Obsah (6)
§ 146§ 145§ 143§ 64§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-14-10591 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 15.06.2017) Kriminaalasja number 1-14-10591 T
§ 146
järgi (vastab kehtiva
redaktsiooni § 145 lg 2) ja mõistetud karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust;
§ 145
järgi (episoodid kuni 23.03.2010 k.a vastavad kehtiva
redaktsiooni § 145 lg 2) ja mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust.
§ 143
lg 2 p 1, 2 järgi (episoodid alates 24.03.2010 vastavad kehtiva
redaktsiooni § 1432 lg 2) mõisteti Ilmar lomp õigeks.
§ 64lg 1 järgi loeti Ilmar Lombile mõistetud üksikkaristustest kergem kaetuks 1
(4)raskemaga. Liitkaristuseks mõisteti Ilmar Lombile 3 aastat 6 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 järgi loeti karistusaja hulka Ilmar Lombi poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Ilmar Lombi poolt karistuse kandmisele ilmumise päev. Kohtuotsus jõustus 03.11.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.03.2016 ja lõpeb 12.09.2019.
§ 76
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 13.05.
- 11.05.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Ilmar Lombi vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Ilmar Lombi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Ilmar Lompi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokurör, tuginedes isiku poolt kuritegude toimepanemise tõenäosusele (40%), ohtlikkuse tasemele (kõrgohtlik) ning asjaolule, et kinnipeetav osaliselt ei tunnista sooritatud seksuaalkuritegu, leidis, et Ilmar Lombi puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja Ilmar Lombi puhul ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Prokurör edastas ka süüdistust esindanud vanemprokurör Andra Silla seisukoha, kes samuti ei toeta isiku vabastamist, kuna isik on korduvalt karistatud seksuaalkuritegude toimepanemise eest, mis on ajafaktorit arvestades muutunud raskemaks. Ilmar Lomp õigustas enda käitumist nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuliku uurimise käigus, enesekriitika puudus, domineeriv oli kannatanut süüdistav hoiak. Lisaks leidis vanemprokurör, et arvestades tänaseks päevaks ära kantud karistuse pikkust, on ennetähtaega vabastamine põhjendamatu. Vabanemise korral ei ole välistatud, et Ilmar Lomp võib toime panna uusi seksuaalkuritegusid alaealiste kannatanute suhtes. Ilmar Lomp avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Tal on olemas nii elu- kui töökoht. Vabaduses on tal poeg, kes vajab ülalpidamist. Praegu on poja hooldusõigus temal peatatud vanglas viibimise tõttu kuni vabanemiseni, lapse emalt võeti hooldusõigus ära ja anti xxxx vallale. Kinnipeetav selgitas, et laps saab tema pensionist 20% igakuiselt endale, eelmisel aastal ostis pojale krossi mootorratta. Ilmar Lombil on lapsi veel. Lapsed on koos oma lastega kõik suved külas olnud ja mingeid probleeme pole olnud. Ilmar Lomp ei mõista, miks arvatakse, et ta on alaealistele ohtlik, ta ei ole seda kunagi olnud, on kõigile eeskujuks olnud kogu elu. Väidetavalt saab ta aru küll, mille eest karistust kannab ja tunnistab, et on kuriteo toime pannud. Ilmar Lomp avaldas, et talle on südame puudulikkusest ja rütmihäiretest tulenevalt määratud invaliidsus. Ta omab äriühingut alates
- Kinnipeetava sõnul ei kuulu tema tutvusringkonda väljaspool vanglat ühtegi kriminaalkorras karistatud isikut, kõik on jahimehed ja õpetajad. Kaitsja viitas Riigikohtu määrusele nr 3-1-1-12-17 (p 29) ja leidis, et lahendis toodud juhised seavad sügavalt kahtluse alla prokuröri arvamuse mõistlikkuse. Kõige tähtsamaks pidas kaitsja nimetatud lahendi p 20, mille alusel tuleb hinnata isiku õiguskuulekust. Edasi refereeris kaitsja korduvalt kohtuotsust (sh analüüsis Ilmar Lombi süü küsimust) ja vangla materjale. Kaitsja pidas oluliseks, et Ilmar Lomp on kõiki programme täitnud, rikkumisi vanglas ei ole. Kriminaalasja uurimise ajal isik 2
(4)ise käis uurija juures kohal, käis kohtus, ta ei teinud midagi halba, ei mõjutanud kannatanut. Kaitsja ei mõista, miks on Ilmar Lombi riskitase vangistuse ajal suurenenud. Pärast 2008 toimunud väidetavat kannatanu näpuga puudutamist ei ole Ilmar Lombil ühtegi õigusrikkumist olnud. Ilmar Lombil on lapsed ja lapselapsed. Ta on maamees, peab talu, ei ole käinud interneti pornolehtedel. Kaitsja selgitas, et Ilmar Lomp pani kuriteo toime siis, kui ta elas linnas kitsastes tingimustes, tutvus naistuttavaga ja tal oli suhe alla 15-aastase tüdrukuga. Selles puudutamises on Ilmar Lomp ennast süüdi tunnistanud. Kaitsja arvates peaks prokurör põhjendama, mis juhtus pärast 2008. aastat, mis annaks aluse arvata, et Ilmar Lomp on ohtlik. Kaitsja arvates on Ilmar Lombi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud kõik nõuded. Lisaks tuleb lähtuda ka lapse huvidest, kes on valla eestkostel. Kaitsja palus võimaluse korral Ilmar Lomp vabastada enne tähtaega. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Ilmar Lomp temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Ilmar Lombi võimalikku vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korter kuulub Ilmar Lombi elukaaslasele xxxxxxxxxxxxxx ning vastab elektroonilise valve täitmise tingimustele. xxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Ilmar Lombi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on Ilmar Lomp ennast ülal pidanud hästi. Ta on võtnud osa taasühiskonnastavast tegevusest, kuid kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ei ole veel läbitud, kuna kinnipeetaval on veel osa karistust kandmata. Praeguseks on Ilmar Lomp läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“, osalenud vestlustel teadvustamaks probleemkäitumist ja oma süüd toimepandus ning leidmaks võimalusi vältida uute kuritegude toimepanemist. Ka tööhõives on Ilmar Lomp osalenud. Ilmar Lombi vabanemisjärgsed elutingimused ning väljavaated resotsialiseerumiseks on samuti headtal on olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Tal ei ole tasumata rahalisi nõudeid, vabanemisfondi on kogunenud raha. Ilmar Lombi eesmärk elada edaspidi seadusekuulekalt, orienteeritult perele ja tööle peaks seeläbi olema saavutatav. Jätmata tähelepanuta kõiki positiivseid asjaolusid, leiab kohus siiski, et Ilmar Lombi vabastamine ei ole käesolevalt põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vabastamine on soodustus, mida kohus võib kohaldada, kuid mis ei ole kinnipeetava õigus ka olukorras, kus isik on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt, täitnud individuaalset täitmiskava ning tema elutingimused vabaduses on head. Õiguskuulekat käitumist kinnipeetavalt eeldatakse ning range kord ning kontrollitud keskkond kinnipidamisasutuses peaksidki selle tagama. Ainuüksi nende nõuete täitmine ei too automaatselt kaasa kohustust kinnipeetava vabastamiseks. 3
(4)Ilmar Lombi vabanemisjärgsed elutingimused ei ole erinevad sellest, millised need olid varasemalt. Seega ei ole ka need olnud määravad kuriteo toimepanemise ajal ega välista seetõttu ka uute kuritegude toimepanemist tulevikus. Ka ei ole asjaolu, et Ilmar Lombi ülalpidamisel on poeg, põhjuseks karistuse kandmiselt vabastamisel. Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et lapse hooldusõigus on korraldatud ja tema tänaseni toimivast äriühingust ning ka pensionist on tagatud lapsele ülalpidamine. Ilmar Lombi karistusandmetest nähtuvalt on teda kahel korral kriminaalkorras karistatud (üks karistus kustunud) ning kannab teist reaalset vangistust. Ilmar Lombi varasemat karistatus on küll kustunud, kuid kohus on seisukohal, et hindamaks isiku võimalikku käitumist ja prognoosi uute kuritegude toimepanemise osas on see käsitletav teda iseloomustava materjalina. Mõlemal korral on toimepandud kuriteod olnud liigilt samad, kuid erinevad laadilt. Kui varasemalt karistati Ilmar Lompi täiskasvanud isiku vägistamise eest, siis käesolevat karistust kannab noorema kui neljateistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise loomuga teo toimepanemise eest. Varasemalt karistuseks mõistetud vangistus ei ole teda hoidnud uusi kuritegusid toimepanemast, need läinud raskemaks. Mõlemal juhul olid kannatanud Ilmar Lombiga seotud, viimases kuriteos kannatanu oli Ilmar Lombi kasutütar. Kohus ei ole veendunud, et kantud karistus oleks piisav ja isiku suhtes oma eesmärgi täitnud. Ilmar Lombi selgitustest kohtuistungil ei saa teha järeldusi, et ta oleks enda kuritegude raskusest tegelikult aru saanud ning mõistnud nende põhjuseid ning tagajärgi. Nii süüdistatava kui ka kaitsja korduvad rõhutused kuritegude asjaolude kohta, millega Ilmar Lomp nõustus, ei vastanud süüdimõistva kohtuotsusega tuvastatule ning olid tegelikult toimunu tähendust moonutavad. Kohus on seisukohal, et isiku, kes on enam kui kahe aasta jooksul korduvalt pannud toime alaealise suhtes erinevaid seksuaalse enesemääramise vastaseid süütegusid ega ole ka karistuse kandmise ajal tegelikkuses teadvustanud nende tegude taunitavust, vabastamine tingimisi enne tähtaega selleks seaduses sätestatud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud ja riivaks oluliselt ka ühiskonna õiglustunnet. Kõike eelnevat arvesse võttes jätab kohus Ilmar Lombi tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)