Madis Metsla ´t süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 06.05.2017 kella 05:01 ajal Harju maakonnas Saue vallas Tallinna ringtee 32. km-il Tallinna suunas mootorsõidukit Volvo 850 Estate registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkootiline joove amfetamiinist, kokaiinist ja GHB-st). Sellise käitumisega rikkus Madis Metsla liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Madis Metsla pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o.
Madis Metsla tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Selgitas, et töötab mitteametlikult ning teenib 1000 eurot kuus. Tegeleb autoremondiga. Võlgnevusi on 15 000 eurot, millest on hüvitanud paarsada eurot. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - Kahtlustatava ülekuulamise protokoll (lk 7-8); - Tunnistaja Xxxx ülekuulamise protokoll (lk 10); - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 2-3); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (lk 11); - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja hinnang joobeseisundi olemasolu kohta (lk 12-15); - Õiend (juhiloa andmed, MTA andmed, sõiduki andmed), (lk 17); - Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (lk 18); - Harju Maakohtu 19.11.2015.a otsus (lk 19-22); - Harju Maakohtu 31.10.2011.a otsus (lk 31-33); - Harju Maakohtu 13.06.2017.a määrus (lk 35-38). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Madis Metsla süü 06.05.2017.a mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega.
Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Antud juhul ei ole vaidlust asjaolus, et Madis Metsla juhtis 06.05.2017.a kella 05:01 ajal Harju maakonnas Saue vallas Tallinna ringtee
Madis Metsla objektiivsest käitumisest ja ütlustest – tarvitas umbes poole tunnise ajavahega nii amfetamiini, kokaiini kui ka võttis lonks GHB-d, istus umbes 3-4 tundi peale viimase aine tarvitamist teadlikult sõiduauto Volvo registreerimismärgiga xxxx rooli ning asus sõitma – nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult.
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Madis Metsla oli teadlik, et oli tarvitanud kolme erinevat narkootilist ainet. Isik, kes tarvitab narkootikume (kolme tugevatoimelist narkootilist ainet korraga), peab teadma, et ka 3-4 tunni pärast esineb tal endiselt narkojoove. Hoolimata sellest asus Madis Metsla sõidukit juhtima, olles narkojoobes, mis on keelatud. Madis Metsla seadis eesmärgiks juhtida mootorsõidukit narkojoobes. Madis Metsla suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes sellises seisundis, st tarvitanud kolme narkootilist ainet korraga, juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Madis Metsla pani kuriteo toime kavatsetult. Madis Metsla tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Madis Metsla on süüvõimeline ning
näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Madis Metslal karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust.
Mootorsõiduki joobes juhtimise episoodis karistuse määramisel tuleb silmas pidada, et liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Tarvitades kolme tugevatoimelist narkootilisi ainet amfetamiin, kokaiin ja GHB lühikese aja jooksul korraga, sellest ise teadlik olles ja seejärel autorooli istudes, on Madis Metsla ise viinud end seisundisse, milline on juhile keelatud, kuid vaatamata sellele pidas vajalikuks sõidukit juhtida. Madis Metsla on ka ise tunnistanud, et 3-4 tundi peale narkootiliste ainete tarvitamist istus autorooli. Nähtuvalt 31.10.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusest on Madis Metslat ka varasemalt karistatud
järgi selles, et ta juhtis mootorsõidukit olles narkootilisest ainest amfetamiinist põhjustatud joobeseisundis. Seega Madis Metsla isikuna, kes tarvitab narkootilisi aineid, teadis väga hästi, et peale narkootiliste ainete tarvitamist ei tohi ta sõidukit juhtida, kuid sõidukit juhtima asudes võttis Madis Metsla teadlikult riski. Oma sellise tegevusega seadis Madis Metsla ohtu paljude isikute elu ja tervise. Madis Metsla näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ning õigusvastasust. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Madis Metsla käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Vähem tähtsust ei oma käesoleval juhul asjaolu, et Madis Metsla on antud kriminaalasja menetlusesemeks oleva süüteo toime pannud temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Nimelt karistati Madis Metslat Harju Maakohtu 19.11.2015.a kohtuotsusega
Koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 kuud vangistust ning 3 aasta pikkune vangistus jäeti tingimisi
alusel täitmisele pööramata, kui Madis Metsla ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 19.11.2015.a. Seega on Madis Metsla temale kohtuotsusega määratud katseajal taaskord käitunud viisil, mis on kaasa toonud tema kahtlustamise uues kuriteoepisoodis. Eelnevalt mõistetud karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Olukorras, kus isik paneb kuriteo toime temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal juba iseenesest näitab, et Madis Metsla puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta mootorsõiduki joobes juhtimise toime kavatsetult. Samuti ei ole põhjendatud Madis Metsla suhtes rahalise karistuse kohaldamine, kuivõrd süüdistataval ametlik sissetulek puudub ning süüdistatava enda sõnade kohaselt on tal võlgnevusi 15 000 eurot. Kuigi Madis Metsla väitis, et töötab mitteametlikult ning sissetulek on ca 1000 euro ringis, kinnitas ta samas, et võlgnevustest on likvideerinud vaid paarsada eurot. On igati loogiline, et sissetuleku/rahaliste vahendite olemasolul tasub isik varasemad võlgnevused, kuid Madis Metsla ei ole seda teinud. Kõigest eelnevast johtuvalt leiab kohus, et kergemaliigilise karistuse kohaldamine olukorras, mil isik oli juba karistuse kandmiselt tingimisi vabastatud ning isik on kuriteo toime pannud temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, arvestades menetlusesemeks oleva kuriteo raskust ja Madis Metsla isikut, ei ole rahaline karistus mingilgi viisil põhjendatud. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Madis Metslat edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Madis Metslat tuleb
MS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 19.11.2015.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Asjaolu, et Madis Metsla oli prokuratuuriga sõlminus 02.08.2017 sõlminud kokkuleppe, millest ta ise hiljem kohtuistungil loobus, ei taga M.Metslale automaatselt seda, et kohus sellise karistusega nõustub. KrMS § 248 lg 1p2 kohaselt on kohtul võimalik kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada võimalusega sõlmida uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu karistuse liigi või määraga. Seega fakt, et M.Metsla kriminaalasjas toimus kohtuistung kokkuleppemenetluses ei tähenda, et kohus oleks kindlasti kinnitanud prokuratuuris kokku lepitud karistuse. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). M.Metslat karistati 31.10.2011
järgi kuue kuulise vangistusega, kuivõrd karistuse mõistmise üldpõhimõtteid järgides peab sama süü suuruse juures iga järgnev karistus olema mõnevõrra raskem, tuleb Metslale käesolevas kriminaalasjas mõista raskem karistus kui 6 kuud vangistust. Tunnistades Madis Metsla
järgi süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada Madis Metsla suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohus hindab Madis Metsla süüd suureks. Viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on suur, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka
§-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Kriminaalasja materjalidest ei ilmne ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Madis Metsla oli enne antud kriminaalasja menetlusesemeks olevat sündmust toime pannud samuti ühe samalaadse rikkumise. Nimelt tunnistati Madis Metsla Harju Maakohtu 30.10.2011.a kohtuotsusega mh süüdi samuti
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises ning karistuseks mõisteti 6 kuu pikkune vangistus. Lisakaristus Madis Metslale ei kohaldatud. Madis Metsla ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud, ei ole temale antud võimalust pidanud millekski, vaid on uuesti asunud narkojoobes mootorosõiduki rooli ajal, mil talle oli eelmise, s.o 19.11.2015.a kohtuotsusega määratud katseaeg. Kohus leiab, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda või senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Seda enam, et tegemist oli teistkordse samalaadse rikkumisega. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Ka ei ole kohtu hinnangul vähetähtis asjaolu, et Madis Metsla pani antud teo toime kavatsetult. Pidades silmas Madis Metsla süüd ning teo toimepanemise asjaolusid, samuti asjaolu, et Madis Metslat on ka varasemalt just
järgi karistatud, peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse sanktsiooni alammäärast veidi pikemas määras ning kohaldada Madis Metsla suhtes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas joobeseisundi tuvastamise kulust ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 253 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu (sh joobeseisundi tuvastamise kulu) on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kuus kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 19.11.2015.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 12.06.2017.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Madis Metslalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 253 eurot riigituludesse. Kohustada Madis Metslat tasuma väljamõistetud sundraha ja joobeseisundi tuvastamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 79.83 eurot. Sundraha ja joobeseisundi tuvastamise kulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Madis Metslale posti teel Tallinn Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Madis Metslalt mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on Madis Metsla kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 08.09. 2017 Kohtunik Liina Pohlak
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.