Obsah (6)

§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174

2-17-10757 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2017, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-10757 Tsiviilasi

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu (KKI) esitas 13.07.2017 kohtule hagiavalduse Rxxx Rxxxxxxxxx vastu 705,50 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt teostas kostja 21.06.2016 nakkevõrguga kalapüügiõigust omamata ja keeluajal harrastuskalapüüki Peipsi järvest, eirates kalapüügiseaduse ja kalapüügieeskirja nõudeid. Kokku püüdis kostja keeluajal 38 ahvenat ja 15 särge. Kostja tekitas keskkonnale kahju kokku 705,50 eurot. Eelnimetatu on tuvastatud väärteomenetluses nr
2. 21.06.2016 koostati kalade loendamise akt, asitõendite (nakkevõrk ja kalad) vaatlusprotokollid, millega tõendati, et kostja poolt Peipsi järvel 21.06.2016 kasutatud püügivahendiks oli nakkevõrk ning nimetatud nakkevõrgust avastati 38 eluvõimetut ahvenat ja 15 eluvõimetut särge. KKI esitas 05.09.2016 kostjale ettepaneku keskkonnale tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitada. Kostja sai ettepaneku kätte 07.02.2017, kuid ei ole käesoleva ajani kahju vabatahtlikult hüvitanud. Kohus võttis hagi 24.07.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 25.07.2017. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt eeldatakse sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kalapüügiseaduse (KPS) § 10 lg 2 kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel. 2 2-17-10757 Kalapüügi ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 09.05.2003.a määruse nr 144 „Kalapüügieeskiri“ § 30 p 5 kohaselt oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves keelatud püük nakkevõrguga

1. maist
2. augustini. KPS § 22 lg 1 sätestab, et igaüks tohib kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid. KPS § 71 lg 2 p 1 alusel loetakse harrastuskalapüügil kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kalapüüki keeluajal või keelatud kohas. Vastavalt KPS § 73 lg-le 2 tuleb kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitada. KPS § 73 lg 3 sätestab, et kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise määrad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul, lähtudes kalaliigi või veetaime ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast, samuti kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 19.06.2015.a määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ § 1 lg 1 sätestab, et kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju, välja arvatud kalapüügiseaduse § 73 lõikes 5 nimetatud juhul, hüvitamise määrad on nimetatud lisas
3. Lisa 1 kohaselt on ahvena (Perca fluviatilis) kahju hüvitamise määr isendi kohta 3,2 (kolm koma kaks) eurot ja särje (Rutilus rutilus) puhul 1,3 (üks koma kolm) eurot isendi kohta. Hagimaterjalide põhjal on tõendatud, et kostja teostas keeluajal ja kalapüügiluba omamata Peipsi järvel nakkevõrguga harrastuskalapüüki ning püüdis 38 ahvenat ja 15 särge, tekitades keskkonnale kahju 705,50 eurot (38x3,2+15x1,3). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 705,50 eurot. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud ja tema esindajaks oli töötaja, seega pole hageja käesolevas menetluses menetluskulusid kandnud. Sellest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahalises suuruses kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3