Obsah (16)

§ 236§ 429§ 424§ 432§ 173§ 230§ 5§ 238§ 163§ 168§ 174§ 138§ 139§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 24.04.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16997 Tsiviilasi A

§ 236nõuetele.

1. Kostja esitas 01.12.2016 määruskaebuse kohtumäärusele, millega Harju Maakohus rahuldas hageja hagi tagamise taotluse. Määruskaebuses avaldas kostja kohtule, et kostjale ei olnud arusaadavad hageja nõuded, kuivõrd hageja ja kostja vahel on toimunud hulgaliselt tasaarvestusi, sest mõlemad on vastastikku arveid esitanud, mille tõttu esines poolte vahel vastastikuseid kohustusi. Kostja oli saatnud e-kirja, milles kinnitas, et kostja saab selgust hageja nõuete osas hagiavaldusest, mis on esitatud kohtule. Eeltoodut tõendab hageja määruskaebuse lisas 1 toodud hageja ja kostja kirjavahetusega. Kostja avaldas maakohtule määruskaebuses, et teeb 05.12.2016 õigusliku analüüsi ning kostja tõesti eeldas, et saab selgust hageja nõuetes. Kahetsusväärselt ei ole hageja ka hagiavalduses välja toonud nõuete kujunemist nii nagu hageja seda juba eelnevalt palunud oli.
2. Haginõue on põhjendamatu ja alusetu. Vale on hageja väide, et kostja ei kavatse oma võlgnevusi maksta. Hagejal ei olnud mingit vajadust pöörduda haginõudega kohtu poole oma väidetavate nõuete maksmapanekuks ja sissenõudmiseks. Kostja ei ole olnud vastu oma kohustuste täitmisele. Samas soovis kostja teada nõuete kujunemise asjaolusid. Haginõue ei ole selge kuivõrd pooltel on ka hulgaliselt vastastikuseid kohustusi. Eeltoodut tõendab kostja hagivastuse lisas 1 toodud dokumentaalse tõendiga, milles on loetletud kostja poolt hagejale esitatud müügiarved, mis osaliselt veel hageja poolt on kostjale tasumata, sest hageja vaidles vastu kostja poolt hagejale tehtud tasaarvestuse avalduses nimetatud arvete osas. Hulgaliselt hageja nõudeid kostja vastu on hageja tasaarvestanud kostja nõuetega hageja vastu, kuid hageja on keeldunud kostjale esitama tasaarvestuse avaldusi, millest nähtuks millist nõuet millega hageja tasaarvestanud on. Seetõttu on muutunud selgusetuks hageja nõude suurus ja olemasolu, kuivõrd tasaarvestatud on ka viiviseid. Kostjale ei ole olnud selge hageja nõude kujunemine.
3. Kostja on saatnud hagejale sellekohased päringud, kuid hageja ei ole vastanud kostjale ja nõude kujunemise kohta mingeid selgitusi andnud. Kostja viimasele kirjale, milles kostja palus selgitada nõude kujunemise aluseid, et saaks kindlaks määrata õiged nõuete suurused, vastas hageja, et on andnud hagi kohtusse ja et hagiavalduses olevat nõude kujunemine selgelt välja toodud. Seega valis hageja nõude asjaolude selgitamiseks ja poolte vahelise vaidluse lahendamiseks hagimenetluse, mis on ilmselgelt kulukam kui kohtuväliste lahenduste leidmine. Ka hagivaldusest ei nähtu tasaarvestused ja nõuete kujunemised. Seega, eelkõige huvitab kostjat teada saada hageja väidetava nõude kujunemine, reaalne suurus ja reaalne olemasolu ning kui hageja on valinud selleks hagimenetluse, siis kostjal tuleb selgust saada nõuete osas hagimenetluses. Menetluskulud 5 2-16-16997 aga seetõttu tuleb jätta hageja kanda. Hagivalduses ei avalda hageja, milline on hageja põhinõue väidetavast haginõudest. Hageja on ilmselgelt väidetavaid viivisenõudeid taas käsitlenud põhinõudena ja taas viiviste pealt viivist nõudes isegi haginõude osas.
4. Kostjale on arusaamatu ja hagis ei ole ka tõendatud ega isegi mitte kirjeldatud, kuidas on toimunud haginõude kujunemine. Kostja on esitanud arveid ka hagejale, mille tulemusel on tehtud tasaarvestusi, kuid hageja on teinud tasaarvestusi eelkõige viiviste osas ja alles siis põhinõude osas, mistõttu on kostjal tekkinud põhjendatud kahtlus, et hageja ei ole õigesti kostja nõudesummat arvestanud. Nii nagu avaldatud, ei ole hageja kostjale tasaarvestuse avaldusi esitanud, vaid on ise teinud mahaarvamisi. Mõningad raskused maksetega (millega on pidavalt tegeletud ja neid on tasutud ja tasaarvestatud) tekkisid mitte kostja pahatahtlikkusest või soovimatusest tasuda oma kohustusi, vaid seetõttu, et
5. aasta viljakasvatushooaeg oli klimaatilistel põhjustel viljakasvatuseks mittesobiv, mistõttu suurem osa viljast ikaldus. Hageja nõuetes, sh haginõudes esitatus ei ole nähtav ja arusaadav, kuidas on pidevalt viivisenõue saanud põhinõudeks, mistõttu ei ole arusaadav võla olemasolu, ning kui see esineks, siis on kostja soovinud pidavalt kohtuväliselt ka teada ja selgust saada nõuetes. Kostja poolt esitatud arveid ei ole hageja kostjale täies ulatuses tasunud, sest hageja vaidles vastu kostja tasaarvestuse avalduse osas. Seega esineb hagejal võlgnevus kostja ees nii nagu menetlusdokumendi lisas 1 toodud. Hagimenetluses tuleb hagejal nõuet tõendada. Hagiavaldus on ebaselge, põhjendamatu ja alusetu, mistõttu tuleb maakohtul jätta hagi rahuldamata. Pelgalt arvete esitamine ei tõenda nõude olemasolu ega selle suurust. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt selgitab kohus menetluse eset (I); seejärel käsitleb kohus hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (III). I
7. Riigikohus on 19.02.
8. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 selgitanud, et nõude muutmise, sh vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (vt ka nt Riigikohtu 29.05.
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15). Kohus peab selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (

§ 429

mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (

§ 424

mõttes) ja vastavalt ka tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu 23.10.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19).
2. Algselt on hageja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla summas 105 026 eurot, 11.11.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 2518,91 eurot ja edasiulatuva viivise 0,2% põhivõlgnevuselt päevas alates 12.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni (tl 63). Hiljem on hageja 20.01.2017 menetlusdokumendis (tl 148) ja 18.04.2017 kohtuistungil (protokoll, tl 186 pöördel) vähendanud oma esialgset nõuet kostja vastu. Hageja on hagist loobunud summa 11 594,49 euro osas, selgitades seda tasaarvestusega hagi esitamise järgselt (tl 186 pöördel, tl 187 pöördel). Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja oma 20.01.2017 menetlusdokumendis ja 18.04.2017 toimunud kohtuistungil osaliselt hagist kostja suhtes loobunud, vähendades nõuet 11 594,49 euro ulatuses. Kostja ei vaielnud vastu hagist osalisele loobumisele. Seetõttu võtab kohus hageja nõude 11 594,49 euro osas vastu hagist loobumise ja lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse osaliselt. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 432

ei saa hageja, juhul, kui menetlus 6 2-16-16997 on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotuse osas peab kohus põhjendatuks lähtuda analoogia korras

§ 173

lg-st 5, jättes hagist osalise loobumisega seotud menetluskulude jaotuse märkimata. Menetluskulude jaotuse osas võtab kohus seisukoha kohtuotsuses, arvestades hageja poolt esitatud teiste nõuete rahuldamise ulatust (vt käesoleva kohtuotsuse p 32).

1. Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-des 19-20 märgitud asjaolusid, lõpetas kohus osaliselt käesoleva tsiviilasja menetluse hageja põhinõude osas 11 594,49 euro ulatuses. Eelnevalt arvestades lahendab kohus käesolevas menetluses hageja nõuet kostja vastu põhivõla nõudes summas 93 431,51 eurot ja viivise nõuet viivise saamiseks alates 28.11.2016 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas. II
2. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja põhjendab seda alljärgnevalt.
3. Hageja on oma nõuete aluse ja kujunemise osas esitanud kohtule tõendid (tl 11-31; tl 150-175). Hageja tugineb hagi aluse osas nii hagiavalduses kui ka 20.01.2017 menetlusdokumendis esitatule. Kostja võlgnevus tuleneb poolte vahel sõlmitud põllumajandustarvikute hoiu- ja müügilepingutest (tl 11-14 ja tl 151-153), millest tulenevaid kohustusi pole kostja kohaselt täitnud. Muuhulgas on hageja nõude kujunemist mõjutanud hageja poolt tehtud tasaarvestused (vt TASA-010699, tl 151 ja TRT-000035, tl 159). Hageja selgitas kohtuistungil oma nõude summa kujunemist järgnevaga: „Selgitan kuidas saime 93 431,51 eurot. Kui lahutada summast 110 696,50 eurot (see on põhinõue ilma viiviseta (tl 15) 18 004,03 eurot, kus on põhinõue, mis on hagejal kostja vastu ning mis tasaarvestati (tl 151 esimene rida). Peale hagi esitamist esitati veel täiendavaid arveid kauba eest. Selles osas viitan (tl 162) reskontros olevale kolmandale reale, mis on summas 79,84 eurot ja neljandale reale summas 184,24 eurot. Ning on veel mingid arved, mis suurendavad 92 692,47 summat aga täpselt ei oska öelda hetkel.“ Kohus leiab, et hageja selgitus nõude kujunemise kohta on arusaadav ja mh toimiku lk 151 asuva tasaarvestamise dokumendiga põhjendatav osas, mis puudutab summat 92 692,47 eurot (st hageja tasaarvestas tl 26 asuva arve nr A-114247 arve 18 004,03 euro osas ja vastavalt vähenes ka hageja nõue). Samas ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud nimetatud summast suurema kostja võlgnevuse olemasolu ja kohus ei saa antud summast suurema võlgnevuse olemasolu loogiliselt järeldada ka tl 162 reskontros oleva kolmanda ja neljanda rea või hageja viidatud ebamääraste „veel mingite arvete“ põhjal, mis hageja väitel suurendavad summat 92 692,47 eurot. Seega lähtub kohus sellest, et hageja on tõendanud kostja võlgnevust hageja ees summas 92 692,47 eurot.
4. Kostja vastuväited hagile seisnesid eelkõige selles, et hageja pole arusaadavalt kirjeldanud ega tõendanud oma nõuete kujunemist. Kohus möönab, et hageja on esitanud oma nõude kujunemise põhjendused segadusttekitavalt ning nendest arusaamiseks tuleb vaadelda kahte menetlusdokumenti (hagi ja 20.01.2017 menetlusdokument koos lisamaterjalidega) ning nõude kujunemist pidi hageja selgitama veel ka kohtuistungil. Vaatamata sellele leiab kohus, et kokkuvõttes on hageja tõendanud oma nõude suurust summas 92 692,47 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse p 23). Kohus ei saa asja lahendamisel lähtuda kostja ebamäärasel tasemel vastuväidetest, sest kostjal on ka endal oma vastuväidete tõendamise kohustus (

§ 230lg 1).

Kohus leiab, et kui kostja ei olnud päri hageja nõude arvestusega, siis pidanuks ta esitama kohtule omapoolsed arvestused ja neid kinnitavad konkreetsed tõendid. Samas kostja ei eita võlgnevust 7 2-16-16997 hageja ees, paludes mh kohtuistungil tuvastada hageja nõude suurus (vt tl 187 pöördel). Kostja tunnistab oma võlgnevuse olemasolu ka 17.10.2016 e-kirjas (tl 30). Kohus leiab, et hageja on piisavalt selgitanud nõude alust ja sisu, tehes seejuures viiteid tõenditele, millega ta oma nõuet kinnitab. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et hagejal pole täiendavat kohustust oma võlanõude suurust ja kujunemist tõendada. Kuna kostja ei väida ning pole ka tõendanud, et kostja oleks teinud hageja näidatust rohkem makseid, siis sellises olukorras kostja konkreetsete vastuväidete puudumisel hagejale täiendava võlanõude selgitamise kohustuse panemine oleks ebamõistlik.

1. Siiski saab kohus anda hinnangu kostja konkreetsetele vastuväidetele, mis puudutavad hageja ja kostja vahelist nõuete tasaarvestust. Kostja väitis vastuses hagile, et hagejal esineb võlgnevus kostja ees nii, nagu on näidatud tl 109 (vt tl 102, tl 109). Kohus leiab, et nimetatud kostja vastuväide (mis põhineb kahele justkui laekumata kostja arvele, 05.09.2016 arvele nr 16019 ja 22.11.2016 arvele nr TASA-1) on ebaõige. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatult selgitanud ja tõendanud, et kostja 05.09.2016 arve nr 16019 summas 7572,06 eurot on hageja poolt 08.09.2016 tasutud pangaülekandega summas 7296,72 eurot (vt tl 158 pöördel maksekorraldus) ning ülejäänud 275,34 euro ulatuses tasaarvestatud hageja poolt kostjale esitatud arvetega (vt tl 159 tasaarveldamise dokument nr. TRT-000035). Samuti on hageja tõendanud, et kostja 22.11.2016 arve nr TASA-1 on hageja poolt summas 36 913,57 eurot tasaarvestatud kostjale esitatud arvetega, mis on loetletud tasaarveldamise dokumendis nr TASA-010699 (tl 151) ning ülejäänud osas summas 762 eurot on 22.11.2016 arve nr TASA-1 kaetud kostja kreeditarvega (tl 161 pöördel).
2. Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-s 25 esitatud põhjendusi on hageja nõude kujunemisel juba arvesse võetud kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldust (arve nr TASA-1, tl 158). Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks kostja poolt kohtuistungil väidetu, et kostja tasaarvestuse võrra peaks hageja põhinõue vähenema (tl 187 pöördel, tl 188). Kohus nõustub seejuures hageja poolt 23.11.2016 vastuväitega kostja arvega nr TASA-1 esitatud tasaarvestusavaldusele (tl 159 pöördel). Kohus leiab, et hagejal oli õigus teha kostja nõude osas tasaarvestus enda viivisearvetega ja hageja on õigustatult viidanud pooltevahelise lepingu p-le 6.11., milles on sätestatud, et kui pool peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi, viivist ja/või leppetrahvi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel viivise ning leppetrahvi ja lõpuks põhikohustuse katteks (tl 13). Nimetatud lepingupunkti regulatsioon on kooskõlas ka VÕS § 201 lõikega 2, milles on sätestatud, et kui tasaarvestav pool peab teisele poolele lisaks põhikohustuse täitmisele maksma intressi või hüvitama kulutusi, loetakse, et tasaarvestus toimub esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Tasaarvestav pool ei või teise poole nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks erinevat järjekorda. Kohus leiab, et oma võlgnevusest ja tasumisega viivitamisest teadlikul kostjal ei olnud õigus teostada tasaarvestust üksnes oma põhivõlgnevuse arvelt. Seda, et hageja ei pidanud vastu tulema kostja tasarvestusega seotud käibemaksusumma väljamaksmise nõudele, on kostja esindaja ka ise kohtuistungil kinnitanud (tl 187 pöördel). Lisaks eeltoodule nõustub kohus hagejaga selles, et kostja ei ole varasemalt (s.t enne kohtuistungit) vaidlustanud hageja tl 151 asuvat tasaarvestuse avaldust. Kuna kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks hageja poolt tehtud tasaarvestusavaldusele viivitamata vastuväite esitanud, kohaldub VÕS § 201 lg 1, millest tulenevalt hagejal oli õigus ise määrata nõuded, mis tasaarvestatakse.
3. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, nagu oleks hageja arvestanud intressilt viivist, mille osas kostja viitas näitena 30.11.2015 arvele (tl 167 pöördel). Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul kohaldub omavahel kokkulepitu ja tegemist ei ole intressiga. Pooltevahelise lepingu p 4.
4. kohaselt teatud tarvikute (väetis, seemned jt.) puhul on pooled kokku leppinud rahasummas (intressis), mis lisandub tarvikute hinnale ja esitatakse tarvikute arvel eraldi reana. Pooled on kokku leppinud, et nad ei käsitle eelnimetatud real olevat summat intressina, vaid tarvikute hinna osana (tl 12, tl 152). 8 2-16-16997
5. Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust viivise vähendamiseks. Pooltevahelise lepingu p-s 6.
6. on kokku lepitud viivise määrana kuni 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas (tl 12, tl 152). Kohus leiab, et tegemist ei ole liialt kõrge viivisemääraga, arvestades seda, et pooled sõlmisid lepingu ning kostja võlgnevus tekkis tema majandustegevuses. Riigikohus on leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks majandustegevuses sõlmitud tehingu puhul seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt RKTKo 3-2-15-13 p-d 48-49 ja 3-2-1-139-14 p 10-13). Viivise vähendamise põhjuseks ei saa samuti olla kostja väidetu, et tegemist on ilmastikuoludest tulenevalt tekkinud võlgnevusega (tl 187). Kohus märgib, et põllumajanduslik tegevus on suures osas ilmastikuga seotud ning muutlikud ilmastikuolud ei saa kohtu hinnangul põllumajanduses tegutseva ettevõtte jaoks olla kohustuse rikkumist vabandavaks asjaoluks. Kohtu arvates võib mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata, et põllumajanduses tegutsev isik ilma muutlikkuse faktoriga arvestaks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks jäänud oma kohustuste täitmisega viivitusse vääramatu jõu tõttu.
7. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et põhjendamatu on hageja nõue kostjalt viivise saamiseks alates 28.11.2016 määras 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Pooltevahelise lepingu p 6.
8. kohaselt (tl 12, tl 152) esitab müüja viivise saamise nõude ostjale arvena. Hageja on kohtule esitanud üksnes 11.11.2016 viivisearve nr I-012879 summas 2518,91 eurot (tl 66) ning nimetatud viivisearve nr I-012879 on hageja kinnitusel tasaarvestatud arvega nr TASA-010699 (tl 151). Samuti kinnitas hageja kohtuistungil, et müügireskontros (tl 162) on kajastatud kahe esimese reana kaks viivisearvet, mida hageja ei ole esitanud. Sellele, et pooltevahelise lepingu alusel tuli esitada viivise arve, on tuginenud ka kostja (tl 187 pöördel). Kuna hageja viivise arvete esitamist alates 28.11.2016 nõutava viivise puhul tõendanud ei ole, jääb hageja viivisenõue käesolevas menetluses rahuldamata. Kohus selgitab, et eeltoodu ei tähenda, et hageja ei võiks kostjalt viivist nõuda perioodi eest alates 28.11.2016 mingis muus menetluses, kui hageja on esitanud või esitab kostjale vastavad nõuetekohased viivisearved. Käesolevas menetluses saab kohus lähtuda üksnes käesolevas asjas kohtule esitatud nõuetest ja tõenditest.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja võlgnevus hageja ees oli olulises muutumises juba käesoleva menetluse kestel (vt kohtuotsuse I osa) ning sõltuvalt asjaoludest võib see võlgnevus ka edaspidi suureneda või väheneda. Kujunenud olukorras, kus kostja valdavas osas hageja nõude olemasolu ei vaidlusta, oleks kohtu hinnangul pooltel mõistlik eelkõige omavahel selgitada hageja nõude täpne suurus mingi konkreetse ajahetke seisuga ja leppida kokku selle tasumise tingimustes. III

1. Arvestades käesoleva kohtuotsuse I ja II osas esitatud põhjendusi kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja vastuväited hageja nõuetele ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud ja kostja ei ole nõuete sissenõutavust eraldiseisvalt vaidlustanud, siis on kohus seisukohal, et hageja nõuded kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st
2. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostjapoolse kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid VÕS § 103 mõttes ei esine.
3. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 92 692,47 eurot 9 2-16-16997 ja jätab hagi rahuldamata võlgnevuse väljamõistmiseks summas 739,04 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt viivise saamiseks alates 28.11.2016 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas (

§ 238lg 5).

32. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hagiga seotud menetluskulud tuleb käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades jätta täielikult kostja kanda, sest kõigis peamistes vaidlusküsimustes olid hageja argumendid põhjendatud ning kohus rahuldas hagi ülekaalukas osas. Samuti oli hagist osalise loobumise põhjuseks asjaolu, et kostja vähendas pärast hagi esitamist osaliselt hageja nõuet (

§ 168lg 4).

33. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest kokku summas 1875 eurot (mis vastab 25 tunnile) ja riigilõivust kokku 1850 eurot (tl 33; tl 45). Hageja menetluskulud kokku on summas 3725 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1800 eurot. Kuna hagi tagamise taotlus jäi kokkuvõttes rahuldamata, siis hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot kohus põhjendatud menetluskuluks ei pea. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagejale osutatud õigusabi ajaline maht on 25 h. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu ei nõua menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot/h (käibemaksuta) ei ole ülemäärane ja kohus peab seda tunnitasu mõistlikuks. 34. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 15 h, mis tunnitasu 75 eurot/h alusel vastab 1125 eurole. Seejuures võtab kohus arvesse ka seda, et hageja esitas oma nõude kujunemise põhjendused segadusttekitavalt ning nendest arusaamiseks tuleb vaadelda kahte menetlusdokumenti (hagi ja 20.01.2017 menetlusdokument koos arvukate lisamaterjalidega) ning nõude kujunemist pidi hageja selgitama veel ka kohtuistungil. Samuti on suur osa hageja esindaja osutatud õigusabist seotud määruskaebemenetlusega (kus kostja määruskaebus rahuldati) ning ka täiendava hagi tagamise taotluse koostamisega, mida kohus ei rahuldanud. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 2925 eurot, sealhulgas riigilõiv 1800 eurot ja õigusabikulud 1125 eurot. Hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jääb rahuldamata 750 euro ulatuses (10 x 75). Vastavalt

§ 177

lg 4 märgib kohus hageja avalduse alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2925 eurot) tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 35.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega 10 2-16-16997 menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 11