Obsah (6)

§ 114§ 65§ 68§ 76§ 75§ 199

Kriminaalasi nr 1-11-2696 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-2696 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 114

p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 13 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Arto Järveküljele mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.01.2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Arto Järveküljele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks liitkaristuseks 13 aastat 4 kuud 7 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest, s.o 18.09.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.09.
2. a ja lõppeb 25.01.
3. a. Vangla ei toeta Arto Järvekülje vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas kuulub Arto Järvekülje kauaaegsele peretuttavale. Lisaks majaomanikule elab nimetatud aadressil aeg-ajalt ka tema täisealine poeg. Mõlemad on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Tegemist on 3-toalise eramuga ning seal on olemas võimalused elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Arto Järvekülje tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Ahto Järvekülje ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Arto Järvekülg selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Arto Järvekülje tingimisi ennetähtaegset vabastamise karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Arto Järvekülje ja tema kaitsja, leiab, et Arto Järvekülje tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Arto Järvekülg kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Arto Järvekülg temale mõistetud karistusajast (13 aastat 4 kuud 7 päeva) ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Arto Järvekülg andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha 2 kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Arto Järvekülje vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas. Nimetatud aadressil asuv eramu kuulub Arto Järvekülje pikaaegsele peretuttavale, kes elab nimetatud aadressil valdavalt üksinda, kuid aeg-ajalt elab majaomaniku juures ka tema täisealine poeg. Mõlemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on eramu sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Arto Järvekülje vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Arto Järvekülge on kriminaalkorras karistatud üheksal korral (7 karistust kustunud). Varasemalt on Arto Järvekülg süüdi mõistetud peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, aga ka avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud kuriteo eest. Viiel korral on Arto Järveküljele kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Käesoleval ajal kannab Arto Järvekülg karistust eluvastase süüteo toimepanemise eest raskendavatel asjaoludel, s.o mõrva eest, mis on toime pandud julmal ja piinava viisil. Kohtu hinnangul on Arto Järvekülje poolt toimepandud kuriteo asjaolud äärmiselt rasked. Arto Järvekülg on süüdi mõistetud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjel on inimene elu kaotanud. Lisaks sellele, et Arto Järvekülg pani eluvastase süüteo toime katseajal, arvestab kohus, et Arto Järvekülg pani eluvastase süüteo toime noore naisterahva suhtes. Arto Järvekülg koos kaassüüdistatavaga on kannatanu suhtes kasutanud äärmist jõhkrust (peksid pikaajaliselt ja paljukordselt rusikate jalgadega pea- ja kehapiirkonda ning Arto Järvekülg lõi korduvalt kannatanule noaga kõri piirkonda) ja kuriteo toimepanemise ajal oli Arto Järvekülg alkoholijoobes. Lisaks on kohtu arvates põhjendatud arvestada, et Arto Järvekülg on äärmiselt raske kuriteo toime pannud ajal, kui talle oli kohtuotsusega määratud katseaeg (Harju Maakohtu 27.01.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-8762 mõistetud

§ 199lg 2 p 4,8 järgi 6 kuud vangistust 2-aastase katseajaga, mis lõppes 27.01.2011.

a.). Üliraske kuriteo pani Arto Järvekülg toime 18.09.

1. a ja selle kuriteo toimepanemise eest mõisteti Arto Järveküljele karistuseks 13 aastat vangistust (lõplik liitkaristus 13 aastat 4 kuud 7 päeva), millest Arto Järvekülg on ära kandnud ligikaudu 6 aastat 10 kuud vangistust. Kohus, hinnates toimepandud kuriteo asjaolusid ja Arto Järvekülje varasemat elukäiku, on seisukohal, et senini ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga. 3.2 Kohus peab positiivseks Arto Järvekülje käitumist karistuse kandmise ajal. Arto Järveküljel puuduvad distsiplinaarkaristused. Vanglas viibimise ajal on Arto Järvekülg läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Agressiivsuse asendamise treening, Eluviisitreening ja Õige Hetk. Arto Järvekülg on osalenud vangla tööhõives majandusabitöödel ja alates
2. a kevadest töötab Eesti Vanglatööstuse AS-is treial-freesijana. 3.3 Kohus leiab, et Arto Järvekülje vabanemisjärgsed elutingimused on head. Vabanemise korral on Arto Järveküljel kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas. Nimetatud elukoht kuulub Arto Järvekülje pikaaegsetele peretuttavatele, kellega Arto Järvekülg on olnud seotud alates teismelise east saadik. Perekond soovib ja on nõus Arto Järvekülge vabanemisel igakülgselt toetama. Kohus peab oluliseks, et kriminaalhooldusametniku 3 arvamusest nähtuvalt viibis Arto Järvekülg ka eelmise kriminaalhoolduse ajal sageli xxxxxxxxxxx ja tegeles lambakasvatusega. Seoses saare eripäradega ei saanud Arto Järvekülg sageli ilmuda õigeaegselt registreerimisele. Kohus peab positiivseks sedagi, et Arto Järveküljel on vabanemise korral tagatud kindel töökoht xxxxxxxxxxx-s tehnikavahendite hooldajana. Lisaks on Arto Järveküljel võimalus olla hõivatud põllumajandustöödega. Seega on Arto Järveküljel võimalus vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. See omakorda võimaldab äraelamist ja maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Lisaks on Arto Järveküljel ülalpidamist vajav 17-aastane laps. Tartu Vangla andmetel on Arto Järveküljel seisuga 25.05.
3. a tasumata rahalisi nõudeid summas 16 700 eurot ja vabanemisfondis 1410 eurot. Lisaks peab kohus oluliseks, et Arto Järveküljel oli ka enne vangistust toetav lähivõrgustik ja võimalus viibida xxxxxxxxxxx, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele pani Arto Järvekülg toime raske eluvastase süüteo.
4. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Arto Järvekülje tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et Arto Järvekülje puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need kohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, ärakantud karistusaja pikkus). Arto Järvekülg on enda sõnul tehtud vigadest aru saanud ja soovib edaspidi elada seadusekuulekalt, kuid see ei anna kohtule alust järeldada, et Arto Järveküljele mõistetud karistus on täitnud oma eesmärgi. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Arto Järveküljele mõisteti kuritegude toimepanemise eest liitkaristuseks 13 aastat 4 kuud 7 päeva vangistust, millest Arto Järvekülg on käesolevaks ajaks ära kandnud ligikaudu 6 aastat 10 kuud vangistust. Kohus, võttes arvesse Arto Järvekülje poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et Arto Järvekülje tingimisi ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 7 aastat 1 kuu enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga ja seega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb Arto Järveküljel jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4