) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna nõue on esitatud elatise alammääras, ei pea hagejad oma nõudmisi põhjendama ja tõendama. Kostja on väitnud, et hagejate vajadused on ülepaisutatud ja ei vasta tegelikkusele, lapse tegelik ülalpidamiskulu on vastavalt Riigikohtu lahendile 287 eurot kuus, mitte aga 2kordne elatise alammäär 470 eurot kuus. Kohtu seisukoht on, et kuna hagejad on vastavalt 14-aastane ja 12-aastane, seega vanuses, kus lapse vajadused on suured ja oluliselt suuremad kui koolieelikul või algklasside lapsel, ei hakka kohus analüüsima, kas hagejaid on võimalik üleval pidada ka väiksema summa eest kui 470 eurot kuus. Kohus arvestab kummagi hageja ülalpidamiskuluks 470 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja on esitanud kirjaliku tõendi, millest nähtuvalt tema töötasu neto oli jaanuar 2017.a 732 eurot ja veebruar 2017.a 637 eurot. Hagejate seaduslik esindaja kirjeldas, et lapsed on pidanud lõpetama huviringides käimise, kuna vahendid tasumiseks puuduvad, kummalegi hagejale on võimalik lubada üks sünnipäeval käimise kuus. Kostja väidab, et on võimeline tasuma kummagi hageja ülalpidamiseks 25 eurot kuus, kuna ta on 50% töövõimetu ja hetkel operatsioonijärgse taastusravi tõttu ka töötu. Kostja on 2 töövõimetu alates 05.01.2009.a, kuid kuni 2016.a keskpaigani oli tal võimalik töötada ja ta maksis lastele elatist kokku 400 eurot kuus. Kostjal on käed haiged ja haiguse süvenemise ning operatsioonide tõttu kaotas ta töökoha. Kostja esitas kirjalike tõenditena Sotsiaalkindlustusameti tõendi selles, et tema töövõimetus % on 50 ja töövõimetuspensioni suurus on 192.55 eurot. Kostja esitas kirjalike tõenditena oma haiguslood. Hagejate seaduslik esindaja väidab, et kostja varjab oma sissetulekuid ja tegelikkuses on võimeline laste ülalpidamiseks nõutud elatise alammääras elatist tasuma. Hagejate seaduslik esindaja esitas kirjaliku tõendi, millest nähtuvalt sai kostja 2016.a töötasu 23802 eurot. Samuti esitas hagejate seaduslik esindaja tõendina Tallinki Club One väljavõtte laeva pardal tehtud ostude kohta. Kostja vastas hageja tõendite kohta, et ta polegi eitanud, et töötas 2016.a, siis oli tervis veel parem. Samuti vastas kostja, et Club One’i väljavõte ei tõenda, et laevaga oleks sõitnud ja kulutusi oleks teinud just kostja isiklikult. Kohus veendus esitatud tõendite ja asjaolude põhjal, et hagejate seaduslik esindaja on hagi esitanud põhjendatult. Hagejate vajadused on vähemalt 470 eurot kuus ja hagejate seaduslik esindaja üksi ei ole võimeline laste vajadusi katma. Kostja hagejate isana on kohustatud neid üleval pidama. Lapsed vajavad süüa, kodu ja riideid iga päev. Kohtu seisukoht on, et Club One’i kaardi väljavõtted tõendavad, et kostja on võimeline andma hagejatele nõutud suuruses elatist. Kostja väited selles, et Club One’i klient on Xxxxja lisakaartide omanikud on Xxxxja Xxxxning seetõttu ei saa sõite ja oste seostada kostjaga, ei ole tõsiseltvõetavad. Samuti on kostja möönnud, et ta on aeg-ajalt Soomes käinud, et abistada tuttavaid ja teha juhuslikke töid. Club One’i väljavõttest nähtub, et perioodil mai 2016.a kuni aprill 2017.a on kostja käinud Eestist Soome ja tagasi umbes kaks korda igas kuus välja arvatud juuli 2016.a, kui sõite ei olnud. Arvestades kostja väiteid oma toimetuleku kohta, on kostja laeval pillavalt raha kulutanud, kõikidel sõitudel mitmeid kümneid eurosid, üheksal korral üle 100 euro ja sealhulgas ühel korral korraga 423 eurot. Kokku on kostja pardaoste teinud nimetatud ajavahemikul summas 2064,46 senti. Lisaks on kostja kõikidel sõitudel teinud kulutusi enda ja auto laevapiletitele. Ülaltoodust nähtub, et kostja käib sageli Soomes, ligikaudu kaks korda kuus. Muid seoseid ja käimise põhjuseid Soomes peale tööl käimise kostja pole esitanud. Samuti nähtub, et kostja teeb laeval rikkalikke oste, võrrelduna sellega, mida kostja väidab oma võimelisuse kohta elatist tasuda. Eeltooduga on kohtu jaoks tõendatud, et kostja sissetulekud on tema poolt väidetust suuremad ja kostja on võimeline andma hagejatele soovitud suuruses elatist. Kostjalt tuleb kummagi hageja kasuks igakuine elatis riiklikus elatise alammääras, 2017.a 235 eurot, välja mõista.
kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõue elatise alammääras on esitatud perioodi 01.01.2017.a kuni 06.02.2017.a eest. 2017.a on alammääras elatise summa 235 eurot kuus. Kostja ei ole 3 tõendanud ega väitnud nimetatud perioodil hagejate kulude kandmist. Seega tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 282 eurot (1 kuu (jaanuar 2017.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.