Obsah (4)

§ 121§ 47§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon Edasikaebamise kord 3-17-781 07.06.2017 Mare Priks A.B.

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 8.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega VangS § 11 lg-s 8 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna.

1. A. B. on esitanud Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse ja vangla on selle kaebetähtaja ületamise tõttu A. B. 08.03.2017 tagastanud. Kaebuse esitamine kohtule on lubatav vaid juhul, kui kahju hüvitamise taotlus on tagastatud ebaõigesti.
2. Kohus nõustub Tallinna Vanglaga, et A. B. kahju hüvitamise taotlus on esitatud hilinemisega. Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et Riigikohtu Halduskolleegium on korduvalt käsitlenud inimväärikust alandavate kinnipidamistingimuste ning sellest ajendatuna kahju hüvitise taotluse esitamise küsimust (15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, 06.03.2014 otsus nr 3-3-1-93-13). Riigikohtu seisukoha järgi RVastS § 17 lg 3 ei seo kahjunõude esitamise tähtaega sellega, milline oli väidetavalt kahju tekitanud tegevuse iseloom – kas tegemist oli ühekordse, korduva või jätkuva 2 toiminguga. Nõude esitamise tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada (15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15 p 11). Riigikohus on märkinud, et isiku kinnipidamine on jätkuv tegevus, mille kestel võivad tingimused muutuda. Seega ei pruugi inimväärikust alandavate kinnipidamistingimuste korral olla alati võimalik üheselt määrata kindlat hetke, millal kannatanu saab kahjust teada või peab sellest teada saama. Jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb kahju tekitav toiming, kuid kaebuse esitamise tähtaeg võib erandina hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (vt 06.03.2014 otsus nr 3-3-1-93-13, p-d 13 ja 14, 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15 p 12). Riigikohus on 15.06.2015 määruse nr 3-3-1-20-15 p-s 13 märkinud, et kui kahjust teada saamise aega on raske eristada, algab kahjunõude kaebetähtaeg siis, kui kahjustav tegevus lõpeb. Ebamäärasust, mis kaasneb kaebetähtaja kulgemahakkamisega niisugustes asjades, aitab tasandada kaebetähtaja 3-aastane pikkus. Kaebuse esitamisega viivitamine ei tohi olla kantud eesmärgist saada suuremat hüvitist.
3. Kaebaja on nimetanud, et sai teada sellest, et on perioodil 26.03.2007-20.04.2012 viibinud kokku 1052 päeva inimväärikust alandavates tingimustes (kambri pind alla 3 m2), kui ta 13.11.2014 paigutati kambrisse, kus oli tavapärasest vähem magamiskohti. Kohus märgib, et kui kaebaja oleks 13.11.2014 esitanud kohtule kahju hüvitamise taotluse, oleks kaebaja viimane vangistuses veedetud periood (so 13.04.2011-20.04.2012) langenud kaebuse esitamise tähtaja (so kolme aasta) sisse ja kohtul oleks olnud võimalik menetleda kaebaja kahju hüvitise taotlust. Käesoleval juhul nõustub kohus Tallinna Vangla seisukohaga, et inimväärikust alandavate tingimuste suhtes kahju hüvitise taotluse esitamise tähtaeg esimese perioodi (so 26.03.200712.05.2008) osas lõppes 12.05.2011, teise perioodi (31.07.2009-16.04.2010) osas lõppes 16.04.2013 ning kolmanda perioodi (13.04.2011-20.04.2012) osas lõppes 20.04.
4. Kaebaja pöördus kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole alles 28.02.2017, so ajal, mil kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg oli möödunud.
5. Kohus märgib, et kahju hüvitise taotlusega kohtusse pöördumise õigus on kaebajal siis, kui kaebaja on läbinud kohtustuliku kohtueelse menetluse (VangS § 11 lg 8). Kaebaja on 28.02.2017 esitanud Tallinna Vanglale kõnealuse kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla on selle kaebajale tagastanud.

§ 47

lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui taotlus on esitatud hilinemisega, on vangla selle õigesti tagastanud ning kaebaja pole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust (Riigikohtu Halduskolleegiumi 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15 p 9). Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla 08.03.2017 tagastanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt ja seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu esitatud kahju hüvitise taotlus ei ole lubatav. 13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. B. kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. Kohtu 3 initsiatiivil asendada kohtulahendi jõustumisel isiku nimi tähemärkidega (

§ 175lg 3) isiku õiguste kaitseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 4