Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Hageja nõue ja seisukohad Xxxx esitas 24.11.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult, FIE Xxxx500 euro saamiseks. Kohus tegi 30.11.2016 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 02.01.2017 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 04.01.2017 määrusega kohustas kohus Xxxx esitama põhistatud hagiavalduse. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 24.07.2016 Tallinn-Paldiski mnt
) § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata.
lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt
Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus
lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on 14.06.2017 määrusega võtnud vastu hageja avalduse hagist osaliseks loobumiseks ja lõpetanud menetluse põhivõla 500 euro osas. Käesolevaga lahendab kohus hageja nõude viivise väljamõistmise osas. 3 2-16-127591 Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 24.07.2016 toimus liiklusõnnetus, kus hagejale kuuluv sõiduauto sõitis otsa kostjale kuuluvale veisele. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid 18.08.2016 kompromisskokkuleppe (tl 38), mille kohaselt kohustus kostja tasuma hageja auto taastamiseks maksma kokku 2 000 eurot, millest esimene osamakse summas 1 000 eurot tuli tasuda 19.08.2016 ja teine osamakse summas 1 000 eurot tuli tasuda 15.09.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kostja on põhivõlga tunnistanud ja selle hagejale menetluse käigus tasunud, siis tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 11.90 eurot ja lisanduv viivis 0,02% põhivõlalt (500 eurot) päevas alates 13.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni. 4 2-16-127591 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta
22.02.2017 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud käesoleva asjaga seonduvalt menetluskulusid summas 475 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koosneb hageja menetluskulu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 125 eurot ja lepingulise esindaja tasust 350 eurot. Hageja on esitanud kohtule oma lepingulise esindaja kulude tõendamiseks arved nr MA16067 ja MA17002. Arvest nr MA16067 nähtub, et hageja on seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamisega kandnud lepingulise esindaja kulu 100 eurot. Arve nr MA17002 kohaselt on hageja hagi koostamise eest kandnud lepingulise esindaja kulu 250 eurot (hagi koostamine 2,5 tundi, tunnitasu määraga 100 eurot). Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 475 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele. Kohtu hinnangul on hageja põhistanud oma menetluskulude suuruse osaliselt. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on põhjendatud kulu, mille hageja on põhistanud. Hageja ei ole täies ulatuses põhistanud oma lepingulise esindaja kulude suurust.
lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisele summas 100 eurot. Kohtule esitatud arvest ei nähtu, kui palju aega on hageja lepinguline esindaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisele ja esitamisele kulutanud. Võttes arvesse, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks tuleb täita konkreetne blankett, kus asjaolude kirjeldus on minimaalne ja tegemist ei ole õiguslikult keeruka dokumendi koostamisega, milline tegevus ei tohiks õigusbüroos töötaval juristil kuigi palju aega võtta, siis peab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise mõistlikuks ja põhjendatud tasuks 25 eurot. Samuti ei pea kohus täies ulatuses põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulu hagiavalduse koostamise eest summas 250 eurot. Arvest nr MA17002 nähtub, et hageja lepinguline esindaja on hagiavalduse koostamisele kulutanud 2,5 tundi. Kohtule esitatud hagiavaldus on 3,5 lehekülge pikk, millest hagiavalduse sisu moodustab 1,5 lehekülge. Ülejäänu sisaldab eelneva menetluskäigu kirjeldust ja hageja nõuete loetelu. Võttes arvesse, et käesoleval juhul ei olnud tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, on kohtu hinnangul kõnealuse hagiavalduse 5 2-16-127591 koostamise põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi. Eespool nimetatud arvest nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks 100 eurot. Seega peab kohus põhjendatud kuluks hagiavalduse koostamise eest 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 300 eurot.
lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.