Obsah (8)

§ 168§ 162§ 429§ 432§ 173§ 174§ 150§ 175

2-15-11935 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 21.09.2017. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-11935 Tsiviilasi Mxxxx Mxxxxxxx hagi Axxxxx Hxxxxxxx

§ 168

lg 5 alusel kostja kanda, kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kostja teatas 24.08.

1. a vastuses, et ei esita vastuväiteid asja menetluse lõpetamisele seoses hagist loobumisega. Kostja kinnitas, et poolte kokkuleppel sõlmiti 08.08.
2. a müügitehing, millega pooled võõrandasid nende kaasomandis olnud vaidlusaluse 2 korteriomandi, tasusid saadud rahaliste vahendite arvelt kõik müügitehinguga seotud kulud ja hüpoteegiga tagatud laenu ning ülejäänud raha jagasid pooleks. Kostja ei nõustunud menetluskulude jaotusega hageja taotletud viisil. Kostja leidis, et asja menetluskulud tuleb

§ 168

lg 4 alusel jätta hageja kanda või alternatiivselt

§ 162lg 4 alusel kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Hageja taotles hagis kaasomandi lõpetamist ühel hageja poolt väljapakutud alternatiivsel viisil. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et pärast asja uueks läbivaatamiseks menetlusse võtmist on pooled jõudnud kaasomandi lõpetamise osas kohtuvälisele kokkuleppele. Poolte kaasomandis olnud vaidlusalune korteriomand on müüdud ja müügist saadud rahalised vahendid jagatud vastavalt poolte kokkuleppele. Seega on vaidlus kaasomandi lõpetamise üle ära langenud. Hageja ei soovi asja edasist menetlemist ning kostja ei ole esitanud menetluse lõpetamisele vastuväiteid.

§ 429

lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus 4. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul.

§ 168

lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb kohtul lisaks

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldiseid põhimõtteid, sh § 162 lg-t 4, mis näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb

§ 168

lg 5 alusel jätta kostja kanda ja kostja, et menetluskulud tuleb

§ 168

lg 4 alusel jätta hageja kanda või alternatiivselt

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et menetluse asjaolusid arvestades on põhjendatud jätta menetluskulud

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Hageja esitas kohtule hagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagi esitamine oli tingitud sellest, et hageja ei saavutanud kostjaga kokkulepet kaasomandi jagamise viisi osas. Asja menetlus on 3 läbinud kolm kohtuastet ja kostja on kõigis astmetes hagile vastu vaielnud. Kostja ei ole nõustunud kaasomandi lõpetamisega hageja poolt väljapakutud viisidel. Samuti ei ole kostja nõustunud kompromissiga ega esitanud vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks temapoolselt pakutud viisil. Pärast asja maakohtus uueks läbivaatamiseks menetlusse võtmist on kostja nõustunud kaasomandi jagamisega kohtuvälisel kokkuleppel. Poolte kokkuleppel on kaasomandis olnud korteriomand müüdud ja sellest saadud raha jagatud. Seega on hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena oma kohtusse pöördumise eesmärgi (kaasomandi lõpetamise) saavutanud ja saab lugeda, et kostja on

§ 168lg 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud.

Ka Riigikohus on 09.03.2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15 (p 13) asunud seisukohale, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena hagiga taotletav eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud ning menetluskulude jaotamisel tuleb kohaldada

§ 168lg-t 5 ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada menetluskulude jaotusele

§ 162lg-t 4.

Riigikohus on 28.09.2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11 (p 14) selgitanud, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks lahend tehti. Riigikohus leidis, et

§ 162lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu.

Kostja väitel oleks menetluskulude tema kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, kuna tema ja ka kohus on teinud menetluses ettepanekud asja lahendamiseks kompromissiga, millest aga hageja korduvalt keeldus. Kohus leiab, et kostja poolt esiletoodud asjaolu ei anna alust arvata, et

§ 168

lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, mis omakorda annaks

§ 162lg 4 järgi alust jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on asja menetluse kestel läbi kolme kohtuastme hageja nõudele vastu vaielnud. Kohus märgib, et asja esmasel lahendamisel maakohtus kohtuistungil 17.05.2016 kinnitas kostja, et tema hinnangul on parim lahendus, kui hagi jääb rahuldamata ja et tema pärast võib see müük võtta aega ükskõik kui kaua (kohtuistungi protokoll tl.167-168 Ikd). Puudub alus arvata, et kostja oleks hageja nõude ilma kohtuvaidluseta rahuldanud ning ei saa väita, et kompromissi sõlmimine ebaõnnestus üksnes hagejast tulenevatel põhjustel. Muutus kostja positsioonis on tulnud pärast Riigikohtu lahendit ehk pärast menetlemist läbi kolme kohtuastme. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

5.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja ja selle täienduse (II kd tl 97-98 ja tl 110) kohaselt on tema menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 2460 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ja selle saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks. Hageja on tasunud riigilõivu ka apellatsioonkaebuselt 300 eurot. See on samuti vältimatu kulu apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kohus leiab aga, et hagilt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust tuleb kostjal hagejale hüvitada vaid pool, s.o 150+150= 300 eurot. Kuna hageja on hagist loobunud, siis

§ 150

lg 2 p 2 alusel kuulub ülejäänud pool tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot hagejale tagastamisele.

§ 150

lg.2, lg.4 sõnastusest järeldub, et menetluses tasutud riigilõivu 4 tagastamise puhul peetakse silmas nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluses tasutud riigilõivu. Tulenevalt

§ 150lg-st 4 saab kohus riigilõivu tagastada üksnes menetlusosalise avalduse alusel.

Seega, kui hageja soovib riigilõivu tagastamist, tuleb esitada kohtule vastav taotlus, kus muu hulgas märgitud pangarekvisiidid, kuhu summa tagastada.

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja lepingulise esindaja tasu kokku summas 2460 eurot.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas maa- ja ringkonnakohtu menetlus jurist Maia Ploom ning Riigikohtu menetluses vandeadvokaat Marina Valge. Hageja õigusabikulu Riigikohtus on kajastatud hageja 17.06.2017 menetlusdokumendis summas 540 eurot (menetluskulu 450 eurot + käibemaks 90 eurot), vandeadvokaat Marina Valge menetluskulu avaldus esitatud eelnevalt (tl.52 IIkd). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 16,5 tunni ulatuses, sh 1,25 tundi - asja materjalidega tutvumine, 1,5 tundi - kostja 11.12.

1. a vastuse analüüs ja konsultatsioon kliendiga, 0,5 tundi - hageja 28.12.
2. a vastuse koostamine, 0,5 tundi - hageja 26.01.
3. a taotluse koostamine; 1,75 tundi - kostja 12.02.
4. a vastuse analüüs ja konsultatsioon kliendiga; 0,5 tundi - hageja 05.03.
5. a vastuse koostamine; 0,25 tundi - eksperthinnangu analüüs ja hageja taotluse koostamine; 0,75 tundi - kostja 11.05.
6. a seisukohtade analüüs ja konsultatsioon kliendiga; 1 tund 19.05.
7. a avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks koos menetluskulude nimekirjaga; 5,75 tundi – apellatsioonikaebuse koostamine ja 30.11.
8. a vastus vastustaja vastusele; 0,5 tundi – hagiavalduse täiendus (uuesti maakohtus); 1 tund – kostja vastuse kohta 03.07.
9. a arvamuse koostamine; 0,5 tundi – hageja 08.08.
10. a taotlus menetluse lõpetamiseks; 0,75 tundi – hageja 28.08.
11. a vastus kostja menetluskulude jaotamise taotlusele. Kostja esitas vastuväite hageja esindaja ajakulule 1 tunni ulatuses 19.05.
12. a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamisele ning 0,75 tunni ulatuses 28.08.
13. a kostja menetluskulude kohta vastuse koostamisele. Kohus nõustub kostjaga, et ajakulu nimetatud menetlusdokumentide koostamise eest kokku 1,75 tunni ulatuses ei kuulu kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimekirja koostamine, samuti seisukoht teise poole menetluskulude suuruse kohta, ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 06.05.

1. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 (p 13). Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja menetluse käiku saab hageja esindaja ajakulu ülejäänud 14,75 töötunni ulatuses lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu määraga 120 eurot ühe töötunni eest (ei lisandu käibemaksu). 5 Kohus leiab, et taotletava tasumäära saab lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks. Tasu taotletavas määras on sarnane Riigikohtu praktika seisukohtades keskmiselt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tasumäärale, mis on 120 eurot ilma ja koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; Riigikohtu 13.11.
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13). Ka kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja lepingulise esindaja taotletava tasumäära suurusele. Seega loeb kohus põhjendatuks ja kostja poolt hüvitatavaks hageja lepingulise esindaja Maia Ploomi tasu 14,75 tunni eest kokku summas 1770 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja õigusabikulu Riigikohtus on 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot. Kokku kulu 540 eurot. Kokku hageja esindajate õigusabi kulu 1770+450=2220 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 2610 eurot, sh pool hagilt (ja apellatsioonkaebuselt) tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot, hageja lepingulise esindaja M.Ploomi tasu summas 1770 eurot, hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Marina Valge tasu 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6