← Eesti

1-14-2060/54

Obsah (6)§ 76§ 75§ 184§ 63§ 74§ 761

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 25. september 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-2060 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kaitsja And

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada Andrei Sutt tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 31.03.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni karistusaja lõpuni s.o. 24.03.2019 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimesel kümnel

(10)kuul järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Andrei Sutti suhtes käitumiskontrolli ajaks

75 lg 2 p 2, 21, 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Andrei Sutt vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Andrei Suttilt menetluskuluna riigituludesse 138,72 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „Andrei Sutt, 1-14-2060, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 138,72 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt süüdimõistetu Andrei Sutti kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Andrei Suttile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Sutti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 31.03.2014.a kohtuotsusega tunnistati Andrei Sutt süüdi

§ 184

lg 1, § 185 lg 1 järgi ja karistati teda

§ 63

lg 1 alusel 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega.

§ 74

lg 2 alusel pöörati koheselt täitmisele 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti ülejäänud vangistus Andrei Sutti suhtes kohaldamata tingimusel, et Andrei Sutt ei pane temale määratud 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1 – 6, lg 2 p 2, 7 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohtuotsus jõustus 27.05.

  1. Harju Maakohtu 11.05.2016 määrusega pöörati Andrei Suttile Harju Maakohtu 31.03.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o. 3 aastat vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 24.03.
  2. Tulenevalt Andrei Sutti ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. 2 Kohtuistung Andrei Sutt taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et on omandanud põhihariduse, elama hakkab isa juures, tahab minna tööle ja hakata maksma võlgasid, hiljem plaanib minna õppima. Lähedasteks on ema, isa, kaks õde ja vend. Suhtlusringkonnas oli kriminaalse taustaga isikuid ja narkootikumidega oli samuti probleeme, aga see ei mõjuta enam, kuna on läbinud narkootikumide tarbimist puudutavaid programme. Arvas, et suudab hoiduda narkootikumidest, et enam ei satuks vanglasse. Oli teadlik kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tagajärgedest, aga hirm oli karistuse täitmisele pööramise pärast suur, nüüd teab, et see oli vastutustundetu käitumine enda suhtes ja sellist viga ei taha enam korrata. Kinnitas, et on valmis täitma kriminaalhoolduse lisakohustusi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab Andrei Sutti ennetähtaegset vabastamist. Lisaks märgib prokurör, et kuigi Andrei Sutt rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele, on prokuratuur siiski seisukohal, et käesoleval hetkel on Andrei Sutt viibinud piisavalt vangistuses, suunamaks teda õiguskuulekale teele, samuti nähtub vanglapoolsest iseloomustusest, et Andrei Sutt on vanglas tööga hõivatud ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kaitsja oli seisukohal, et kuna esimene katseaeg läks aia taha ja vigadest õpitakse, siis poolteist aastat karistuse kandmist vanglas ehk on õpetanud kriminaalhooldusnõuete täitmist. Uue kuriteo toimepanemise risk on üsna väike ning senine karistuse kandmine on kulgenud probleemideta. Isik on tegelenud hariduse omandamisega, osalenud erinevates programmides ja tööhõives seega on oma karistust võtnud tõsiselt. Kaitsja toetas kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri seisukohaga leiab, et Andrei Sutti saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.

§ 761

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Andrei Suttile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav asub vabanedes elama isa juurde: tegemist on isale kuuluva 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus elab peale isa veel ka kinnipeetava õde. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 3 Lähedasteks on vanemad, kaks õde ja vend. Suhted lähedastega on head ning toetavad, kinnipeetav on koju oodatud. Vanemad on valmis isikut vabanemisel igati toetama. Seega on kinnipeetavat vabanemisel ootamas teda toetav sotsiaalvõrgustik. Andrei Suttile on garanteeritud töökoht xxxx’s, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetaval on tasumata nõudeid summas 191,97 eurot ning vabanemisfondis on 545,91 eurot, mis võimaldab ära tasuda oma võlad, mis omakorda stabiliseerib isiku majanduslikku olukorda. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et isik on vangistuses omandanud põhihariduse, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus osales aktiivselt ning alates 16.01.2017 töötab majandustöödel koristajana. Seega on Andrei Sutt vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, kuid vangla hinnangul on Andrei Sutt motiveeritud kõikidest uimastiainetest loobuma. Andrei Sutt on varem kriminaalkorras karistamata, seega ei ole kriminaalseid hoiakuid välja kujunenud. Ka ei ole Andrei Sutti puhul täheldatud vägivaldset käitumist ega agressiivsust. Oma kuritegu ta tunnistab ja kahetseb ning soovib tulevikus elada seadusekuulekalt. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Andrei Sutti pingutusi oma senise elu ja hoiakute muutmisel näitab asjaolu, et ta on töötanud ja töötab vangla majandustöödel ning on tegelenud ka oma sõltuvusprobleemiga, s.o läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening.“ Arvestades asjaoluga, et isik on kriminaalkorras karistatud esmakordselt ning kõike eelnevat hinnates leiab kohus, et midagi sellist, mis Andrei Sutti ennetähtaegse vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal olemas elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head, võlad on väiksed ja vabanemisfondi arvelt koheselt likvideeritavad. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Andrei Sutt on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Andrei Sutti õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Lisaks märgib kohus, et katseajal saaks kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontrolli jooksul saaks isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Lõpetuseks rõhutab kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Andrei Sutt lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Andrei Sutt suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. 4 Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Andrei Sutt kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on

§ 76

lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab põhjendatuks allutada Andrei Sutt käitumiskontrollile kümneks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.