KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2017, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-5551 Tsiviilasi R. P. kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare tegev

§ 32lg 5 alusel tühistada põhitasu summas 30,60 eurot.

R. P. märgib, et täitemenetluse alustamistasu 19,16 eurot ja täitekulu 1,66 on tasutud. Kaebuses taotletakse täitemenetluse lõpetamist ja arveldusarve aresti alt vabastamist. Kohtutäitur jättis 01.03.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Võlgnikule on korduvalt suuliselt selgitatud, et juhul, kui põhinõue on täitemenetluses aegunud, kuulub kohtutäituri tasu tasumisele. Sundtäitmisega tekkinud kulusid ei saa pidada TMS § 209 väärteomenetluse kuludeks ega muudeks avalik-õiguslikeks rahalisteks nõueteks, mille täitmise saaks lõpetada samadel alustel väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmisega. Täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul tasuda olenemata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Kohtutäituri tasu ja täitekulude osas tehtud otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, mille aegumistähtaeg oli enne 5.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat, kehtivas redaktsioonis 10 aastat. TMS § 28 lg 1 tulenevalt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Täitekulude nõue ei ole aegunud ja täitemenetlust tuleb jätkata. Kohtutäituri otsus on R. P. kätte toimetatud 29.03.2017 AS-i Eesti Post kaudu. 4. R. P. esitas 06.04.2017 kaebuse kohtutäituri 01.03.2017 otsusele täiteasjas 119/2013/77. Kaebuses palutakse põhitasu summas 30,60 eurot tühistada, täitemenetlus lõpetada ja konto aresti alt vabastada. R. P. ei nõustu kohtutäituri põhitasu so kokku koos käibemaksuga 30,60 euro tasumisega. Kohtutäitur on võlgnikult sisse nõudnud 0 eurot ja

§ 32

lg 5 kohaselt on kohtutäituril õigus saada summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kuna sisse on nõutud 0 eurot, siis ei ole kohtutäituril õigus tasu saada. Kohtutäitur ei ole vastanud e-kirjadele seadusest tuleneva 30 päeva jooksul, ei ole teatanud võlgnikule kaebuse läbivaatamise aega. TMS § 28 lg 1 tulenevalt ei ole kohtutäituri ametitoiming tasuline, kohtutäituril ei ole õigust üldse midagi nõuda. Kohtutäitur peaks võlgnikule tagastama 20,82 eurot, sest viimane otsus tühistab eelneva kohtutäituri 30.01.2017 väljastatud otsuse.

1. Kohtutäitur leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetlus lõpetada. Kohtutäitur kordab vastuses oma eelnevas otsus märgitud seisukohti (vt käesoleva otsuse p 3). Kohtu põhjendused
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 alusel vaatab kohus asja läbi hagita asjana. 2

) § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.

§ 30

lg 2 esimese lause kohaselt tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 32

lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohtutäitur toimetas täitmisteate koos täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega Renee Parks´ile avalikult kätte Ametlikud Teadaanded kaudu. TMS § 24 lg 2 järgi täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Täitmisteate kättetoimetamisega muutus sissenõutavaks täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu nõue.

1. Kohus nõustub kohtutäituri käsitlusega selles, et põhinõude aegumine ei too kaasa täitemenetluse kulude sissenõudmise aegumist, tegemist on erinevate nõuetega. Riigikohus on selgitanud, et väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmise tõttu tekkinud täitemenetluse kulusid ei saa pidada TMS §-s 209 nimetatud väärteomenetluse kuludeks ega muudeks avalikõiguslikeks rahalisteks nõueteks, mille täitmise saaks lõpetada samadel alustel nagu väärteoasjas määratud rahatrahvi täitemenetluse. Viidatud sätete järgi saab pärast KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja möödumist lõpetada aegumise tõttu väärteoasjas määratud rahatrahvi või väärteomenetluses tekkinud menetluskulude või muude väärteoasjas määratud avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitemenetluse, kuid täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Täitemenetluse kulud on täitedokumendi täitmise menetluse kulud, sh väärteomenetluses määratud rahatrahvi sissenõudmiseks tehtud täitetoimingute tegemise kulud. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli enne
2. aprilli 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat (kehtivas redaktsioonis kümme aastat), (vt RKTKm 3-2-1-79-11 p 11). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtutäituri põhitasu nõue ei ole aegunud.
3. Kohtule esitatud täitemenetluse osalise lõpetamise osaotsusest nähtuvalt on aegunud nõude suuruseks 39 eurot, kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 30,60 eurot. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest nähtuvalt on kokhtutäituri tasu kokku 30,60 eurot.

§ 35

lg 1 nähtuvalt on sissenõude summa kuni 65 euro korral kohtutäituri põhitasu määr 25,50 eurot. Seega on kohtutäitur kohaldanud antud juhul põhitasu maksimummäära. Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, rahalise nõude korral lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest (

§ 35

). Põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). 3

§ 32

lg 4 kolmanda lause kohaselt põhitasu maksma üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust.

§ 32

lg 4 teise lause järgi näidatakse põhitasu otsuses ka vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv pool põhitasust (vt RKTKm 3-2-1-108-15 p 11). Viidatud lahendis on selgitatud sedagi, et kui sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäituri otsese tegevuseta, on kohtutäituril õigus tasu saada. Kohtutäitur saab sel juhul keelduda menetluse lõpetamisest, kuni tema tasunõue on rahuldatud; tasunõude saab realiseerida muu hulgas arestitud kinnisasja arvel, vajadusel see tasu katteks müües. Eeltoodust järeldab kohus, et kohtutäituril tuleb täitemenetluse osalisel lõpetamisel üle vaadata ka kohtutäituri põhitasu osas tehtud otsus, seda eriti olukorras, kus täitemenetlus lõpetatakse seoses põhinõude aegumisega. 10. Kohus selgitab, et kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE seletuskirja kohaselt kohtutäituri tasu sissenõudmist puudutavat regulatsiooni 01.01.2010.a redaktsiooniga ei muudetud. Seega enne 01.01.2010 kehtinud kohtutäituri seaduse § 23 lg-le 3 on analoogne kehtivas seaduses § 32 lg 5. Riigikohus on selgitanud, et

§ 23

lg 3 (kehtivas

§ 32

lg 5) esimese lause kohaselt, kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Kolleegium leiab, et nimetatud sätet saab kohaldada juhul, mil täitemenetluse tulemusena nõutakse sisse osa rahalisest nõudest. Vastasel korral ei oleks

§ 23lg 3 kooskõlas kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega.

Seetõttu on ekslik hageja seisukoht, et olukorras, mil rahalist nõuet üldse ei täideta, tuleks analoogia alusel kohaldada ainult lähedast õigussuhet reguleerivat

§ 23lg-t 3.

Praegusel juhul on kohtud tuvastanud, et täitemenetluse tulemusel rahalist nõuet sisse ei nõutud. Riigikohus leidis, et sellisel juhul on

§ 23

lg-t 3 võimalik tõlgendada ja kohaldada koostoimes

§ 23lg-ga 2 ning kohtutäituri tasu sõltub ka täitetoimingute mahust.

Kolleegiumi hinnangul tuleb

§ 23

lg-d 2 ja 3 tõlgendada nii, et eespool nimetatud juhtudel võib kohtutäitur nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Seejuures on võimalik üldise eeskujuna lähtuda

§ 23

lg-s 3 sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõttest - mida suurem osa võlast õnnestub sisse nõuda, seda suuremat tasu võib kohtutäitur võlgnikult nõuda (vt RKTKo 3-2-1-88-09 p 10). 10.1 Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest ning majandada kohtutäituri bürood tervikuna. Kohtutäituri põhitasu maksma kohustatud isik on

§ 30lg 2 esimese lause kohaselt üldjuhul võlgnik.

Kohtutäituri põhitasu otsuse teeb kohtutäitur täitemenetluse alustamise järel, kuid põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita (vt käesoleva määruse p 14 mh

§ 32

lg 5 kohta), millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümisel enampakkumisel) või n-ö väljaspool täitemenetlust (nt võlgnik maksab pärast täitemenetluse alustamist võla otse sissenõudjale, vt

§ 41lg 2).

Täitemenetluse alguses näidatakse kogu põhitasu algne suurus koos käibemaksuga seetõttu, et kui võlgnik täidab täitedokumendi talle selleks antud vabatahtliku tähtaja jooksul, peab ta

§ 32lg 4 esimese ja kolmanda lause kohaselt (alates 1.

jaanuarist 2017 kehtivas redaktsioonis) maksma üksnes täitemenetluse alustamise tasu (enne 1. jaanuari 2017 kohustas seadus sel juhul võlgnikku maksma kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses), (vt RKTKm 3-2-1-20-17 p 13.2). 4