← Eesti

1-17-5747/11

1-17-5747 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-5747 Pavel Gontšarov Kohtunik Kriminaalasi Igor Bondarenko süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Igor Bondarenko (isikukood 37005182239; viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Igor Bondarenko kaebus Harju Maakohtu
  4. juuni
  5. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu 29.06.
  7. a otsusega mõisteti Igor Bondarenko kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati teda 3 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks 28.03.
  8. KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 83² lg 1 alusel konfiskeeriti riigi tuludesse kohtuotsuse jõustumisel I. Bondarenkole kuuluv raha 455 eurot. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Mõisteti I. Bondarenkolt välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse summas 1511 (üks tuhat viissada üksteist) eurot, sh sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammääras, s.o 1175 eurot, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 168 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 168 eurot. Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda vabatahtlikult igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  9. 20.07.2017 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus I. Bondarenko apellatsioon, milles ta palub muuta 29.06.2017 maakohtu otsus ning jätta temalt välja mõistmata ekspertiisiga seotud kulu. Kaebaja selgitab, et ei ole tema kinnipidamisel eitanud temal narkootilise aine olemasolu. Kaebuses viidatakse kriminaalasjale nr 1-14-10018, milles I. Bondarenko KarS § 1

(3)1 1-17-5747 184 lg 1 järgi süüdi mõisteti, kuid vabastati ekspertiisitasu maksmisest, kuna ta ei eitanud endal narkootilise aine olemasolu. Lisaks palub kaebuse esitaja ajatada temalt väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 24 kuule, kuna käesoleval juhul puudub tal igasugune sissetulek ning vanglas olles saab ta tööd alles aasta või kahe möödudes. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et I. Bondarenko kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
  3. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  4. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  5. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatüki
  7. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).
  8. Kriminaalasjas on I. Bondarenko, tema kaitsja ja prokuröri vahel 13.06.2017 sõlmitud kokkulepe (tl 105-106), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana 1511 eurot. Samas on kokkuleppes muuhulgas ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse I. Bondarenkolt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1175 € (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot), advokaadi õigusabikulud summas 168 € (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot) ning narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 168 € (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot). Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb 2
(3)2 1-17-5747 menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. I. Bondarenko kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 106). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. I. Bondarenko nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega.
  1. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus süüdistatav I. Bondarenko kinnitas, et nõustub kokkuleppega ja jääb kokkuleppe juurde, samuti seda, et kokkulepe on sõlmitud tema vabal tahtel (tl 116). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  2. septembri
  3. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
  4. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
  5. a määruses nr 3-1-1-38-
  6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus I. Bondarenko kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.