← Eesti

2-16-14873/11

Obsah (4)§ 459§ 445§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-14873 Tsiviilasi Xxxx h

§-de 497 ja 459 alusel. 10.

§ 459

lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (

§ 459

lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (

§ 459lg 1 p 2).

Otsust võib

§ 459lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast.

  1. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade 3 juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011.a. otsus nr 3-2-1-3311).
  2. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et olukord võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga on oluliselt muutunud. Nimelt sündis xxxx .a hageja seaduslikul esindajal juurde teine laps, kelle suhtes on hageja seaduslikul esindajal samuti ülalpidamiskohustus ja hageja ema viibib lapsehoolduspuhkusel ja saab emapalka. Võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga

(2014)on suurenenud ka hageja kulutused, kuna nüüd on hageja juba koolilaps. Lisaks väljamõistetud elatise summa on alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse ja käesolevaks ajaks on lapse vajadused oluliselt kasvanud, kooliasjad, trennid, huviringid jne. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et lapse vajadused suurenevad seoses lapse kasvades. Samuti on üldteada, et koolilapse kulud on kordades suuremad kui koolieeliku kulud. Koolilapse eluviis on aktiivsem, riietus mitmekesisem ja hobid on tunduvalt suuremate kuludega võrreldes eelkooli ajaga (enne 2015), samuti on hagejale vaja osta koolitarbeid ja lapse kasvades lisanduvad ka jooksvalt muud igapäevased kulutused.
  1. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates
  2. jaanuarist 2016 kuutasu alammääraks 430 eurot, RT I, 22.12.2015,
  4. Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatist miinimummäära, siis lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid ei tule hagejal tõendada (vt Riigikohtu
  7. juuni
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
  9. Lapse elulaad sõltub tema vanemate sissetulekust ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ja seetõttu ka lapse ülalpidamise ulatust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega.
  10. Kostja märgib vastuhagis, et ta on töötu ja tal on teisi ülalpeetavaid, mistõttu pole kostja suuteline maksma suuremat elatist kui 71,70 eurot kuus. Kostja palub vähendada 03.12.2014 kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatise suurust (100 eurot kuus) summani 71,70 eurot kuus.
  11. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises 4 määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
  12. oktoobri
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  14. aprilli
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
  16. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul on kostja täies elujõus terve ja tööealine inimene, mistõttu kohtul puudub alus eeldada, et kostjal ei ole võimalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks suuremat sissetulekut teenida.
  17. Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmise tagajärjel vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda (vt ka Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16). Kostja ei ole kohtule esitanud kostja teiste laste ülalpidamiskulusid, mistõttu puudub võrdlus, et hinnata laste olukordi. Tõendamise kohustus on poolel endal. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu PKS § 102 lg 2 kohaselt ning kohtu hinnangul ei ole elatise väljamõistmine alla miinimummäära sellel alusel põhjendatud. On ebatõenäoline, et kostja praegune abikaasa kannab võõra lapse ülalpidamiskohustust ja jätab enda lapsed vajaliku ülalpidamiseta, kui Kostja perekonnal ülalpidamisvõime puuduks. Kostja abikaasal endal sündis laps 2016 aasta jaanuaris, kes vajab ülalpidamist, samas olid Kostjal alates 2014 aasta kokkuleppe sõlmimisest teada millised on tema ülalpidamiskohutused kõigi tema laste osas. Kostjal on olnud alates 2014 aastast piisavalt aega leida tasuvamat tööd kas ühel töökohal või mitmel töökohal töötamise kaudu. Laste eostamisel tuleb võtta ka vanemlik vastutus ja planeerida laste üleskasvatamise nõuetekohasel viisil ja lastevanematel hinnata kas vanemad on suutelised ka kõik lapsed nõuetekohaselt üles kasvatama. Kostjal oli last eostades teada sündinud laste ehk ülalpeetavate arv ja Kostjal oli piisav aeg ette valmistada st leida tasuvam töö või suurem sissetulek. Kostja ei saa arvestada, et tasudes alla miinimum summas elatist oleks selline sissetulek jätkusuutlik ja kõiki laste vajadusi rahuldav. Üldteada on et laste kasvades kasvavad ka kulutused lastele ja et alaealised lapsed ise enda ülalpidamiseks sissetulekut ei muretse. Lastele ei ole võimalik igapäevastest esmavajadustest keelduda või loobuda põhjendustega, et vanemal sissetulekut pole või see on puudulik. Isegi kui kostja oleks tõendanud, et kostja abikaasa kannab hageja hooldamise kohustust, tuleneb PKS §-st 96, et ülalpidamist on 5 kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
  18. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  19. oktoobri
  20. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (mis ei tähenda et võrdselt).
  21. Eelnevast tulenevalt jätab kohus vastuhagi rahuldamata, põhjendatud on elatise nõue 215 eurot kuus.
  22. Kohtu hinnangul on samas võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
  23. mai
  24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
  25. detsembri
  26. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Arvestades miinimummääras elatise summast maha pool lapsetoetuse määrast, s.o 25 eurot, on igakuise elatise suurus 190 eurot.
  27. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 190 eurot kuus. Väljamõistetud elatis vastab igakordsele elatise miinimummäärale, millest on maha arvestatud pool riigi tasutavast lapsetoetuse summast (kohtuotsuse tegemise ajal on riiklik lapsetoetus 50 eurot kuus).
  28. Kuna kohtuotsus on edasikaevatav, siis kohus ei pea põhjendatuks

§ 445

lg 1 sätestatud diskretsiooni alusel kohtuotsust viivitama täidetavaks tunnistada. 25.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.