← Eesti

2-17-100719/15

Obsah (8)§ 656§ 659§ 423§ 465§ 427§ 371§ 434§ 438

Tsiviilasi nr: 2-17-100719 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-100719 Määruse tegemise aeg ja koht 11.10.2017, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek P

) § 423 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

  1. Määruse põhjenduste kohaselt nõustus maakohus kostja seisukohaga, mille kohaselt 23.08.2015 e-kirjavahetusest ega poolte varasemast suhtlusest ei nähtu, et EJ oleks töövõtulepingu sõlminud hageja nimel. Kohtule esitatud pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub selgelt, et kostja on pidanud läbirääkimisi EJ-ga. EJ ei ole kordagi maininud, et tegutseb läbi endale kuuluva äriühingu Onu Elli OÜ. Asjaolu, et EJ on tellinud ehitusmaterjale läbi Onu Elli OÜ, ei tähenda, et kostjale pidi olema teada, et äriühing on EJ-le kuuluv ja kostja on töövõtulepingu sõlminud seetõttu hagejaga. Lisaks nähtub kostja esitatud tõenditest, et kostja on teinud ka makseid EJ isiklikule kontole, mitte hagejale kuuluvale kontole.
  2. Kohus märkis, et kuna hageja ei ole EJ ja kostja vahel sõlmitud lepingu pooleks, ei teki hagejal nimetatud lepingust mingeid õigusi ega ka kohustusi, mistõttu ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata, kuna seadus ei näe ette hageja asendamist menetluse kestel. Määruskaebus
  3. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega hagi rahuldada. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palub hageja jätta kostja kanda. 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-17-100719
  1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud hagi ennatlikult tõendeid ebaõigesti hinnates läbivaatamata. Hageja esitas kohtule tõendid (23.08.2015 leping, 02.05.2016 lõpparve, kirjavahetused), mis kogumis kinnitavad, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel. Läbirääkimisi peeti hageja ametlikult e-postiaadressilt. Kostja oli teadlik, et EJle kuulub äriühing Onu Elli OÜ, mille kaudu teostab EJ remondi- ja ehitustöid. Nimetatut tõendavad ehitusmaterjalide arved, mis olid esitatud Onu Elli OÜ-le ja mille alusel kostja tegi ülekandeid EJ-le. Asjaolu, et kostja tegi ülekandeid EJ-le mitte hagejale, oli kokku lepitud, kuna seitsme väikses summas ülekande registreerimine raamatupidamises on kulukam. Lisaks on kostja 06.04.2017 oma esindaja vahendusel kinnitanud, et on nõus maksma Onu Elli OÜ-le või EJ-le 2806,17 eurot, millega ta tunnistab lepingu sõlmimist. Menetluse edasine käik
  2. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata.
  3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 656

lg 1 p 5 ja § 659 alusel tühistada määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 12.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 659

järgi kohaldatakse ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus jätnud hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata mh juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

§ 423lg 2 p 2 ebaõigesti kohaldanud.

Seetõttu on kaevatav määrus ka olulises ulatuses põhjendamata. 13.

§ 465

lg 2 p 8 järgi tuleb kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, mh märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Kuivõrd

§ 427

esimese lause alusel võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse, peavad ka hagi läbi vaatamata jätmise määrusest nähtuma põhjendused, mille alusel kohus otsustas jätta hagi läbi vaatamata. Riigikohus on

§ 371

lg 2 p 2 kohaldamise õiguspärasust kontrollides olnud järjekindlalt seisukohal, et

§ 3713

(5)Tsiviilasi nr: 2-17-100719 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning et selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 02.05.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13; 09.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12). Sama kehtib Riigikohtu praktika kohaselt ka

§ 423

lg 2 p 2 puhul (vt Riigikohtu 18.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). 14. Seega tähendab hagi läbi vaatamata jätmine

§ 423

lg 2 p 2 alusel hagi tagasi lükkamist üksnes kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel. Kohus lähtub sellisel juhul eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks.

§ 423

lg 2 sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. 15. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus

§ 423lg 2 p 2 kohaldamisel eelmärgitut järginud.

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud põhinõudena VÕS § 108 lg 1 järgi kvalifitseeritava rahalise kohustuse täitmise nõude, mis tuleneb kostjaga väidetavalt sõlmitud kirjalikest ja suulistest kokkulepetest ehitustööde tegemiseks. Hagiavalduse läbivaatamata jätmist on maakohus põhjendanud sellega, et hageja ei ole suutnud tõendada, et ta on nõude aluseks oleva töövõtulepingu pool. Kolleegiumi hinnangul ei saa see olla piisavaks põhjenduseks hagi läbivaatamata jätmisel

§ 423lg 2 p 2 järgi.

16. Maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt asunud hindama tõendeid (kirjavahetus, arved, maksekorraldused) ja kostja vastuväiteid ning jõudnud järeldusele, et tõenditest ei nähtu, et EJ oleks töövõtulepingu sõlminud hageja nimel. Seega ei ole maakohus lähtunud hageja esitatud faktiväidetest ega eeldanud nende õigsust, vaid on ekslikult asunud sisuliselt hindama menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid. Seda, kas vaidlusaluse lepingu sõlmis hageja või EJ, saab tuvastada tõendeid hinnates, kui asi vaadatakse sisuliselt läbi.

§ 434

kohaselt otsustatakse asi sisuliselt kohtuotsusega, mida tehes kohus hindab tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (

§ 438lg 1).

17.

§ 423

lg 2 p 2 ebaõige kohaldamise ja põhjandamiskohustuse olulise rikkumise tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Kuna maakohtu määrus kuulub tühistamisele määruskaebuse põhjendustest olenemata, ei analüüsi ringkonnakohus määruskaebuses ja selle vastuses esitatud seisukohti. 18. Hageja on esitanud koos määruskaebusega täiendavaid tõendeid (järelepärimine seoses võlgnevusega ja kirjavahetus kostjaga). Nende uute tõendite vastuvõtmise üle saab otsustada maakohus asja edasise lahendamise käigus. 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-17-100719 19. Seoses määruse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega tagasi maakohtule, ei määra kolleegium menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus menetlust lõpetavas lahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.