← Eesti

2-16-15302/44

Tsiviilasi nr 2-16-15302 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 07.09.2017.a, Tallinn Tsiviilas

§ 102

lg 2 kohaldamiseks.

§ 102

lg 2 kolmanda lause kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Jagades kostja igakuise sissetuleku summas 910 eurot viiega (st kostja ja tema neli alaealist last), saab tulemuseks 182 eurot. Kohus leidis, et summa, mille ulatuses on kostja võimeline andma kõigile oma lastele ülalpidamist võrdsetes osades, on 182 eurot kuus. Sama summa jääb kostjale tema enda vajaduste rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõistetakse kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatis 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates elatishagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Alternatiivselt palusid hagejad tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Hagejad palusid menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus jõudis valele järeldusele, et kostja igakuine sissetulek ei võimalda tal maksta kõigile tema ülalpidamisel olevatele lastele elatist seaduses sätestatud määras. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad vahendid. Eeltoodut arvestades peab kohus tegema esmalt kindlaks lapse mõistlikud vajadused ja määrama kindlaks põhjendatud kulutuste suuruse mõistlike vajaduste rahuldamiseks. Hagejad on piisavalt tõendanud kohtule oma vajaduste rahuldamise kulusid, kuid kostja uue perekonna ühised sissetulekud on jäänud maakohtule esitamata. Seega ei tuvastanud maakohus piisavalt kostja tegelikku varalist seisu, regulaarseid sissetulekuid ega majanduslikke kulusid. Kostja pole tõendanud, et ta oma kahte last, AS ja AS, üksi kasvatab ja ülal peab. Nimetatud lastel on ka ema, kes samuti on kohustatud oma lapsi ülal pidama. Hagejad ei pidanud usutavaks, et kostjal puudub peale töötasu muu sissetulek, kuna vastasel korral ei oleks kostjal võimalik toime tulla enda ülalpidamisega ega igapäeva elu-olu korraldamisega. Asjaolu, et kostja töötasu 404,18 eurot ei võimalda tal suuremat elatist maksta, ei saa olla alus, et vabastada ta elatise maksmisest ega saa olla mõjuv põhjus elatise määramiseks väiksemas ulatuses. Töötasu suurus ei ole asjaolu, mille kohus võib tunnistada mõjuvaks vastavalt

§ 102lg-le 2.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mida on vastustaja teinud selleks, et leida uus töökoht ja oma sissetulekut suurendada, mis võimaldaks täita kõikide oma laste suhtes ülalpidamise kohustust. Vastustaja seisukoht

  1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, olles tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda ning tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse täies ulatuses ja jäetakse menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-16-15302 7. Maakohtus palus kostja vähendada elatist, tuginedes mh

§ 102

lg-le 2.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus vähendada elatist alla miinimummäära mõjuval põhjusel, mh olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliste asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus on kostjal. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et kuivõrd kostja ülalpidamisel on täiendavalt kaks alaealist last, puudub kostjal võimalus anda kõikidele alaealistele võrdset ülalpidamist. Ringkonnakohus leiab, et üksnes asjaolu, et kostjal on neli alaealist last, ei ole piisav, et vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist.

§ 102

lg 2 näeb elatise vähendamise mõjuva põhjusena ette, et teised lapsed peavad jääma vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Asjaolusid, millest saaks seda järeldada, kostja kohtu ette toonud ei ole. Maakohus tuvastas küll pangakontode väljavõtete alusel, et kostja igakuine keskmine sissetulek on 910 eurot, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks kohus veenduda kostja tegelikus majanduslikus seisus. Esitatud andmete alusel ei ole kohus veendunud, et pangakontodelt nähtuv sissetulek on kostja ainus tulu. Kostja on esitanud kohtule üksnes pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja saab igakuiselt töötasu u 404,18 eurot I OÜ-lt. Samas on kostja toonud kohtu ette asjaolud, et tasub igakuiselt hagejatele elatist vähemalt 320 eurot (mõnedel kuudel ka rohkem), et ta peab üleval veel kahte alaealist last kokku 470 euroga, mh peab tasuma AS iluvõimlemise treeningute eest ning tasuma ka kehtivat eluaseme pangalaenu 300 euro ulatuses. Seega ületavad kostja igakuised kulutused mitmekordselt kostja väidetavat igakuist töötasu. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole toonud kohtu ette kostja tulude osas kõiki asjaolusid. Sel põhjusel ei saa kohus ka leida, et elatise maksmine täiendavalt 106 euro ulatuses (hagejate peale kokku) kahjustab kostja teiste laste või kostja ülalpidamist. Esitades sellekohase vastuväite on kostja kohustus tuua kohtu ette sellised asjaolud ja tõendid, mille alusel kohus saab veenduda, millised on kostja ja tema pere majanduslik seis, sh kõik tulud ja kulud. Kuivõrd kostja on esitanud vastuväite just enda halva majandusliku seisundiga seonduvalt, pidi kostja saama aru, et ta peab selle aluseks olevad asjaolud kohtu ette tooma ja neid kohtule ka tõendama. Maakohus mh ka selgitas kostjale, et kostja peab kirjeldama ja tõendama elulisi asjaolusid, millest nähtuks tema teiste laste olukord, sh millised on nende vajadused ja millises ulatuses ja milliste vahenditega neid vajadusi rahuldatakse ning mis on teiste laste ema sissetulekud (tl 103). Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul täiendavaid asjaolusid ega tõendeid ei esitanud. Enda lõplikus seisukohas märkis kostja üksnes, et peab enda kahele teisele lapsele tasuma elatist 470 eurot, et tema noorem tütar tegeleb iluvõimlemisega, mille treeningute eest kostja tasub, ja et ta peab tasuma ka eluasemelaenu 300 eurot. Seega arvestades, et kostja poolt kohtu ette toodud igakuised kulutused on mitmetes kordades suuremad, kui kostja väidetav töötasu, leiab kohus, et kostja tegelikud võimalused elatise tasumiseks on suuremad, kui kostja esitatud ja kohtu poolt kogutud sissetuleku andmete alusel võimalik oleks. Seega leiab ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt, et kostja ei ole muutnud usutavaks ega tõendanud, et miinimumelatise maksmine hagejatele igakuiselt kahjustab tema või tema teiste laste tavalist ülalpidamist. 8.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni miinimummääras. Hagi esitati 11.10.2016.a. Töötasu alammäär oli 2016.a 430 eurot ning 2017.a 470 eurot. Seega tuleb perioodi 11.10.2016.a – 31.12.2016.a eest välja mõista mõlema hageja kasuks elatis 215 eurot (430 eurot ÷ 2) ja alates 01.01.2017.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni 235 eurot (470 eurot ÷ 2), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-16-15302 9. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras, ei ole neil kohustust tõendada igakuiseid kulutusi. Seoses hagejate ema majandusliku seisundiga on hagejad toonud välja, et ta põhiline sissetulekuallikas on müüja töötasu 430 eurot kuus. Samuti on hagejad välja toonud, et kummagi lapse eest saab hagejate ema toetust 50 eurot kuus. Kostja on üldsõnaliselt leidnud, et kuna hagejad ei ole esitanud hagejate ema varalise seisundi kohta tõendeid, on välja toodud asjaolud paljasõnalised ja tõendamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma aga laste ema majanduslik seisund käesolevas asja lahendamisel tähtsust. Kohus leidis, et laste isa ei ole usutavaks muutnud, et ta ei suuda tasuda seadusega ettenähtud miinimummääras hagejatele elatist. Laste isa on seega kohustatud kandma ½ laste eeldatavatest ülalpidamiskuludest miinimummääras. Ülejäänud ½ ja seda ületavad kulud kannab laste ema. Kostja ei ole ka kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel kohtul peaks tekkima kahtlus, et laste ema majanduslik seisund on kostja majanduslikust seisundist niivõrd suures ulatuses parem, et oleks alus kalduda

§ 105

lg 3 alusel võlaõigusseaduse § 63 lg 1 kohasest osavõlgnike võrdsete osade proportsioonist kõrvale ning leida, et kuigi laste isa ei ole muutnud usutavaks, et ta ei suuda tasuda lastele miinimumelatist, peaks laste ema tasuma lisaks enda poolt täidetavale ülalpidamiskohustusele ka osa isale kuuluvast seadusjärgsest miinimummääras kohustusest. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei ole ka toetuste saamise fakt iseenesest alus, et vähendada elatist alla miinimummäära (RKTKo 3-2-1-35-17, p 28.2). Kostja ei ole toonud kohtu ette ka asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et riiklike peretoetuste maksmine on mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kui kostja on mingitel kuudel tasunud hagejatele rohkem elatist, kui on kohtuotsusega väljamõistetud, on kostjal võimalik see hagejatelt tagasi nõuda, kuid see ei ole alus, et vähendada elatist alla miinimummäära. Menetluskulude jaotus

  1. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hagiavalduses palusid hagejad mõista kostjalt välja elatise miinimummääras. Ringkonnakohus rahuldab uue otsusega hagi täies ulatuses ja seega TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
  2. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
  3. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.