lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Meelis Sentifoli Süüdistatav Raimo Kikas Ik 37406215716, elukoht xxxx, EV kodanik, põhiharidus, ei tööta, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 28.04.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaldamisega katseajaga 1 aasta 6 kuud, karistus kustumata Kaitsja Valeriy Gimajev RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Raimo Kikas KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt R. Kikasele mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. 2 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.04.2017.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 5 kuud ja 27 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.06.2017.a., so 2 päeva, ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Kohaldada R. Kikase suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 16.07.2017.a.. Asitõend - CD-plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R. Kikaselt riigituludesse sundraha 352,50 eurot ja menetluskulud 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 472,50 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena esimesel 11 kuul igakuiselt 39,40 eurot ja viimasel 12. kuul 39,10 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Raimo Kikas on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime varguseid (karistatud Harju Maakohtu 28.04.2017 otsusega 1-17-4249 KarS §
lg 2 järgi), vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, 16.06.2017 kella 13:17 ajal Tallinnas Narva mnt 1 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas Postimaja Rimi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist kauba kogumaksumusega 7,09 eurot, täpsemalt Rimi võileiva peekoniga 155 g, maksumusega 1,49 eurot; kanašnitsli kintsulihast 0,34 g, maksumusega 3,26 eurot ja kartuli-vorstisalati 0,668 g, maksumusega 2,34 eurot, peites kauba osaliselt seljas olnud jope hõlma alla, misjärel möödus kassast ja läbis turvaväravad, jättes kaupade 3 eest tahtlikult tasumata, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt koos kaubaga, millest tulenevalt kuritegu jäi lõpule viimata tema tehtest sõltumatutel asjaoludel; - samuti tema isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime varguseid, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, 16.07.2017 kella 12:57 ajal Tallinnas Viru Väljak 4 asuvas Kaubamaja AS-ile kuuluvas kaupluses Toidumaailm võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist kauba, ühe 1,75 l pudeli alkohoolset jooki Jägermeister maksumusega 49,99 eurot, seejärel möödus kassast ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt koos kaubaga, millest tulenevalt kuritegu jäi lõpule viimata tema tehtest sõltumatutel asjaoludel. Oma tegevusega pani Raimo Kikas toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Raimo Kikas tunnistas ennast kohtuistungil esitatud süüdistuses süüdi ja enda ülekuulamist ei soovinud. Kahtlustatavana ülekuulamistel andis R. Kikas ütlusi, mille kohaselt läks ta 16.06.2017.a kella 13.15 paiku alkoholijoobes Tallinnas, Coca-Cola Plaza juures asuvasse kauplusse, raha tal kaasas ei olnud ning ta võttis kauplusest valimatult asju. R. Kikase ütluste kohaselt ei mäleta ta tugeva alkoholijoobe tõttu, mida ta täpselt kauplusest võttis, kuid kinnitab, et tahtis kõik võetud asjad varastada. Kui ta möödus kassadest, pidas turvatöötaja ta kinni ja varastatud toiduained tagastati kauplusele (tl 11). 16.07.2017.a kella 13 paiku varastas ta enda jaoks Tallinna Kaubamajast pudeli alkohoolset jooki Jägermeister, mille turvatöötaja temalt kauplusest väljumisel ära võttis (tl 39). Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, sealhulgas Rimi Food AS ja Kaubamaja AS-i avaldusi varguste toimepanemise kohta, turvatöötajatest tunnistajate Xxxx ja Xxxx ütlusi, kahtlustatavana kinnipidamise protokolle, asitõendite vaatlusprotokolli, karistusregistri väljatrükki ja Harju Maakohtu 28.04.2017 otsust R. Kikase süüditunnistamise ja karistamise kohta KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, leiab, et R. Kikase süü KarS §
Rimi Food AS avaldus (tl 2) kinnitab, et 16.06.2017.a kell 13.20 peeti Rimi Food AS Postimaja kaupluses kinni meesterahvas, kes möödus kaupluse kassadest, jättes tasumata järgmise kauba eest: Rimi võileib peekoniga 155 g, maksumusega 1,49 eurot; kanašnitsel kintsulihast 0,34 g, maksumusega 3,26 eurot ja kartuli-vorstisalat 0,668 g, maksumusega 2,34 eurot. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. Turvatöötajast tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt nägi ta turvakaamerast 16.06.2017.a kell 13.17 ajal Postimaja Rimi kauplusest väljumas meesterahvast, kes ei olnud kassas müügisaalist võetud kauba eest tasunud ja pidas ta kinni (tl 3). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti R. Kikas kinni 16.06.2017.a kella 14.04 ajal Tallinnas, Narva mnt 1 (tl 9-10). Asitõendi – CD plaadil oleva turvavideosalvestuse - vaatlusprotokoll kinnitab süüdistatava liikumist Tallinnas, Narva mnt 1 asuvas Rimi Food AS Postimaja kaupluses, salvestiselt on näha, kuidas meesterahvas võtab külmikust karpidesse pakitud toiduaineid ja paneb need ostukorvi ja kella 13.19 ajal möödub ta kassadest (tl 15-20). Kaubamaja AS avaldus kinnitab, et 16.07.2017.a peeti Tallinnas, Viru väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas kinni Raimo Kikas, kelle juurest avastati ebaõigel teel Tallinna Kaubamajast omandatud kaupa 49,99 euro väärtuses (tl 27). Turvatöötajast tunnistaja Xxxx ütlused kinnitavad, et 16.07.2017 kella 12.57 ajal nägi ta Toidumaailmas, kuidas meesterahvas võttis riiulilt alkoholipudeli ja möödus 4 sellega kassast kauba eest tasumata. Turvakontrolli käigus leiti meesterahvas juurest pudel alkohoolset jooki „Jägermeister“, maksumusega 49,99 eurot, mille kohta isikul ostutšekki esitada ei olnud. Alkohoolne jook tagastati kauplusele (tl 28). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti R. Kikas 16.07.2017.a kella 13.42 ajal kinni Tallinnas, Viru väljak 4 (tl 37-38). Karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 28.04.2017.a kohtuotsusest nähtub, et R. Kikast karistati KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kahe varguse toimepanemises, seega paneb süüdistatav vargusi toime süstemaatiliselt (tl 40-49). Süüdistatava süüd tunnistavate ütluste ja kriminaalasjas kogutud riimuvate tõenditega (tunnistajate ütlused, kahtlustatavana kinnipidamise protokollid, asitõendite vaatlusprotokoll) on täielikult leidnud tõendamist, et R. Kikas isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest, püüdis 16.05.2017.a ja 16.07.2017 ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud R. Kikase elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et R. Kikas on korduvalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (viimati 28.04.2017) ning ka lühikese aja möödumisel peale viimase kohtuotsuse jõustumist jätkas ta varavastaste kuritegude toimepanemist. Seega pani R. Kikas toime võõraste vallasasjade äravõtmise katsed võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks R. Kikase poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Ka on R. Kikasel 26 kehtivat väärteokaristust. Teda on karistatud ka rahatrahvidega, mis on valdavalt tasumata. Samuti on R. Kikasel 11 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 28.04.2017.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaldamisega katseajaga 1 aasta 6 kuud. Lühikese aja jooksul peale viimase kohtuotsuse jõustumist jätkas R. Kikas varavastaste kuritegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et R. Kikast on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas valdavalt reaalse vangistusega, siis ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. On ilmne, et R. Kikas ei ole enda jaoks eriliigilistest karistustest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused, sealhulgas vangistus, ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Arvestades R. Kikase isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus arvestab asjaolu, et kuriteod jäi katsestaadiumi ning materiaalne 5 kahju puudub. Kohus leiab, et R. Kikast võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Süüdistatava kaitsja taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et nii isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud selliseid erandlikke asjaolusid, milliste puhul saaks väita, et mõistetud vangistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kriminaalasja materjalide kohaselt on R. Kikas süstemaatiliselt karistatud kriminaalkorras, kuid varasemad karistused, sealhulgas korduvad vangistused, ei ole saavutanud oma eesmärki ning ta jätkas süütegude süstemaatilist toimepanemist. Kriminaalasja materjalide kohaselt kuritarvitab R. Kikas alkoholi, ka pani ta mõlemad kuriteod toime alkoholijoobes. Kohus leiab, et alkoholisõltuvuse olemasolu raskendab isikul igasuguste kohustuste täitmist, seega ei ole põhjendatud süüdistatava suhtes üldkasuliku töö kohaldamine. Kohus märgib ka, et viimati karistati R. Kikast Harju Maakohtu 28.04.2017.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, mis jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud täitmisele pööramata. On täiesti ilmne, et R. Kikas ei ole suutnud õigustada kohtu usaldust, jätkates varavastaste kuritegude toimepanemist vähem kui paari kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, seega katseajal. Sellise käitumisega on R. Kikas kohtu hinnangul selgelt näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Arvestades, et süüdistuse esemeks olevad kuriteod on toime pandud katseajal, tuleb R. Kikasele mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus R. Kikase suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Kriminaalasja juures olev asitõend – CD plaat salvestisega – tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu 144 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 256-5 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd R. Kikas nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra, seega on sundraha suuruseks 352,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. R. Kikas ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda 6 täies ulatuses. Samal ajal ei ole kohtu hinnangul R. Kikasel vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude tasumise osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata sundraha hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.