuid otsuse jõustumisest on möödunud juba üle 1 aasta 5 kuu, seega on kuue kuu pikkune kaebetähtaeg ületatud. Seega on konventsiooni artikli 35 nõue täitmata ning N. Kaltšuki riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

1. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. Kaltšuk, taotledes kohtulahendi tühistamist ja riigi õigusabi määramist. N. Kaltšuki asjassepuutuvad argumendid on järgmised. N. Kaltšuk leiab, et teda on jäetud ilma võimalusest pöörduda õigeaegselt kaebusega Euroopa Inimõistuste Kohtusse. Siinkohal viitab ta kõigepealt keelelisele takistusele, s.o Viru Maakohtu
2. aprillil
3. a vastus tema taotlusele toimetati temani tõlgitult alles
4. augustil
5. a ning see asjaolu takistas teda kaebeõigust tähtaegselt teostamast. Samuti oli takistuseks see, et talle ei ole senini antud võimalust kuulata ja võrrelda kohtuistungite salvestisi. N. Kaltšuk peab vääraks ka seda, et tema riigi õigusabi taotluse vaatas läbi sama kohtunik, kes otsustas tema süüdi mõistmise. Samuti on tema arvates märkimisväärne see, et temale saadetud Viru Maakohtu
6. augusti
7. a määruse (s.o kaevatav määrus) tõlkel ei ole lahendi päises märgitud kohtuniku nime. N. Kaltšuki määruskaebuse ülejäänud rohked väited seisnevad kinnitustes, et süüdistus oli fabritseeritud, ta on alusetult süüdi mõistetud ja tema kriminaalasjas on rikutud arvukalt erinevaid menetlusnorme. Hulgaliselt etteheiteid teeb ta prokuröri ja kaitsja tegevusele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha N. Kaltšuki väite osas, mille kohaselt ei ole justkui õige, et tema riigi õigusabi taotluse vaatas läbi sama kohtunik, kes arutas tema süüdi mõistmist kriminaalasjas nr 1-14-
9. Ehk siis taotleja arvates on kohtumääruse koostanud ebaseaduslik kohtukoosseis.
10. Ringkonnakohus nimetatud asjaolus minetust ei näe. Maakohtunik hindas N. Kaltšuki riigi õigusabi määramise taotlust läbi vaadates üksnes kaebuse esitamise n-ö formaalseid aluseid ehk küsimust sellest, kas esitatav kaebus oleks konventsiooni artikli 35 kohaselt Euroopa Inimõiguste Kohtus vastuvõetav või mitte (

§ 37lg-d 1, 3).

Maakohtu selline pädevus tuleneb

§-st 37 koosmõjus § 10 lg-ga

2. Sellist kontrolli teostades tuvastas maakohus õigesti, et N. Kaltšuki kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtus vastuvõetav ei oleks, kuna selle esitamiseks ette nähtud kuue kuu pikkune 2 tähtaeg on ammu möödunud. Nimelt jõustus N. Kaltšuki osas tehtud süüdimõistev kohtuotsus
3. märtsil
4. a, s.o sellel kuupäeval tegi Riigikohus määruse, millega jättis N. Kaltšuki kassatsiooni läbi vaatamata. See määrus edastati N. Kaltšukile
5. märtsil
6. a ja määruse tõlge jõudis vanglasse
7. aprillil
8. a. Seega oli süüdimõistetu teadlik tema kassatsiooni läbi vaatamata jätmisest ja tema suhtes tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamise kuue kuu pikkune tähtaeg oli N. Kaltšuki jaoks kulgema hakanud.
9. Määruskaebuses püüab N. Kaltšuk selgitada, miks kaebuse tähtaegne esitamine tal võimalik ei olnud. Ringkonnakohus hindab tema sellised põhjendused täielikult sisutühjadeks. Kõigepealt selgub Kohtute Infosüsteemist, et
10. aprillil
11. a on Viru Maakohus saatnud süüdimõistetule tema poolt soovitud kohtuistungite helisalvestised. Ehk siis N. Kaltšuki väide, nagu ei oleks salvestisi talle edastatud, on ümber lükatud. Samuti ei saa mingitki tähendust omistada sellele, et süüdimõistetule tõlgiti temale Viru Maakohtust
12. aprillil
13. a edastatud kiri alles augustis
14. a. Nimetatud kiri saadeti N. Kaltšukile vanglasse eestikeelsena juba koostamise päeval, s.o
15. aprillil
16. a. Kohtu kiri ei ole menetlusdokumendiks, mis peab olema tõlgitud (vt KrMS § 10 lg 5). Selle tõlget on süüdimõistetu Kohtute Infosüsteemi andmetel soovinud kohtult alles
17. augustil
18. a. Veel ei saa märkimata jätta sedagi, et kõnealuses kirjas informeeris kohus N. Kaltšukki üksnes temale kohtuistungite helisalvestiste saatmisest ning selgitas, millised dokumendid tuleb riigi õigusabi taotlemiseks maakohtule esitada. 9.

§ 37

lg 3 kohaselt keeldub maakohus riigi õigusabi andmisest, kui leiab, et esitatav kaebus ei oleks konventsiooni art 35 kohaselt vastuvõetav. Kuivõrd N. Kaltšuki kaebus seda ei ole, siis on esimene kohtuaste põhjendatult keeldunud süüdimõistetule riigi õigusabi andmisest.

1. Määruskaebuses on N. Kaltšuk teinud veel sellegi märkuse, et vaidlustatud kohtumääruse tõlkel ei ole lahendi päises märgitud kohtuniku nime. Ringkonnakohus sellises etteheites mingitki tähendust ei näe. N. Kaltšuk on saanud määruse eestikeelse teksti ja samuti selgub kohtuniku nimi ka tõlketeksti viimaselt lehelt.
2. N. Kaltšuki määruskaebus seisneb valdavas osas tema püüdlustes näidata, et ta on süüdi tunnistatud alusetult ja et tema kriminaalasja menetlemisel rikuti menetlusnorme. Kuivõrd N. Kaltšuki suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, jätab ringkonnakohus süüdimõistetu sellised väited täielikult tähelepanuta.
3. Eeltoodud arvestades leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
4. augusti
5. a määrus tuleb jätta muutmata ja N. Kaltšuki määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Juhan Sarv