← Eesti

2-16-124968/11

Obsah (14)§ 142§ 187§ 178§ 367§ 407§ 444§ 436§ 438§ 468§ 163§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 06.juulil 2017, Võru kohtumaja Hagi ese AS S

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1, 2).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. AS Starman esitas Tartu Maakohtusse hagi I. K. vastu tulenevalt poolte vahel 27.02.2012 ja 21.11.2012 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingute nr L-645268 ja nr L-680124 rikkumisest, mille alusel osutas hageja kostjale teenuseid L-DigiTV ja L-Zuum. Sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lisatingimustega, lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimustega ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja taotleb esitatud hagis välja mõista võlgnevus 234,51 eurot; võla sissenõudmiskulud 25 euro ja sissenõutavaks muutunud viivised alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni 25.01.2017 summas 67,77 eurot. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades

§ 367

sätestatut välja mõista lepingujärgne viivis 0,05% päevas tasumata põhisummalt alates 26.01.2017 kuni põhinõude 234,51 euro täitmiseni.

  1. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kättetoimetatud 09.05.
  2. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati 2

(5)kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§ 407lgtes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407

lg 6 alusel rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Võlausaldaja on tegutsenud kostjaga teenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis laenulepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 436

lg 7 ja

§ 438

lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul tuleb sõlmitud lepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Lepingute lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja näol on tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt on kostjal arvete alusel tasumata kokku põhivõlgnevus 234,51 eurot. Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka trahviarvet 29, 91 eurot lepingu rikkumise eest, mis on märgitud arvel nr TA-50956 ja mille tasumise kohustus tulenes lepingust. Samuti sisaldab võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot ja võlahaldustasu 5 eurot, mis on märgitud arvel nr A-22084805 ning mille tasumise aluseks on hageja hinnakiri. Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevatest AS Starmani Üldtingimuste p 5.2.1 kohaselt peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja p 9.9 alusel on hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kostja ei tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. 3

(5)Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve. Võlahaldustasu rakendati kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 p 17 leidnud, et leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist ning motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Kohtu hinnangul on liitumise- ja teenuseosutamise lepingus sätestatud võlahaldustasu ja võla tõttu teenuse piiramise tasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahviga. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes sisuliselt ühe rikkumise, maksetega viivitamise eest nähtud ette võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot, leppetrahv 29, 91 eurot ning viivis tasumata summalt 0,05% päevas. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb hagejale kostja lepingurikkumisega tõttu tekkinud konkreetne kulu ning et leppetrahvi nõue oleks seotud tegelike kuludega. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt makstavast tasust ning arvestades, et leppetrahvi nõue ei ole seotud hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahelises lepingus sisalduv leppetrahve ettenägev lepingutingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega leiab kohus, et leppetrahv 29, 91 eurot, mis on kajastatud arvel nr TA-50956 ning võlahaldustasu 5 eurot ja võlatõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot, mis on käsitletud arvel nr A-22084805 ei ole õiguslikult põhjendatud ja väljamõistmisele kostjalt ei kuulu. Kuna leppetrahvid on kajastatud põhivõlgnevuse summas, siis kuulub rahuldamisele põhinõue summas 190,60 eurot (234, 51 29,91-5-9). Hagiavalduse kohaselt on hageja esindaja võla sissenõudmisega seotud kulu kohtuvälises menetluses 25 eurot Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakirja alusel kostjale saadetud meeletuletuskirjade eest. Hageja sissenõudmiskulude hinnakirja kohaselt (tl 42) on kuni 500 eurose võlgnevuse summa esimese kirja tasu 15 eurot ning teise ja kolmanda kirja tasu 5 eurot. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel, kuna sellega nõutakse tarbijalt ebamõistlikult suurt hüvitist võlgnevuse sissenõudmiskulude eest, arvestamata seejuures kulu tööajale ja –jõule ning samas ka asjaolu, et saadetud teated on sisu poolest tüüpkirjad. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade maksumus on 5 eurot. Hageja on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude tõendamiseks esitanud kohtule 20.01.2014 ja 30.01.2014 kostjale saadetud võla- hagihoiatused (tl 37-38). Tarbija seisukohalt oleks üllatuslik ja ebamõistlik, kui üldtingimustega tutvudes ei pidanud tal tekkima arusaamist, et teenuse osutajal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist ilma, et nende kulude tekkimist oleks millegagi tõendatud. Kohus leiab, et arvestades haginõude suurust on kostjalt väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmiskulu suuruseks 10 (5+5) eurot kahe meeldetuletuskirja saatmise eest. Ülejäänud 15 euro osas jätab kohus nõude rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab välja mõistmata leppetrahvi nõuded (arvel nr A-22084805 summas 14 eurot), siis kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) on põhjendatud välja mõista viivis 0,05% päevas tasumata põhinõudelt rahuldatud osas vastavalt esitatud arvatele alates arve maksekuupäevale järgnevast päevast kuni 25.01.2017 summas 59,51 eurot. 4
(5)Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; alusel hageja nõude osaliselt 265,11 euro ulatuses; millest 190,60 eurot on põhivõlgnevus; võla sissenõudmise kulu 15 eurot ja seisuga 25.01.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 59,51 eurot.

§ 367

alusel alates 26.01.2017 alates viivis 0,05% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude, so 190,60 euro täitmiseni, kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 59,51 ei tohi ületada põhinõude 190, 60 eurot. Põhivõlgnevuse 43,91 euro, võla sissenõudmiskulu 15 euro ja seisuga 25.01.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 8,26 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata. 4.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 370,08 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 299,89 eurot (265,11 eurot+ viivis ühe aasta kohta 34,78 eurot), jätab kohus menetluskulud 81 % ulatuses kostja ning 19 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel, mis vastavalt hagihinnale on 100 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 375 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 65 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 165 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 133,65 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 133,65 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.