2-17-3343/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 08.09.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3343 Tsiviilasi Xxxxhagi XxxxOÜ vastu 991 euro nõudes 991 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja xxxx (e-post xxx@gmail.com) Kostja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja Heiki Tulk (e-post heiki.tulk@eesti.ee) Lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata.

2.Menetluskulud jätta Xxxxkanda.

3.Välja mõista Xxxxmenetluskuludena õigusabikulu summas 525 eurot (viissada kakskümmend viis) XxxxOÜ kasuks.

4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xxxxtasuda XxxxOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (525 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu Xxxx(hageja) ja Xxxxesitasid 02.03.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse XxxxOÜ (kostja) vastu kahju nõudes. 30.03.2017 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles tõi muu hulgas välja, et hagemisõigus on ainult hagejal.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 12.04.2016 kostjaga pakettreisilepingu, mille kohaselt hageja ostis XxxxOÜ vahendusel kahele reisijale kostja poolt korraldatud pakettreisi Türki väljumisega Tallinnast 17.04.2016, kestvusega kuni 24.04.2016. XxxxOÜ väljastas 12.04.2016 hagejale arve summas 991 eurot, mis sisaldas kõik hinnas pakettreisi Türki hotellis AK-KA Alinda 5* perioodil 17.04.16-24.04.16.

Hageja tasus reisi eest 991 eurot 12.04.2016 ning peale seda väljastas reisikorraldaja hagejale vautšeri. Reisi tellimuslehe ja vautšeri nr XXXX kohaselt pidi lend OHY944 Tallinn – Antalya väljuma 17.04.2016 kell 11.40. Vautšeril on märgitud, et registreerumine väljuvale lennule kestab 17.04.2016 kell 09.40 kuni 11.00. Hageja jõudis koos kaaslasega lennujaama kell 10.20. Kohapeal selgus, et lennuaeg on muutunud ning reis on ümbervormistatud lennule FH952 väljumisega kell 10.45. Lennule registreerumine oli lõppenud ning hageja jäi koos kaaslasega lennukist maha.

Hageja on seisukohal, et kostja kohustus on teavitada reisijat reisi alguse kellaajast ning selle muutumisest. Kuna kostja jättis täitmata talle seadusega pandud teavitamiskohustuse, jäi hagejal ja tema kaaslasel puhkusereis kasutamata. Hagejal tekkis kahju, kuivõrd ta tasus arve alusel pakettreisi eest. Kahjunõude suuruseks on summa 991 eurot, mis on hageja poolt tasutud pakettreisi kogu maksumus.

Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista 991 eurot.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

2 13.04.2016.a saatis agent hagejale e-kirja, milles juhtis hageja tähelepanu sellele, et ta kontrolliks 24 tundi enne lennu väljumist kostja või Tallinna Lennujaama koduleheküljelt üle lennuki väljumisajad. Agent rõhutas eraldi, et lennujaamas peab olema kindlasti 2 tundi enne väljasõitu.

Samuti viitab kostja asjaolule, et hagejale saadetud vautšeril oli välja toodud hoiatus, et piletitel märgitud reisiajad võivad muutuda ning paluti kontrollida väljalennuaegu 24 tundi enne reisi algust kostja kontorist telefonil xxxx, kostja koduleheküljelt xxxx või Tallinna Lennujaama infotelefonilt 605 8888.

Kostja teavitas oma koduleheküljel xxxx uuest väljalennu ajast 14.04.2016 õhtul. Samal ajal oli uus väljalennu aeg teada ka Tallinna Lennujaamale. Kostja teavitas e-kirja teel 14.04.2016 kõiki oma edasimüüjaid, s.h agenti XxxxOÜ-d, sellest et Tallinn-Antalya lennuaeg on muutunud ja palus antud muudatusest informeerida oma kliente ning väljastada neile uued reisidokumendid. Kostja tegi omalt poolt kõik selleks, et teavitada reisijaid uuest väljalennu kellaajast. Kostja möönab, kui hageja oleks jälginud vautšeril olevat hoiatust ning tulnud lennujaama 2 tundi enne lennu väljumist, oleks hageja jõudnud Tallinn-Antalya lennule, mille väljumisaeg tõsteti 14.04.2016.a varasemaks.

Kohtu põhjendused 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 04.04.2017 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

3.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3 4. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) 44. peatükis sätestatud pakettreisilepingut puudutavatele sätetele. Lisaks juhindub kohus VÕS § 127 lg-st 3, mis sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Samuti tugineb kohus VÕS § 127 lg-le 4, mille kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

5.Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 12.04.2016 pakettreisilepingu, mille kohaselt sai hageja reisida koos kaaslasega Türki. Reisi kestvus pidi olema 17.04.2017 kuni 24.04.2016. Hageja jõudis Tallinna lennujaama 17.04.2016 kell 10.20. Kuna lennuaega oli muudetud varasemaks, jäi hageja koos kaaslasega lennukist maha. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud omapoolseid kohustusi, mis tulenevad VÕS § 869 lg 2 p 3, VÕS § 870 lg 1 p 1 ning kas kostja peaks hagejale hüvitama talle tekkinud kahju.

VÕS § 869 lg 2 p 3 kohaselt peab reisikorraldaja väljastama reisijale viivitamata pärast lepingu sõlmimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis reisikinnituse.

Reisikinnitus peab sisaldama pakettreisi alguse ja lõpu kuupäeva, kellaaega ja kohta, reisi kestust sihtkohta ja tagasi. VÕS § 870 lg 1 p 1 sätestab, et reisijat tuleb mõistliku aja jooksul enne reisi algust teavitada käesoleva seaduse § 869 lõike 2 punktis 3 nimetatud andmetest.

6.Käesoleval juhul on hageja hagiavalduses märkinud, et 17.04.2016.a väljuvale lennule registreerumine pidi kestma 17.04.2016 kell 09.40 kuni 11.00, hageja jõudis koos kaaslasega lennujaama kell 10.20, mistõttu jäi ta väljalennust maha, kuivõrd lennuaeg oli tõstetud hagejat ette hoiatamata varasemaks. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei ole hagejat mõistliku aja jooksul teavitanud lennuaja muudatusest.

Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendamata. Pärast pakettreisilepingu sõlmimist edastas XxxxOÜ töötaja hagejale reisivautšeri 13.04.2016.a e-kirja teel (tlk 48).

E-kirjas tõi XxxxOÜ töötaja esile, et hageja loeks kindlasti vautšeril oleva info läbi, kuivõrd seal on palju olulist infot, mida hagejal on vaja enne reisi teada. Samuti hoiatas XxxxOÜ töötaja hagejat, et ta kontrolliks väljalennu aega 24 tundi enne lennu väljasõitu reisikorraldaja või Tallinna Lennujaama kodulehelt ning lennujaamas peab olema kindlasti 2 tundi enne väljasõitu. Lisaks sätestab poolte vahel sõlmitud pakettreisilepingu reisitingimuste punkt 7.5, et reisijal on kohustus kontrollida reisi väljasõidu/väljalennu aega 24 tundi enne reisi algust reisikorraldaja interneti koduleheküljelt xxxx ja Tallinna Lennujaama internetilehel väljuvate lendude tabelist (tlk 10) .

Sellest tulenevalt oli hagejal kohustus kontrollida 16.04.2016 hommikul 17.04.2016 väljalennu aega talle sobilikul viisil. Hageja ei ole menetluses väitnud, et ta oma kohustust oleks täitnud ja kontrollinud väljalennu aega 24 tundi enne reisi algust. Hageja pidi esialgse väljalennu aja kohaselt (kell 11.40) lennujaama jõudma 09.40 ehk 2 tundi enne lennu väljumist. Hageja jõudis lennujaama kell 10.20. Eelnevast lähtudes on hageja rikkunud omapoolseid pakettreisilepinguga kaasnevaid kohustusi.

4 7. Pakettreisilepingu reisitingimuste punkt 8.6 sätestab, et reisikorraldaja teatab viivitamatult reisijale olulise reisiteenuse muutumisest või ärajäämisest. Pakettreisilepingu reisitingimuste punkt 8.7 sätestab, et reisikorraldaja ei vastuta kahjude eest, mis on tekkinud reisija hooletusest, kolmandate isikute tegevusest, kes ei ole reisikorraldajaga lepingulises suhtes ja kelle tegevust ei ole võimalik ette näha ega ära hoida (tlk 10).

Kostja on oma 29.05.2017 vastuväites märkinud, et hagejat on hoiatatud lennuaja muutuste võimalikkuse eest ning talle on öeldud, et lennujaamas tuleb viibida 2 tundi enne väljasõitu.

Kostja on 14.04.2016.a e-kirjaga teavitanud reisi vahendajaid lennuaja muudatustest (tl

75). Kohtu hinnangul on kostja teinud piisavalt selleks, et hageja oleks teadlik 17.04.2016 toimunud lennuaja muudatusest. Kostja on hagejat hoiatanud lennuaja muudatuste eest pakettreisilepingu sõlmimisel, saatnud reisivahendajatele e-kirja lennuaja muutuse kohta ning muutnud 14.04.2017 kostja koduleheküljel xxxx väljuvaid lennuaegu. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et lennuaega puudutav muudatus ei olnud kostja koduleheküljel või muul viisil kättesaadav.

Kohtu hinnangul on kostja täitnud pakettreisilepingu punkti 8.6, mille kohaselt teavitab reisikorraldaja reisijat olulise reisiteenuse muutumisest või ära jäämisest. Samuti on kostja täitnud omapoolse käitumisega VÕS § 869 lg 2 p 3, mille kohaselt peab reisikinnitus sisaldama pakettreisi alguse ja lõpu kuupäev, kellaaeg ja koht, reisi kestus sihtkohta ja tagasi.

Samuti on kohus seisukohal, et kostjal puudub antud juhul vastutus, kuivõrd hageja kahju on tekkinud tema enda hooletusest. Kui hageja oleks täitnud pakettreisilepingus sätestatud reisija kohustust lennuaega kontrollida ning oleks lennujaama ilmunud nõuetekohaselt 2 tundi enne lendu, oleks hageja jõudnud varasemaks lükatud lennule ning hagejale ei oleks kahju tekkinud. Kohus on veendumusel, et hageja on rikkunud oma hoolsuskohustust, mistõttu ei vastuta kostja hagejale tekkinud kahju ees, kuivõrd kostja käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos.

8.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ning kohus jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud 9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

10.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

5 TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. - Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud 525 eurot (käibemaksuta) (tlk 100 pöördel). Kostja esindaja tunnihind oli 70 eurot ning kostja esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: hagiga tutvumine ja kliendiga kohtumine 1 tund; hagile vastuse koostamine 4 tundi; hageja seisukohaga kostja vastusele tutvumine ja kostja täpsustuse esitamine 2 tundi; kompromissi läbirääkimiste pidamine ja kohtu informeerimine läbirääkimiste tulemustest 0,5 tundi.

Hageja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.

Kohus, arvestades tõendeid, menetluse mahtu ja keerukust asub seisukohale, et kostja poolt esitatud menetluskulud on mõistlikud ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas märgitud teenuseid ei saa pidada ebavajalikeks ning samuti on teenustele kulunud aeg kohtu hinnangul vastavuses osutatud teenusega.

Seega on kostja menetluskulud põhjendatud kokku 525 eurot ulatuses ning hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks menetluskulud summas 525 eurot.

11.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (525 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.