Obsah (8)

§ 199§ 266§ 63§ 68§ 832§ 191§ 64§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 20.01.2017 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-16-6947 (16230101093) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Ka

) § 199 lg 2 p 7, 8, 9; 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses. Elle-Mai Velling ja Katrin Pärtlas Süüdistatav Stanislav Lototskiy isikukood: 38003040269; kodakondsus: VF; emakeel: vene keel; viibimiskoht: Xxxx, viibib vahi all alates 03.03.2016.a; haridus: keskharidus; enda sõnul omab töökohta Xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral, viimati karistatud: - 18.11.2013 Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi 3 aastase vangistusega.

Karistuse kandmiselt vabanes 15.01.2016 Tõkend: vahistamine alates 04.03.

1. Kahtlustatavana kinni peetud 03.03.2016.a, , so 1 (üks) päev. Kaitsjad Merike Allikmäe ja Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:
2. Süüdi mõista Stanislav Lototskiy

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud.

2. Süüdi mõista Stanislav Lototskiy

§ 266lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud.

3.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 järgi suurendada Stanislav Lototskiy mõistetud 2 üksikkaristustest raskemat. Mõista Stanislav Lototskiy liitkaristus 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 4. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. Stanislav Lototskiyl tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus. 5.

§ 68

lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka Stanislav Lototskiy poolt eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistusaja alguseks 03.03.2016.a

1. Stanislav Lototskiy suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– jätta muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel.
2. Kannatanu Xxxx tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Stanislav Lototskiylt Xxxx kasuks 1147,58 eurot. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis kanda Xxxx arveldusarvele nr XXXX.
3. Kannatanu Xxxx tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Stanislav Lototskiylt Xxxx kasuks 1643,00 eurot. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis kanda Xxxx arveldusarvele nr XXXX Nordea pangas.
4. Kannatanu Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse esindaja Merilin Kasesalu tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Stanislav Lototskiylt Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kasuks 200,00 eurot. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank’is (viitenumber 2800045849, selgitus SMIT’i viitenumber 10228)
5. Kannatanu Xxxx tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Stanislav Lototskiylt Xxxx kasuks 35,00 eurot. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis kanda Xxxx arveldusarve nr XXXX, Swedbank.
6. Kannatanule Xxxx tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Stanislav Lototskiylt Xxxxi kasuks 2763,90 eurot. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis kanda Xxxxi arveldusarve XXXX. 12.

§ 832lg 3 alusel Harju Maakohtu 10.08.2016.a.

määrusega arestitud Stanislav Lototskiyle kuuluv sularaha summas 81,50 eurot, sülearvuti Fujitsu Siemens Amilo PA1510 koos laadijaga ning Apple IPhone 4S– jätta tsiviilhagi tagamiseks arestituks.

1. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Stanislav Lototskiylt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 705,00 eurot, kaitsjatasu 984,00 eurot ning ekspertiisitasu 5416,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „Stanislav Lototskiy, 116-6947, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
2. Asitõendid: - CD-plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - xxxx sündmuskohalt kaasa võetud jalatsijälje fragmendid, mis asuvad PPA asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. - xxxx sündmuskohalt kaasa võetud murdmisriista jäljed, jalatsijälgede fragmendidKrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. - Xxxx sündmuskohalt kaasa võetud jalatsijälgede fragmendid- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. - xxxx sündmuskohalt kaasa võetud jalatsijälgede fragmendid- KrMS § 126 lg 3 p 4 3 - alusel hävitada. xxxx sündmuskohalt kaasa võetud jalatsijälgede fragmendid- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Sülearvutikott, lõhnaõli CalvinKlein, spordikott Adidas ning kindad-tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Stanislav Lototskiyle Liigendnuga, kruvikeeraja koos otsikutega, kruvikeeraja pikendusvars, muukimisvahendid, muukraudade komplekt, karp, milles on elektrooniline muukimisseade koos lisadega, tungraud, 4 sõrgkangi, torutangid, meisel ja kruvikeeraja- kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida

§ 191alusel konfiskeerida ning jätta õppevahendina politsei kasutusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Käesoleva kohtuotsuse peale on süüdistataval või tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 09.02.2017.a. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse kohtumääruse alusel apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: Seega Stanislav Lototskiy pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega Stanislav Lototskiy pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise, so

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on Stanislav Lototskiy süü tõendamist leidnud kõikides episoodides. Kuigi isik tunnistab oma süüd kahes episoodis, on tema süü kogutud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Kannatanutele on tekitatud suur varaline kahju. Arvestades toime pandud episoode ja nende iseloomu, on süüdistatava puhul tegemist nn. elukutselise vargaga, tegemist on tema eluviisiga. Varasemalt on isikut karistatud 8-l korral, viimati karistati teda 18.11.2013.a samalaadsete kuritegude eest 3 aastase vangistusega. Karistuse kandmiselt vabanes 15.01.2016.a ning kuu möödudes pani toime uued sarnased kuriteod. Nimetatud asjaolu näitab, et S. Lototskiy ei ole eelnevatest karistustest mingeid järeldusi teinud ning teda on võimalik karistada üksnes reaalse vangistusega. 4 Prokurör taotles S. Lototskiy süüdimõistmist

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistamist vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

Samuti taotles S. Lototskiy süüdi mõistmist

§ 266

lg 2 p 1 järgi ning karistamist vangistusega 4 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõista S.

Lototskiyle liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel karistuseks 3 aasta ja 9 kuu pikkune vangist. KrMS § 238 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.

§ 68lg 1 alusel lugeda S.

Lototskiy karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 03.03.2016.a. Välja mõista kannatanute kasuks tsiviilhagid, määrusega arestitud vara jätta aresti alla tsiviilhagide tagamiseks. Asitõendid: liigendnuga, kruvikeeraja koos otsikutega, kruvikeeraja pikendusvars, muukimisvahendid, muukraudade komplekt, karp, milles on elektrooniline muukimisseade koos lisadega, tungraud, 4 sõrgkangi, torutangid, meisel ja kruvikeeraja-konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahendid ja jätta õppevahendina politsei kasutusse. Sülearvutikott, lõhnaõli, spordikott, kindad-tagastatada S. Lototskiyle. Ülejäänud, kui väärtusetud, esemed-hävitada. Süüdistatava seisukoht: S. Lototskiy tunnistas ennast süüdi kahes episoodis-12.02.2016.a ja 03.03.2016.a. Nõustus asja lahendamisega lühimenetluse korras ning taotles enda üle kuulamist. Samuti taotles menetluskulude ajatamist. Viimases sõnas S. Lototskiy ei soovinud midagi lisada. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud osaliselt. Tema kaitsealune tunnistab süüd osades episoodides. Kuivõrd tema kaitsealune ei tunnista osaliselt varastatud esemeid, siis tuleks kontrollida tsiviilhagisid. Episoodid, mida isik omaks ei võta, tõendatud ei ole-tegemist on ainult jalatsijälje fragmentidega. Ei nõustu prokuröriga, et nendes episoodides saab modus operandit kasutada, kuna see on liiga kaudne. Ei saa salata ajsaolu, et kaitsealune on ruttu, pärast vabanemist, uued kuriteod toime pannud. Kuivõrd Riigikohus on selles osas juhendid andnud, siis tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning seetõttu on kaitsja ettepanek mõista S. Lototskiyle 2,5 aastat vangistust. Sissetungmise osas nõustub prokuröri poolt taotletud karistusega. Samuti tuleb karistust vähendada 1/3 võrra. Mis puudutb konfiskeeritavatesse esemetesse, siis ei ole vastu, et neid kasutataks tsiviilhagide katteks. Mis puutub asiõenditesse, siis on tähtis, et kaitsealuse ema saaks koti tagasi. Usub kaitsealust ka selles, et kõik kotis olnud esemed ei olnud vargusega seotud, vaid need on tööriistad, siis kuuluvad need tagastamisele. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas esitatud ja istungil uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ning S. Lototskiy lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tegelik tahe. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 on vargus võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt. 12.02.2016.a. Xxxxvarguse episood 5 Süüdistatav S. Lototskiy soovis kohtuistungil anda ütlusi ning selgitas, et 12.02.2016.a Xxxx korterisse otsustas ta minna spontaanselt. Oli seal piirkonnas ja seetõttu nii otsustas. Korterisse sisenes instrumentide abiga, ei mäleta, mida sealt võttis. Ei ole meeles, et tema kätte oleks sattunud kasukas või HP sülearvuti. Mingid pisiasjad olid, kuid täpselt ei mäleta, palju aega on möödas. Tunnistab hagisid, millel on dokumentaalsed tõendid. Sealhulgas tunnistab järgmiste asjade võtmist: käekell „Guess“, väärtusega 247,98 eurot, fotokaamera „Nikon“, väärtusega 627,90 eurot, käekell „TOMTOM Runner“, väärtusega 59,99 eurot, käekell „Pierre Cardin“, väärtusega 149 eurot, kirjatarvete komplekt väärtusega 100 eurot, s/a BMW 525 varuvõtmed, taastamisväärtusega 748,21 eurot, iPod mini „Shuffle“, väärtusega 49,99 eurot, komplekt „Sony playstation“ ning pult väärtusega 358 eurot, autokaamera väärtusega 64,90 eurot ning ukse lõhkumisega tekitatud kahju kokku summas 1092,20 eurot. Esemed viis ta ühe korraga ära ning müüs need maha. Kaheteb toimepandut. Kannatanu Xxxx ütluste ning lisaga /I kd tl 4-6, 9-11, 7-8, 12-22, 25 / on tõendatud, et ta lahkus 12.02.2016.a kella 12:00 ajal Xxxx asuvast kodust. Kui elukaaslasega kella 18:15 ajal tagasi tulid, siis märkasid, et korteri uks ja lukk oli lahti murtud, asjad olid korterisse laiali loobitud ning varastatud ära: Leopardi värvi jänesenahast poolkasukas, väärtusega 490 eurot; hõbedast värvi, metallist rihmaga halli värvi naiste käekell „Guess“, väärtusega 247,98 eurot, sülearvuti „HP“, halli värvi (dokumendid puuduvad), väärtusega 150 eurot, fotokaamera „Nikon“, mudel AF-S DX 1855/3,5-5,6G, seerianumbriga 20042809, ostuväärtusega 627,90 eurot ning hetkeväärtusega 391 eurot, rohelist värvi kummist rihmaga naiste nelinurkne käekell „TOMTOM Runner“, väärtusega 59,99 eurot, musta värvi nahast rihmaga pronksivärvi korpusega meeste käekell „Pierre Cardin“, mudel 105851F04, väärtusega 149 eurot, kirjatarvete komplekt „Parker“-valget värvi märkmik, valget värvi tindipliiats, valget värvi pastapliiats, väärtusega 100 eurot, sõiduauto BMW 525 r/n 456MGK varuvõtmed koguväärtusega 748,21 eurot (sulgemine, uute tellimine ja sõiduauto lukkude vahetamine), sõiduautol oli Kaskokindlustus, „IPod Mini Shuffle“ 2GB 4gen, sinine SCC4NCFZXF4RW, väärtusega 49,99 eurot, komplektis: „Sony Playstation PS3 Ultra Slim“, 500GB GT6, pult „Sony Dualshock“ 3 PS3, valget värvi, kokku väärtusega 358 eurot, autokaamera„Prestigio Car Video Recorder RoadRunner“ 519i, väärtusega 64,90 eurot. Samuti oli ukse lõhkumisega tekitatud kahju- ukselukk Abloy 428, väärtusega 75 eurot, vana ukse demonteerimine, seina värvimine, akrillimine 248 eurot, uus välisuks 769,20 eurot. Kokku tekitatud kahju 3901,18 eurot. Lisab arved ning fotod varastatud esemetest. Osadel esemetel on kliendiks märgitud tema elukaaslane Anastassia Golubei, kuid tegelikult on tema nende eest maksnud. Vara oli tal kindlustatud Ergo kindlustuses ning kindlustus, võttes maha omavastutuse 150 eurot, hüvitas talle tekitatud kahju 2903,6 eurot. Seega jääb varaliseks kahjuks 1147,58 eurot. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid /I kd tl 26-27, 28-37/ kinnitavad kannatanu ütluseid Xxxxasuvasse korterisse sissemurdmise kohta: sündmuskoha vaatlusega tuvastati, et Xxxxkorteri välisuks ja uksepiit oli vigastatud, ukselukk deformeerunud. Ukselukul puudub luku vastasplaat, mis vaatluse hetkel oli ukse ees esiku põrandal. Korteris, voodi ees, on põrandal riietusesemed, kummuti parempoolne sahtel avatud asendis ning selle ees põrandal on kõlarid, kile-ja paberkotid. Korteris on parkettpõrand, mida vaadeldi külgvalguses taskulambiga, mille tulemusel magamis-ja elutoas tuvastati jalatsijälje fragmendid, mis fotografeeriti (fotod 15,16). Peale fotografeerimist jalatsijälje fragmentidest tehti tõmmised kahele musta värvi želatiinkilele. Želatiinkiled jalatsijälje fragmentidega pakiti fooliumümbrikusse (pakend nr 1). Sündmuskoha vaatluse käigus võeti kaasa järgmised proovid: želatiinkiled jalatsijälje fragmentidega (2tk) võeti kaasa korteri põrandalt (pakend nr 1), želatiinkiled jalatsijälje fragmentidega (pakend nr 1). Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist /I kd tl 28-37/ nähtub, et korteri põrandalt leiti jalatsijälje fragment, mida pildistati (fototabeli fotod nr 15, 16). Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli /I kd tl 38-39, 40-41/ kohaselt vaadeldi kahte fotofaili: Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo kriminalistikateenistuses „P“ kettal jalatsijälgede kaustas 12.02.2016.a 6 nr 160747 arhiveeritud jälgede digitaalsed fotofailid nr 5243,5245, esemed asuvad ühes pakendis, mille peal on silt selgitavate kirjadega : „NR1“ 12.02.2016 Xxxx vargus korterist želatiinkiled (2tk) võetud korteri põrandalt juhtivkriminalist J.Teiste (allkiri).“ Ülalnimetatud fotofailide vaatluse käigus tuvastati, et nendele on jäädvustatud pindmised jäljed, mis fotografeeriti. Pakendis nr 1 on musta värvi kaks želatiin tõmmiskilet. Tõmmiskilede vaatluse käigus tuvastati, et nendele on jäädvustatud pindmised jäljed. Jälgede vaatluse käigus tuvastati, et need on moodustunud jalatsite tallaosadega, milledes on näha reljeefsed mustrid. Mustrid koosnevad erinevate kujudega ja mõõtmetega elementidest. Fotofailile nr 5243 ja ühele tõmmiskilele jäädvustatud jäljes kujunenud mustri elementide piirjooned ha detailid on eristatavad. Fotofailile nr 5245 ja teisele tõmmiskilele jäädvustatud jäljes kujunenud mustri elementide piirjooned on eristatavad, nende detailid eristavad ei ole. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll /I kd tl 48-49/ kinnitab asjaolu, et teo toimepanemise ajal viibis Stanislav Lotoskiy Xxxxpiirkonnas. Antud protokolli kohaselt teostati Stanislav Lototskiy kasutuses oleva telefoni (abonentnumber 54570580) kõnedeeristus, millest selgus, et 12.02.2016.a alates 17:07 kuni 12.02.2017.a kella 18:08 asus järgmiste mobiilmastide piirkonnas: VaablaseW2 (mast Kiili 10 Tallinn) ja SaaseW1 (mast Sõpruse pst. 188a Tallinn/Kuklase 3 Tallinn), mis katavad või asuvad sündmuskoha Xxxx vahetus läheduses. Kohtu hinnangul on Stansilav Lototskiy süü 12.02.2016.a. Xxxxvarguse episoodis tõendamist leidnud ja seda nii tema enda ütlustega kui ka teiste kogutud tõenditega: kannatanu Xxxx ütlustega, sündmuskoha vaatlusporotokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga ning sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusid ei esine. Esitatud tõenditest saab järeldada, et S. Lototskiy tegevus oli sihipärane - S. Lototskiyl olid kaasas muukimiseks vajalikud tööriistad (vt. S. 07.10.2016.a kohtuistungi protokolli). Kohtul puudub igasugune pidepunkt väitmaks, et S. Lototskiy tegevus ei olnud kavatsetud. 23.02.2016 Xxxx varguse episood Süüdistatav Stanislav Lototskiy kohtuistungil ennast süüdi ei tunnistanud, selgitas, et 23.02.2016.a ta Xxxx käinud ei ole. Kannatanu Jelena Skalkina ütlustega ning lisaga/I kd tl 51-55, 114-116, 119-126, 127/ on tõendatud, et 23.02.2016.a kella 16:30 ajal lahkus ta kodust, aadressilt Xxxx. Koju tagasi jõudes, kella 18:30 ajal, avastas, et korteri välisukse lukk oli lõhutud ning asjad korteris segamini. Avastas, et korterist oli varastatud järgmised esemed: sülearvuti „Dell“ koos laadijaga (umbes 5-6 aastat vana, dokumendid puuduvad), väärtusega 350 eurot, tahvelarvuti „IPad Air“, IMEI kood xxxx, väärtusega 590 eurot koos musta värvi nahast kaante ning kaitsekilega, väärtusega 80,80 eurot, sularaha 600 eurot, 27 USD (24 eurot), kollasest ja valgest kullast südamekujuline medaljon, millel sees teemant, väärtusega 250 eurot, kollasest ja valgest kullast komplekt: südamekujuline ripats, sees teemant (väärtus 200 eurot), südamekujulised kõrvarõngad, sees teemant (väärtus 160 eurot), kaelakett 48 cm (väärtus 180 eurot), kollasest ja valgest kullast komplekt: lillekujuline ripats, sees 3 teemantit (väärtus 250 eurot), lillekujulised kõrvarõngad, mõlemas sees 1 teemant (väärtus 200 eurot), kaelakett (väärtus 220 eurot), hõbedane meeste käekell „Armani“ (väärtus 450 eurot), naiste käekell“ DKNY“ (valgest nahast rihmaga, sihverplaadil kivikesed, väärtus 230 eurot), valgest kullast kolmnurksed kõrvarõngad, sees teemant (väärtus 100 eurot), ümmargused valgest kullast kõrvarõngad, sees teemant (väärtus 100 eurot), ümmargused valgest kullast kõrvarõngad, sees teemant (väärtus 150 eurot), lillevarre kujulised rippuvad valgest kullast kõrvarõngad (väärtus 170 eurot), Nomination käevõru 7 lüliga (sümboliteks täht, LENA, süda, 1 lüli kuukiviga, 1 lüli rippuv-südamekujulise kiviga, väärtus 176 eurot), hõbedast kaelakett koos Sultanit kiviga ripatsiga (väärtus 60 eurot) ning hõbedast peenikesed käevõrus 7 tk. (koguväärtusega 50 eurot). Ukse lõhkumisega tekitatud kahju 554 eurot (käibemaksuga 664,80 eurot), millele lisandusid viimistlustööd kogusummas 471,60, seega kokku 1136,40 eurot. Kokku tekitati varalist kahju summas 5627,20 eurot. Kindlustus on hüvitanud 7 osalise kahju-summas 4846 eurot, võttes maha omavastutuse 90 eurot. Seega jääb tekitatud kahjuks omavastutuse ning kindlustuselt hüvitamata jäänud summa 871,20, kuid tsiviilhagi esitada ta ei soovi. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel /I kd 56-58, 59-84/ kinnitavad kannatanu ütluseid Xxxx asuvasse eramusse sissemurdmise kohta: sündmuskoha vaatlusega tuvastati, et korteri uksel, täpsemalt, ukseluku kõrgusel murdmisriista jälgi. Uksel puudus lukuvastus. Ukseraami lukuvastusest allpool olevast murdmisriistajäljest võeti bioloogilise aine proov (pakend nr 1). Murdmisriistajäljed fotografeeriti mõõtkavaliselt ja seejärel talletati pruuni värvi kahele mikrosiilpasta jäljendile. Jäljendid markeeriti numbritega 1 ja 2 ning need pakendati paberkottidesse, mis kinnitati sündmuskohajälgede kaardile ja pakendati seejärel ümbrikusse (pakend nr 2). Esikus asuvalt kummuti peal asuvast metallist lukuvastusest nähtus tolmuärastusjälgi ning võeti sellelt bioloogilise aine proov (pakend nr 3) Elutoa-köögist, kummuti ees nähtus jalatsijälgede fragmente, mis talletati DPL seadme abil fooliumkilele ja markeeriti nr 1 (pakend nr 4). Diivani peal oli naistekäekott, avatud ehetekarp kirjaga „Tarkiainen“. Helsinki“, sall ja muud esemed. Ehetekarbis oli kaelakee. Karbikaane eesmisel serval on taskulambi suunatud külgvalguses näha tolmuärastusjälgi, millest võeti bioloogilise aine proov (pakend nr 5). Elutoa vasakpoolsel küljel on telerilaud. Telerilaua peal on teler. Telerilaua sahtlid avatud. Telerilaua ees on taskulambi suunatud külgvalguses näha põrandal jalatsijälgede fragmente, mis talletati DPL seadme abil fooliumkilele. Kile markeeriti numbriga 2. S. Lototskiy viibimist antud korteris kinnitavad 03.03.2016.a kinnipidamisel mh. äravõetud tööriistad. Kinnipidamise protokollist ning fototabelist /II kd tl 44-46, 47-48/ nähtub, et Stansilav Lotoskiy kinnipidamisel 03.03.2016.a võeti ära mh. kaks sõrgkangi, sinist värvi torutangid, punases plastikust ümbrisega ernevad kruvitsa otsikud, kruvitsad, pliiats, nuga ning padruniotsik kruvitsate jaoks. Jäljeekspertiisiaktist nr xxxx, 30.05.2016 /I kd tl 98-106/ nähtub, et ekspertiisiks esitati murdmisriistajäljendid ning Stanislav Lotoskiy kinnipidamisel ära võetud tööriistad: sõrgkangid, torutangid, meisel ja kruvikeeraja. Mikrosiljäljendile (foto 1,2) talletunud jälgede võrdleval uurimisel ekspertiisiks esitatud tööriistadega, mis on äravõetud Stansislav Lototskiylt tema kinnipidamisel, tuvastati kokkulangevusi nii üld (mõõtmed, kuju) kui ka eritunnustes (mikroskoopilised pinna ebatasasused; vt foto 10-13 märgitud rohelisega) pakendis nr 1 ekspertiisiks esitatud mikrosiljäljendile (vt foto 1) tähisega 1 talletunud jälgede ja ekspertiisiks esitatud kolmanda sõrgkangi (vt foto 5) tööotsast tehtud Mikrosil-koopia vahel. Toetudes eeltoodule jõudis ekspert järeldusele, et pakendis nr 1 ekspertiisiks esitatud mikrosiljäljendile talletunud jäljed tähisega nr 1 on jäetud ekspertiisiks esitatud kolmanda sõrgkangiga (vt. foto 5). Pakendis nr 1 ekspertiisiks esitatud mikrosiljäljendile talletunud jäljed tähisega nr 2 ja 3 võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud kolmanda sõrgkangiga (vt. foto 5). Pakendis nr 2 ekspertiisiks esitatud mikrosiljäljendile talletunud jäljed võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud neljanda sõrgkangiga (vt. foto 6). Kohtu hinnangul, vaatamata asjaolu, et S. Lototskiy oma süüd antud episoodis ei tunnista, on tema süü tõendamist leidnud teiste kogutud tõenditega, sh. kinnipidamisel äravõetud esemetega (tööriistadega). S. Lotoskiylt äravõetud tööriistad ning ekspertiisiaktis kajastatud ekspertarvamus on kokkulangevad. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-8-10 p 11 leidnud, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Eeltoodud seisukohta on Riigikohus rõhutanud ka lahendites nr 3-1-1-32-05, 3-1-1-87-09. Kohus märgib, et S. Lotoskiyle esitatud käesolevas süüdistuse episoodis on kuriteo toimepanemise viis läbivalt sarnane eelmise episoodis toimepanduga. S. Lotoskiy objektiivsest käitumisest nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil-murdis Xxxx korterisse 8 eesmärgiga varastada asju. Seega pani Stansilav Lotoskiy teo toime kavatsetult. Karistus: Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtulause süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. S. Lototskiyle on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus varguste toimepanemises 4 episoodis. Stanislav Lototsky tekitas vargustega kannatanutele suhteliselt suurt kahju: kannatanu Xxxxle 1147,58 eurot, kannatanu Xxxxle 1643,00 eurot, kannatanu Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele 200,00 eurot ning kannatanule Xxxxile 2763,90 eurot. S. Lototskiy põhjustas oma teoga kanntanutele ebamugavusi-koju sissemurdmisega kaasneb kannatanul turvatunde langus, lõhutud asjade (uste, ukselukkude) remontimine tekitas neile täiendava ressursi-ja ajakulu. Kõik 4 episoodi pani S. Lototskiy toime lühikese ajavahemiku jooksul. Kohtu hinnangul näitab selline käitumine üksnes seda, et S. Lototskiy kuritegelik aktiivsus on kõrge. S. Lototskiy on nii eeluurimisel-kui ka kohtus oma süüd osaliselt tunnistanud ning avaldanud nendes ka kahetsust. Kohus ei arvesta karistust kergendavaks asjaoluks avaldatud kahetust, kuna kohtule ei tundu S. Lototskiy kahetsus siirana. Kohtu hinnangul on S. Lototskiy isik, kellel on varguste toimepanemine üks põhilistest eluviisidest, tema tegevus on alati läbi mõeldud (muukimisvahendid kaasas, käib linnas ringi ning otsib kortereid, kuhu järjekordselt sisse murda). Kohus märgib, et karistuse mõistmisel ei saa vähetähtsaks asjaoluks lugeda seda, et S. Lototskiy on varem kriminaalkorras 8-l korral karistatud ning seda korduvalt samalaadsete kuritegude eest. Viimati mõisteti talle karistus 18.11.2013 Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi, 3 aasta pikkune vangistusega.

Karistuse kandmiselt vabanes 15.01.2016 ning pelgalt kuu möödudes juba jätkas uute kuritegude toime panemisega. Kohus, arvestades kuritegude lühikest ajavahemikku, toime pandud episoodide arvu, kannatanutele tekitatud kahju ning seda, et S. Lotoskiy tegutses kavatsetult, leiab kohus, et S.Lototskiyt tuleb karistada reaalse vangistusega – 2 aastat ja 2 kuud. S. Lototskiy ei ole isikuks, kelle suhtes oleks otstarbekas karistust osaliselt või täies ulatuses jätta täitmisele pööramata, kuna teda on varasemalt korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud. Eelnevad karistused talle mingisugust mõju avaldanud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole sellise kergema karistusliigi mõistmine kooskõlas ühiskondliku õiglustundega.

§ 266

lg 2 p 1 näeb ette karistuse valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise eest ning selle eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus. S. Lototskiy tunnistas ennast

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos süüdi ning andis ütluseid, et tungis korterisse, kuid midagi ei varastanud, kuna korter oli tühi. Stanisalv Lotoskiy tekitas ukse lõhkumisega kannatanule kahju 35 eurot. Kohus ei saa siin vähetähtsaks asjaoluks lugeda seda, et varguste toimepanemise soov oli aluseks antud kuriteole. Kuigi S. Lotoskiy on antud episoodis avaldanud kahetsust, ei arvesta kohus seda karistust kergendavaks asjaoluks, kuna kohtu hinnangul ei ole S. Lototskiy kahetsus siiras; isik on teo toime pannud tahtlikult. Kohus, arvestades, et tegemist oli ühe episoodiga ning tekitatud kahju oli väike, leiab, et S. Lotoskiyle võib mõista karistuseks 4 kuu pikkune vangistus. Arvestades asjaolu, et S. Lotoskiy hakkas uusi kuritegusid toime panema vahetult peale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist ning isiku süü suurust, ei ole kohtu arvates 9 põhjendatud liitkaristuse mõistmine

§ 64

sätestatud viisil, mille kohaselt tuleb süüdistatavale mõistetavast üksikkaristusest kergem lugeda kaetuks raskemaga.

§ 64lg 1 järgi tuleb S.

Lototskiyle mõistetud üksikkaristust suurendada raskemat ning talle tuleb mõista 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Kriminaalasja menetleti lõhimenetluses, seega tuleb karistusest maha arvata 1/3.

§ 68lg järgi tuleb S.

Lototskiy eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistuse hulka ning karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 03.03.2016.a. S. Lotoskiy suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu hinnangul on S. Lotoskiy kuritegelik aktiivsus on keskmisest suurem, kahetsusväärselt on tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-103-06 rõhutanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Kohus märgib, et varavastaste kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on suur nii kehtiva kohtupraktika pinnalt ning samuti illustreerib uute varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosust ilmekalt S. Lotoskiy karistusregistri õiend ning peale vangistuse vabanemist suhteliselt koheselt uute varavastaste kuritegude toimepanemine. Eeltoodu alusel: 1. Süüdi mõista Stanislav Lototskiy

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud.

2. Süüdi mõista Stanislav Lototskiy

§ 266lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud.

3.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 järgi suurendada Stanislav Lototskiy mõistetud üksikkaristustest raskemat. Mõista Stanislav Lototskiy liitkaristus 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 4. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. Stanislav Lototskiyl tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus. 5.

§ 68

lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka Stanislav Lototskiy poolt eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistusaja alguseks 03.03.2016.a

1. Stanislav Lototskiy suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– jätta muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel. Tsiviilhagid: KrMS § 310 lg 1 järgi rahuldab kohus süüdimõistva kohtuotsuse korral tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi järgmised kannatanud:
2. Kannatanu Xxxx kuriteoga tekitatud varalise kahju 1147,58 EUR väljamõistmises /I kd tl 46, 9-11, 7-8, 12-22, 25/. Hagiavalduse kohaselt tungiti 12.02.2016.a. Xxxxkorterisse ja varastati hagejale kuuluvad esemed. Kannatanu on hagisummast nõuetekohaselt maha arvestanud kindlustushüvitise;
3. Kannatanu Xxxx kuriteoga tekitatud varalise kahju 1643,00 EUR väljamõistmises /I kd tl 139141, 142-145, 147/. Hagiavalduse kohaselt tungiti 23.02.2016 Xxxx korterisse ja varastati hagejale kuuluvad esemed;
4. Kannatanu Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele tekitatud varalise kahju 200,00 EUR /I kd tl 185-186; 187-188, 196/ väljamõistmises. Hagiavalduse kohaselt tungiti 23.02.2016 Xxxx korterisse ja varastati hagejale kuuluv ese (arvuti);
5. Kannatanu Xxxx kuriteoga tekitatud varalise kahju 35 EUR väljamõistmises/ I kd tl 207, 208209/. Hagiavalduse kohaselt tungiti 03.03.2016 Mardi 3-348 asuvasse korterisse ning lõhuti sellega 10 hagejale kuuluv uks.
6. Kannatanu Xxxxile tekitatud varalise kahju 2763 EUR /II kd tl 1-3, 4-5/ väljamüistmises. Hagiavalduse kohaselt tungiti 03.03.2016 Mardi 3-347 asuvasse korterisse ning varastati hagejale kuuluvad esemed. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Samas sätte lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulutused. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutusteele. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohtuistungil avaldas S. Lototskiy, et esitatud tsiviilhagid vaidlustab ta osaliselt: tunnistab hagi selles osas, kus on hagid dokumentaalselt tõendatud, s.h käekella Guess-247,98 EUR osas, fotokaamera Nikon, väärtusega 627,90 EUR osas, käekell TOMTOM Runner, väärtusega 59,99 osas, käekella Pierre Cardin väärtusega 149 EUR osas, kirjatarvete komplekti, väärtusega 100 EUR osas, s/a BMW 525 varuvõtmete taastamisväärtuse 748,21 EUR osas, iPod mini Shuffle, väärtusega 49,99 euro osas, komplekti Sony Playstation ning puldi väärtusega 358 EUR, osas, autokaamera, väärtusega 64,90 osas ning ukse lõhkumisega tekitatud varalise kahju 1092 EUR, osas. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. S. Lototskiy märkis kohtuistungil, et 12.02.2016.a episoodis ta ei mäleta, mida korterist võttis, kuna palju aega on möödas. Kannatanu Xxxx on aga eeluurimisel korduvalt selgitanud, et tema korterist varastati 12.02.2016.a: Leopardi värvi jänesenahast poolkasukas, väärtusega 490 eurot; hõbedast värvi, metallist rihmaga halli värvi naiste käekell Guess, väärtusega 247,98 eurot, sülearvuti HP, halli värvi (dokumendid puuduvad), väärtusega 150 eurot, fotokaamera Nikon, mudel AF-S DX 18-55/3,5-5,6G, seerianumbriga 20042809, ostuväärtusega 627,90 eurot ning hetkeväärtusega 391 eurot, rohelist värvi kummist rihmaga naiste nelinurkne käekell TOMTOM Runner, väärtusega 59,99 eurot, musta värvi nahast rihmaga pronksivärvi korpusega meeste käekell Pierre Cardin, mudel 105851F04, väärtusega 149 eurot, kirjatarvete komplekt Parker-valget värvi märkmik, valget värvi tindipliiats, valget värvi pastapliiats, väärtusega 100 eurot, sõiduauto BMW 525 r/n 456MGK varuvõtmed koguväärtusega 748,21 eurot (sulgemine, uute tellimine ja sõiduauto lukkude vahetamine), sõiduautol oli Kaskokindlustus, IPod Mini Shuffle 2GB 4gen, sinine SCC4NCFZXF4RW, väärtusega 49,99 eurot, komplektis: Sony Playstation PS3 Ultra Slim, 500GB GT6, pult Sony Dualshock 3 PS3, valget värvi, kokku väärtusega 358 eurot, autokaamera-Prestigio Car Video Recorder RoadRunner 519i, väärtusega 64,90 eurot. Lõhkumisega tekitatud kahju: ukselukk Abloy 428, väärtusega 75 eurot, vana ukse demonteerimine, seina värvimine, akrillimine 248 eurot, uus välisuks 769,20 eurot. Kokku tekitatud kahju 3901,18 eurot. Kohtul, kannatanu ütlustes, varastatud asjade ja nende maksumuse osas, kahtlust ei ole. Kannatanu ütlused on olnud järjepidevad ning usaldusväärsed. Varastatu väärtused eluliselt usutavad. Kannatanu Tiit Aul on eeluurimisel 23.02.2016.a episoodis varastatud esemeid: mängukonsool Sony PS4 500GB, musta värvi, koos musta värvi puldiga. Lisaks oli veel valget värvi lisapult, ostetud Peterburist. Konsooli sees oli Lego movie plaat. Hindab kogukahjuks 528 eurot ning lisab PS4 ostuarve, fotod pakenditest ning lisapuldi ostuarve; väline kõvaketas Hitachi, musta värvi, seerianumbriga xxxx, väärtusega 50 eurot. Lisab protokollile foto pakendist; kõrvaklapid Sony MDR-EX50 (musta värvi, väärtus 30 eurot) ning Sony MDR-EX110LPR (punast värvi, 11 väärtusega 15 eurot). Lisab juurde fotod; sülearvuti Lenovo IdeaPad S500, seerianumbriga AB20373236, musta värvi, koos laadijaga, väärtus 357 eurot. Lisab juurde koopiad ostuarvest. Sülearvuti oli ostetud Raiko Partsi nimele, kes on tema sõber ning töötab Klick Eesti AS´is, kuid arvuti eest tasus tema; 3 laadijat (kaks mobiiltelefoni LG Nexus 4 omad ning 1 tahvelarvuti Asus Nexus 7 oma), koguväärtusega 50 eurot; kuldsõrmus roosa kiviga, väärtusega 400 eurot ning peenike kullast kett koos ripatsiga, väärtusega 150 eurot. Ehted olid tema ema pärandus talle; sularahaEurostardipakett, väärtusega 13 eurot. Samuti varastati tema elukaaslasele kuuluvad hõbeehted, esialgses ülekuulamisel oli kirjas, et varastati ka mobiiltelefon Motorola, kuid selle leidsid üles. Ukse paranduse maksumus oli 50 eurot. Korter oli kindlustatud, kuid mitte koduse vara peale ning kuna ukse lõhkumisega tekitatud kahju oleks jäänud alla omavastutuse, siis kindlustusse ei pöördunud. Kokku tekitati neile varalist kahju seega 1643 eurot. Kannatanu Xxxx ütlused varastatud esemete ning need väärtuste kohta ühitavad ka kannatanu Külli Kaldma ütlustega. Kannatanute ütlused on olnud järjepidevad ning varastatu väärtused eluliselt usutavad. Kannatanu Siseministeeriumi infotehnoloogia-ja arenduskeskus esindaja Merilin Kasesalu on esitanud tsiviilhagi summas 200 eurot, so varastatud sülearvuti IBM/Lenovo T410 maksumus. Kohtu hinnangul on kannatanu esindaja poolt esitatud tsiviilhagi -sülearvuti IBM/Lenovo T410- suurus eluliselt usutav. Kannatanu Ivan Milovanov esitas kriminaalasjas tsiviilhagi summas 2763,90 eurot, varastatud esemete: Spordikott, väärtusega 30 eurot, milles olid spordiklubis kapiukse lukustamiseks tabalukk, väärtusega 5 eurot, spordijalatsid NIKE, väärtusega 109,95 eurot, korterist varastatud meeste lõhnaõli Calvin Klein, väärtusega 30 eurot, meeste lõhnaõli David Beckham, väärtusega 40 eurot, vabaaja jalatsid NIKE, väärtusega 89,95 eurot, sülearvuti Lenovo ideapad Y700-15SK, väärtusega 1390 eurot, digitaalne alus Wacom, väärtusega 200 eurot, käekell Casio, väärtusega 130 eurot, kuldsõrmus väärtusega 200 eurot, mobiiltelefon Samsung Nexus, väärtusega 40 eurot, käekell Casio, väärtusega 150 eurot, käekell Citizen väärtusega 200 eurot, väline kõvaketas SiliconPower 1TB väärtusega 75 eurot ning kaasaskantav kõlar Samsung Level Box Mini väärtusega 39 eurot-tõttu. Kohtul, kannatanu ütlustes, varastatud esemete ning nende väärtuste osas, kahtlusi ei ole. Kannatanu ütlused on olnud järjepidevad ning varastatud esemete väärtused on eluliselt usutavad, vastavad turuhinnale. Kannatanu Vladimir Denisov on 03.03.2016 Mardi 6-348 episoodis esitanud ukse lõhkumise eest tsiviilhagi 35 eurot. Stanislav Lototskiy on hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Eeltoodu alusel leiab kohus: - Kannatanu Xxxx tsiviilhagi tuleb rahuldada. Välja mõista Stanislav Lototskiylt Xxxx kasuks 1147,58 eurot. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis kanda Xxxx arveldusarvele nr XXXX. - Kannatanu Xxxx tsiviilhagi tuleb rahuldada. Välja mõista Stanislav Lototskiylt Xxxx kasuks 1643,00 eurot. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis kanda Xxxx arveldusarvele nr XXXX Nordea pangas. - Kannatanu Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse esindaja Merilin Kasesalu tsiviilhagi tuleb rahuldada. Välja mõista Stanislav Lototskiylt Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kasuks 200,00 eurot. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank’is (viitenumber 2800045849, selgitus SMIT’i viitenumber 10228) Kannatanu Xxxx tsiviilhagi tuleb rahuldada. Välja mõista Stanislav Lototskiylt Xxxx kasuks 35,00 eurot. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis kanda Xxxx arveldusarve nr XXXX, Swedbank. Kannatanu Xxxx tsiviilhagi tuleb rahuldada. Välja mõista Stanislav Lototskiylt Xxxxi kasuks 2763,90 eurot. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis kanda Xxxxi arveldusarve XXXX. 10.08.2016.a. Harju Maakohtu 10.08.2016.a. määruse alusel on tsiviilhagi tagamiseks arestitud Stanisalv Lotoskiyle kuuluv sularaha summas 81,50 eurot, sülearvuti Fujitsu Siemens Amilo PA1510 koos laadijaga ning Apple IPhone 4S. Kohtu hinnangul tuleb hagi tagamise abinõud jätta muutmata 12 ning vara tuleb aresti alt vabastada tsiviilhagide nõuetekohase täitmise korral. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 705,00 eurot. Stanislav Lotoskiyle on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 984,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kriminaalasjas on läbi viidud järgmised ekspertiisid: DNA- ekspertiis (xxxx) 513 eurot, jäljeekspertiis (xxxx) 314 eurot, DNA-ekspertiis (xxxx) 513 eurot, DNA-ekspertiis (xxxx) 3762 eurot, jäljeekspertiis (xxxx) 314 eurot. Ekspertiiside kogumaksumus on 5416 EUR. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-120 sedastanud, et prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamises muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte.Vaid teatud erndjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmise süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas ekspertiisid läbi viidud tõendamisvajadusest lähtudes-sündmuskohalt võetud proovide, jalatsijälje fragmendi alusel, üritati välja selgitada teo toimepanijad. Seega tuleb S. Lototskiylt välja mõista ekspertiisitasu kogusummas 5416 EUR. Kohtumenetluse pooled kohtus menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ei taotlenud. Kohtuistungil taoltes süüdistatav menetluskulude ajatamist. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kohtule erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimüistetu maksejüuetusele. Seda aga kohus ei tuvastanud. Seega tuleb S. Lototskiylt välja mõista menetluskulud täies ulatuses. Samas leiab kohus, et on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust ja seda, et S. Lototskiy olemist kinnipidamisasutuses, ei ole tal võimalik kohene menetluskulude tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul hüvitatud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistav kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodu alusel tuleb KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista S. Lototskiylt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 705,00 eurot, kaitsjatasu 984,00 eurot ning ekspertiisitasu 5416,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 13 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „Stanislav Lototskiy, 1-16-6947, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on võetud järgmised esemed: CD-plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, Xxxxsündmuskohalt kaasa võetud jalatsijälje fragmendid, mis asuvad PPA asitõendite hoidlas, Xxxx sündmuskohalt kaasa võetud murdmisriista jäljed, jalatsijälgede fragmendid, Xxxx sündmuskohalt kaasa võetud jalatsijälgede fragmendid, Mardi 6-348 sündmuskohalt kaasa võetud jalatsijälgede fragmendid, Mardi 6-347 sündmuskohalt kaasa võetud jalatsijälgede fragmendid, Sülearvutikott, lõhnaõli CalvinKlein, spordikott Adidas, kindad, liigendnuga, kruvikeeraja koos otsikutega, kruvikeeraja pikendusvars, muukimisvahendid, muukraudade komplekt, karp, milles on elektrooniline muukimisseade koos lisadega, tungraud, 4 sõrgkangi, torutangid, meisel ja kruvikeeraja. KrMS § 126 lg 3 järgi nähakse kohtuotsuses asitõendi suhtes ettevõetavad meetmed. Kohtu hinnangul tuleb kriminaalasja juurde võetud asitõenditega toimida järgmiselt: CD-plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde; xxxx sündmuskohalt kaasa võetud jalatsijälje fragmendid, mis asuvad PPA asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Xxxx sündmuskohalt kaasa võetud murdmisriista jäljed, jalatsijälgede fragmendid- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Xxxx sündmuskohalt kaasa võetud jalatsijälgede fragmendid- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Mardi 6-348 sündmuskohalt kaasa võetud jalatsijälgede fragmendid- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Mardi 6-347 sündmuskohalt kaasa võetud jalatsijälgede fragmendid- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Sülearvutikott, lõhnaõli CalvinKlein, spordikott Adidas ning kindad-tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Stanislav Lototskiyle - Liigendnuga, kruvikeeraja koos otsikutega, kruvikeeraja pikendusvars, muukimisvahendid, muukraudade komplekt, karp, milles on elektrooniline muukimisseade koos lisadega, tungraud, 4 sõrgkangi, torutangid, meisel ja kruvikeeraja- kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida

§ 191alusel konfiskeerida ning jätta õppevahendina politsei kasutusse.

/allkirjastatud digitaalselt/