KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1604 Haldusasi K.K.i kaebus Tarbijakaitseameti kohustamiseks vaad

) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD

1. K.K. pöördus 14.03.2017 Tarbijakaitseameti (TKA) poole kirjaga (tl 4), milles palus selgitust Eesti Toiduainetööstuse Liidu (ETL) poolt reguleeritud „lipumärgi“ tarbijat eksitava olukorra kohta. Mis puudutab lihatooteid, siis on enamusel tarbijatest arusaamine, et ostes lipumärgiga toote, toetab tarbija Eesti põllumeest, kes kasvatab (liha-)looma. Tarbija ei pruugi olla teadlik informatsioonist reklaamis või ETL kodulehel, kus on selgitatud, et lipumärk tähendab toote Eestis tootmist, mitte tooraine päritolu. Samuti tuleks tellida sõltumatult agentuurilt küsitlus selleks, et saada teada, kuidas tarbijad lipumärgist aru saavad.
2. TKA selgitas 13.04.2017 kirjas (tl 5), et teostab järelevalvet reklaamiseaduses (RekS) sätestatud nõuete ja tingimuste täitmise üle. Lipumärgi põhikirja/statuudi kohaselt on lihatoodete (nt vorstid, singid) puhul päritolumaaks maa, kus lihatoode on valmistatud. TKA ei leidnud Eesti lipumärgi kasutamises vastuolu kehtiva seadusandlusega, st lipumärgi kasutamisel toodetel, mis on toodetud/valmistatud Eestis, kuid mille põhitooraine ei pärine Eestist, ei ole tegemist eksitava reklaamiga RekS tähenduses. Samuti ei näinud TKA lipumärgi kasutamisel vastuolu Eesti lipumärgi väljaandmise ja kasutamise põhikirja/statuudiga.
3. K.K. esitas 27.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-900), milles palus kohustada TKA-d koostöös teiste asjassepuutuvate riigiametitega keelama ETL lipumärgi ja sellega sarnase kvaliteedimärgi kasutamine eksitaval moel. TKA peab teostama järelevalvet 3-17-1604 tarbijakaitseseaduse (TKS) ja RekS rakendamise üle. Lipumärgi kasutamise eksitavast olukorrast annab teavet läbiviidud uuring. Kaebaja taotles uuringu läbiviimist TKA-lt, Maaeluministeeriumilt, Konjunktuuriinstituudilt ja põllumeeste organisatsioonidelt, kuid need ei olnud nõus uuringut tellima, mistõttu finantseeris uuringu kaebaja. Uuring tõestab, et tarbijad on lipumärgi kasutamisest eksitavalt aru saanud. Kaebaja palus tema kasuks kohtukuluna välja mõista Eesti Uuringukeskus OÜ-lt (EUO) tellitud erapooletu ja sõltumatu lipumärgi uuringu maksumuse 1800 eurot.
4. Kohus tagastas 18.05.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-900 K.K.i kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

1) Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei väida kaebaja tema enda õiguste rikkumist, vaid soovib kaitsta teiste isikute, st tarbijate huve. Puudub õigusnorm, mis lubaks K.K.il esitada viidatud olukorras kaebust halduskohtule avalikes huvides või teiste isikute õiguste ja huvide kaitseks. Avalikes huvides kaebuse esitamine on võimalik vaid väga üksikutel juhtudel, nt planeeringuvaidlustes ja keskkonnaküsimustes. Tarbijakaitseasjades sellist populaarkaebuse esitamise õigust ette nähtud ei ole. Seega puudub kaebajal

§ 44lg-st 2 tulenevalt kaebeõigus.

2) K.K. ei ole viidanud ühelegi tema subjektiivsele õigusele, millest tulenevalt on tal õigus nõuda TKA-lt haldusakti andmist või toimingu sooritamist, seega puudub kaebajal nõudeõigus TKA vastu. Samuti puudub kaebajal õigus nõuda TKA-lt riikliku järelevalve menetluse algatamist. Kui kaebaja leiab, et mõni ettevõtja on tema õigusi või õigusnorme rikkunud, on tal võimalik sellele TKA tähelepanu juhtida. Kuid järelevalvemenetluse algatamise vajaduse ja otstarbekuse üle otsustab TKA ise kaalutlusõigust kasutades.

1. K.K. pöördus 18.06.2017 uuesti TKA poole (tl 55), milles palus TKA-lt täiendavalt selgitusi ETL poolt reguleeritud „lipumärgi“ tarbijat eksitava olukorra osas. Pöördumise kohaselt ei käsitlenud TKA varasemalt saadetud vastuskirjas eksitamise asjaolu. Tarbijad ei ole teadlikud sellest, et lipumärk tähendab Eestis tootmist, mitte tooraine päritolu ning ELT poolne teavitamine ja mõningal määral meedias lipumärgi kasutamise kohta teavitamine ei muuda olukorda. K.K. taotleb TKA-l hüvitada tema poolt tellitud uuringu „Kuidas tarbijad mõistavad sinimustvalge lipumärgi kasutamist toidutoodetel“ maksumus.
2. TKA vastas K.K.ile 18.07.2017 kirjaga nr 6-5/17-003057-004 (tl 56-57). TKA ei leidnud jätkuvalt Eesti lipumärgi kasutamises vastuolu kehtiva seadusandlusega. TKA hinnangul lipumärgi kasutamisel toodetel, mis on toodetud/valmistatud Eestis, kuid mille põhitooraine ei pärine Eestist, ei ole tegemist eksitava reklaamiga RekS tähenduses. Samuti märkis TKA, et sellisel juhul ei rikuta ka pakendi märgistusele kohalduvaid nõudeid. Lisaks eeltoodule selgitas TKA, et TKA eelarvelistest vahenditest ei hüvitata kolmandate isikute poolt tellitud uuringute maksumust.
3. K.K. pöördus 18.07.2017 uuesti TKA poole (tl 59), milles palus põhjalikku seisukohta EUO-lt tellitud uuringu tulemuste kohta.
4. TKA vastas K.K.ile 28.07.2017 kirjaga nr 6-5/17-003057-006 (tl 58). TKA kordas varasemalt esitatud seisukohta ning teatas, et ei kommenteeri K.K.i poolt tellitud uuringut.
5. K.K. esitas 02.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-1604), milles palub TKA-d kohustada uuesti läbi vaatama tema taotlus hüvitada tema poolt EUO-lt tellitud uuringu „Kuidas tarbijad mõistavad sinimustvalge lipumärgi kasutamist toidutoodetel“ maksumus. TKA peab teostama järelevalvet TKS ja RekS rakendamise üle. Arvestades, et lipumärgi kasutamine toidutoodetel on eksitav ning TKA on tegevusetu, tuli kaebajal isiklikult tellida 2

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et halduskohtusse pöördumise eelduseks on sellise õiguse olemasolu, mida kaebaja kohtumenetluse kaudu kaitsta soovib. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Riigikohus on selgitanud kohustamiskaebuse esitamise eelduseid, märkides, et halduskohtule esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: avaliku võimu kandjal, kelle vastu kaebus esitatud on, on seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või lepingust tulenev kohustus vastav haldusakt anda või toiming sooritada; avaliku võimu kandja ei ole vaatamata kaebaja taotlusele seda toimingut veel sooritanud ning ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud (vt Riigikohtu 06.03.2001 otsus haldusasjas nr 3-3-1-2-01, p 1; Riigikohtu 18.05.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-5-09, p 12). Kohus leiab, et puudub õigusnorm (seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või lepingust tulenev kohustus), mis kohustaks TKA-d hüvitama kolmandate isikute poolt tellitud uuringuid ja annaks kaebajale subjektiivse õiguse seda nõuda. Kaebaja on oma kaebuses viidanud antud uuringu vajalikkusele, ent isegi juhul kui pidada uuringut vajalikuks, siis sellest ei tulene veel kaebajale subjektiivset õigust nõuda uuringu maksumuse hüvitamist.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub praegusel juhul kaebeõigus kohustamiskaebuse esitamiseks ning kaebus tuleb talle

§ 121lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.

12. Lisaks eeltoodule märgib kohus selgitavalt järgmist. Kaebaja on sõnastanud enda 18.06.2017 pöördumise TKA poole selgitustaotlusena, milles oli esitatud muu hulgas taotlus kaebaja tellitud uuringu kulude hüvitamiseks. Selgitustaotlusele on TKA vastanud 18.07.2017, jättes muu hulgas kaebaja taotluse uuringu kulude hüvitamiseks rahuldamata (uuringu kulude hüvitamisega seonduvat analüüsis kohus eelmises punktis). Kui kaebaja on seisukohal, et tema 18.06.2017 pöördumist TKA poole tuleks käsitada muu hulgas taotlusena keelata ETL lipumärgi kasutamine eksitaval viisil ning käesolevas asjas kohtule esitatud kohustamiskaebuse sisuks on muu hulgas soov kohustada TKA-d selles osas taotlust uuesti läbi vaatama / järelevalvemenetlust algatama, siis ka sellise nõude läbivaatamiseks puudub alus. Vastavasisulise kaebuse, s.o kohustada TKA-d keelama lipumärgi kasutamine eksitaval viisil, on kaebaja varasemalt esitanud halduskohtule haldusasjas nr 3-17-900 ning kohus on kaebuse 3

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastanud.

Kohus on selgitanud, et puudub õigusnorm, mis lubaks kaebajal esitada viidatud olukorras kaebust halduskohtule avalikes huvides või teiste isikute õiguste ja huvide kaitseks. Samuti on kohus selgitanud, et kaebajal puudub õigus nõuda TKA-lt riikliku järelevalve menetluse algatamist. Halduskohus on jätkuvalt eeltoodud seisukohal. 13.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, siis kohus kaebajale riigilõivu ei tagasta. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 4