Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Mart Joosti süüdistatakse selles, et tema, põhjustades liiklusõnnetuse, tahtlikult juhtis 22.05.2017.a. kella 21:32 ajal Tallinnas Aia tänaval mootorsõidukit Opel Combo Van registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,76 mg/l), rikkudes seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Mart Joost pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o.
Samuti süüdistatakse Mart Joosti selles, et et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 05.04.2017.a (tegu 13.03.17) ja 17.04.2017.a (tegu 21.03.2017) Ida prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 ja lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 22.05.2017 kella 21:32 ajal Tallinnas Aia tänaval mootorsõidukit Opel Combo Van registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Mart Joost pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o.
MS § 245 sätetest on prokurör Alan Rüütel, süüdistatav Mart Joost ja tema kaitsja Kristina Suvalova käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb
ja 4231 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest Mart Joosti karistamist
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.05.2017-24.05.2017 s.o 3 päeva.
lg 1, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 357 tundi, mille tegemisajaks määrata 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 5, 8 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 9) alluma alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Mart Joost temale
ja § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega tuleb välja mõista Mart Joostilt sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 705 eurot ning kaitsjatasu summas 24 eurot. Kohus nõustub kokkuleppes märgituga, et kriminaalmenetluse kulud tuleb süüdistataval hüvitada ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 60,75 eurot. Ülejäänud kaitsjatasu summas 144 eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313, kohus: otsustas Süüdi tunnistada Mart Joost
ja § 424 järgi ning kohaldades
lg 1 sätteid mõista talle
2
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 22.05.2017.a kuni 24.05.2017.a, s.o kokku 3 (kolm) päeva, kandmisele jääb 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 357 (kolmsada viiskümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd.
lg 4 alusel on Mart Joost kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid: elama alalises elukohas Xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata Mart Joostile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata Mart Joostile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 2 p 5 alusel määrata Mart Joostile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal alluda alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud ning allutada Mart Joost üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Menetluskulud Välja mõista Mart Joostilt 705 eurot sundraha ning kaitsjatasu summas 24 eurot. Menetluskulud kokku summas 729 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste võrdsete maksetena, s.o vähemalt 60,75 eurot kuus. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 144 eurot, riigi kanda. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Mart Joostile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja 3 võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.