Obsah (5)

§ 667§ 261§ 173§ 172§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-14551 Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2017, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ele Liiv, Ande Tänav Kohtuasi NH kaebus Tal

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 18. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab

§ 667

lg 2 alusel maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse.

1. Maakohus leidis ekslikult, et kohtutäitur oli kohustatud talle täitmisele esitatud 06.06.2016, 08.06.2016, 14.06.2016 ja 16.06.2016 kohustuse täitmise ja sunniraha rakendamise hoiatusena pealkirjastatud dokumendid täitmisele võtma, kuna need on formaalselt täitedokumendid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 16 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega, et dokumente ei saa täita, kuna tegemist on sunniraha rakendamise hoiatustega, mis ei ole täitedokumendid.
2. TMS § 261 kohaselt võib sunniraha kohustatud isikule määrata siis, kui isik oma kohustust ei täida. Sunniraha määramisele peab eelnema hoiatus selle kohta, et kui isik ei täida 4 kohustust vabatahtlikult hoiatuses märgitud kuupäevaks, määratakse talle sunniraha, samuti sunniraha võimalik suurus summana.

§ 261

lg 7 kohaselt on sunniraha lubatud rakendada siis, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Eeltoodust tuleneb, et sunniraha rakendamise hoiatus peab ajaliselt eelnema otsusele ja olema menetlusosalisele eraldi kätte toimetatud. Sunniraha määramise otsuse saab kohtutäitur teha pärast vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, kui ta on eraldi kindlaks teinud, et vanem takistas konkreetsel juhul lapse ja teise vanema suhtlemist. Sunniraha rakendamise hoiatus ja sunniraha määramise otsus ei saa seega sisalduda samas dokumendis, kuna sunniraha rakendamise hoiatuse tegemise ajal ei ole sunniraha määramise eelduseks olevad asjaolud veel teada. Asja materjali kohaselt ei ole kohtutäitur antud juhul sunniraha määramise eeldusi kontrollinud. Kohtutäitur esitas täitmisele sunniraha rakendamise hoiatuse.

1. Sunniraha rakendamise hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-4-13). Kuna sunniraha rakendamise hoiatusega ei kaasne negatiivseid tagajärgi, sh kohustust sunniraha tasuda, ei ole tegemist täitedokumendiga. Täitedokument on TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt üksnes kohtutäituri otsus sunniraha määramise kohta. Seejuures ei oma vaidlusaluste täitmisele antud dokumentide hindamisel sisulist tähtsust see, et nendes on märgitud konkreetne määratav sunniraha summa (summat peab sisaldama nii hoiatus kui ka otsus) ja kuidas kohtutäitur otsuseid ise käsitles.
2. Õige ei ole seisukoht, et kohane vahend avaldaja õiguste kaitseks on antud juhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtutäituril on täitemenetluse algatamisel kohustus hinnata, kas täitmisele esitatud dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku tähenduses. Kuna vaidlusalused dokumendid ei vasta formaalselt täitedokumendile esitatavatele nõuetele, on täitemenetlus algatatud ebaõigesti. Menetlusosaliste väited sunniraha määramise sisulise põhjendatuse kohta ei oma käesoleva asja lahendamisel seega tähtsust.
3. Eeltoodud asjaoludel on avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutäituril tuleb avaldaja 30.08.2016 kaebused kohtutäituri tegevuse peale täiteasjades nr 026/2016/1614, 026/2016/1615, 026/2016/1616 ja 026/2016/1617 uuesti läbi vaadata lähtudes käesolevas määruses esitatud selgitustest. Menetluskulu
4. Ringkonnakohus muudab seoses maakohtu määruse tühistamisega ka menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3 esimene lause).

Avaldaja avalduse ja määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud, sh avaldajale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud

§ 172

lg 1 alusel ja

§ 190

lg 6 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda.

§ 172

lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

1. Avaldaja tasus maakohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 27.09.2016 15 eurot ja ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel 18.07.2017 samuti 15 eurot. Muid hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole avaldaja seoses käesoleva menetlusega kandnud. Sellest tulenevalt mõistab ringkonnakohus puudutatud isikutelt avaldaja kasuks solidaarselt välja menetluses kantud riigilõivu kokku 30 eurot. 5
2. Harju Maakohus andis avaldajale 30.06.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9141 riigi õigusabi täitemenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Õigusabi anti täitemenetluses õigusnõustamise ja muu esindamisena, mille käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-s 17 sätestatule. Alates 22.03.2016 osutas avaldajale õigusabi vandeadvokaat Alan Biin. Esindaja riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt osutati avaldajale seoses määruskaebemenetlusega õigusabi kokku 5 tundi ja 30 minutit, mille eest palub esindaja määrata tasu kindlaks summas 264 eurot (sh käibemaks). Maakohtus kantud õigusabikulude kindlaksmääramise taotlust esindaja ei esitanud.
3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste §-le 10, on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagita menetluses 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 200 euro ühes kohtuastmes. RÕS § 22 lg-s 7 sätestatu kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Ringkonnakohus leiab, et esindaja taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt.
4. Põhjendatud ei ole 12.05.2017 toimikuga tutvumise ajakulu 1 tund. Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et esindaja oleks toimikuga tutvumas käinud ja arusaamatuks jääb, millise toiminguga seoses oli menetluse selles staadiumis toimikuga tutvumine vajalik. Samuti ei ole tegemist määruskaebemenetlusega seonduva kuluga, kuna väidetav toiming on tehtud enne maakohtu asja lahendavat määrust. Põhjendatud ei ole 03.07.2017 maakohtu määrusega, millega jäeti rahuldamata avaldaja menetlusabi taotlus ja kohustati teda tasuma riigilõivu, tutvumise ajakulu 30 minutit. Tegemist on menetlusliku määrusega, millega tutvumine ja mille sisust arusaamine ei võta vandeadvokaadil enam kui paar minutit. RÕS § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse menetlustoimingul osalemise eest tasu lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Samuti ei ole põhjendatud ajakulu 30 minutit maakohtu 20.07.2017 nõudega tutvumiseks. Nimetatud kirjaga anti puudutatud isikutele tähtaeg avaldaja määruskaebusele vastamiseks. Nõue ei olnud adresseeritud avaldajale ja sellega seoses ei olnud esindajal vaja ühtegi menetlustoimingut teha. Lisaks ei saanud kirjaga tutvumine võtta enam kui paar minutit. Esindaja 18.08.2017 ajakulu 30 minutit maakohtu 18.08.2017 määrusega tutvumisele on samuti põhjendamatu kulu. Tegemist on tsiviilasjas nr 2-16-9141 tehtud määrusega, millega lõpetati avaldajale riigi õigusabi andmine. Määrusel ei ole puutumust käesolevas tsiviilasjas sisulise õigusabi osutamise ja menetlustoimingute tegemisega. Samuti ei saanud määrusega tutvumisele kuluda märkimisväärselt aega. 29.08.2017 ajakulu 30 minutit kliendi nõudel määruskaebuse täienduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ei ole kulu, mille väljamõistmine riigi õigusabi osutanud esindajale oleks põhjendatud, kuna selleks ajaks oli riigi õigusabi osutamine avaldajale lõpetatud.
5. Ringkonnakohtu hinnangul oli õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebemenetluses kokku 2 tundi ja 30 minutit, sh 06.06.2017 maakohtu määrusega tutvumine 30 minutit ja määruskaebuse koostamine 2 tundi. Kokku on seega 6 riigi õigusabi osutanud vandeadvokaadi põhjendatud ja vajalik õigusabi tasu seoses avaldaja esindamisega määruskaebemenetluses 100 eurot, koos käibemaksuga 120 eurot. Tasu väljamaksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab Eesti Advokatuur. Reet Allikvere Ele Liiv Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 7