Obsah (10)

§ 5§ 230§ 231§ 438§ 436§ 124§ 162§ 174§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 20. aprill 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-17530 Xxxxhagi

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

10.Poolte vahel puudub vaidlus, et: a. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping (kindlustuspoliis nr xxxx), mille kindlustatud esemeks on kinnistu aadressil xxxx (tlk12) hoone ja kodune vara. b.Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on Kodukindlustuse tingimused XXXX(tlk19-27). c.04.04.2016 sai hageja kinnistut (elamut) elektriga varustav maakaabel vigastada (tlk 28), hageja elamus puudus osaliselt vool, sest liitumiskilbi ja maja kilbi vahelises maa-aluses kaablis oli rike. d.Hageja kandis kõik rikke kõrvaldamisega seotud kulud summas 2720,80 eurot.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustusandja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest tuginedes kindlustustingimuste XXXXpunktile 1.2.
2. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
3. VÕS § 423 lg 1 alusel kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 422 lg 1 koosmõjus § 423 lõigetega 1 ja 2 on kindlustusandjal kindlustusjuhtumi saabumisel kohustus täita oma lepingust tulenev kohustus, seega maksta välja kindlustushüvitis. Kahju suurust kostja ei vaidlusta (tlk 74, pöördel).
4. Kindlustusandja 21.04.2016 otsusega nr xxxx jäi hageja kahjuhüvitise taotlus rahuldamata, põhjendusel, et kaabli rikkekoht asus väljaspool kinnistu piire (tlk 29) ning kinnistul mitteasuvad elektrijuhtmed ei ole kindlustatud. Seega leidis kindlustusandja, et antud juhtumi puhul on välistatud tingimustes kokkulepitud piirangutega kahju hüvitamine. 4
5. Kindlustuspoliisi kohaselt kehtivad kindlustuslepingule Kodukindlustuse tingimused K100/
6. Viidatud tingimuste punkti 1.2.
7. (tlk 21) kohaselt on koos hoonega kindlustatud statsionaarselt paigaldatud mööbel, integreeritud köögitehnika, hoonesisesed elektri-, gaasi-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahtutus- ja tulekustutussüsteemid ning muud hoone funktsiooni täiendavad statsionaarselt paigaldatud ehitustarindid. Samade tingimuste punkti 1.2.
8. kohaselt on koos hoonega kindlustatud ka selle juurde kuuluvad statsionaarselt paigaldatud hoonevälised kommunikatsioonitrassid ning elektrijuhtmed kuni kinnistu piirini, kuid mitte kaugemale kui üldühendusteni (liitumiskohtadeni) välja.
9. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-11 märkinud, et VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu
10. juuni
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17).
12. Hageja kahju, millest ta nõuekohaselt pärast riket teavitas kindlustusandjat, seisnes selles, et talle kuuluval kinnistul asuvas elamus puudus osaliselt vool ja tekkis veevarustuse häire. Rikke tuvastamise ja kõrvaldamise kirjeldusega on tõendatud, et elektrikilbis puudus üks sisend faasidest. Kohtu hinnangul on elektrisüsteemi juhtmeid tingimuste p 1.2.1 mõttes ebamõistlik piirata kinnistu maajaotuse piiriga, kuivõrd tavapäraselt kaablid on seotud nii elamu, elektrikilbi ja liitumiskilbiga. Seega nõustub kohus hagejaga, et käesoleval juhul on kahjustatud esemeks elektrisüsteem tervikuna, mis põhjustas maja põhikommunikatsioonide rikke, sh elektri- ja veevarustuse mittetoimimise. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja väited, et Eesti õigekeelsussõnaraamat ja kinnistusraamatu seadus sisustavad termini “kinnistu” analoogselt, et tegemist on maatüki/krundiga, ei ole asjakohased. Sõlmides kindlustuslepingu tarbijana, tuleb VÕS § 39 lg 1 kohaselt tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimus tingimuse kasutaja kahjuks. VÕS § 478 lg 1 kohaselt on kindlustushuvi kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu. Hageja kahju seisneb elektrigeneraatori rendis (tlk 36), maakaabli paranduses (tlk 37), rikke lokaliseerimise kulu kandmises kliendi paigaldises (tlk 39), mis on kohtu hinnangul otsene varaline kahju, mis tekkis kindlustuskohas läbi elektrikaabli rikke, mis tõi kaasa elektri- ja veevarustuse katkestuse.
13. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Hageja palub VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Hageja on arvestanud viivise (tlk 40) võlaperioodi 21.04.2016 kuni 20.11.2016 eest kokku summas 127.53 eurot.
14. Hageja sissenõudmiskulu 40 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd selle kulu kandmise või tekkimise osas ei ole kostja vaatamata kohtu ettepanekule tõendeid esitanud (tlk 45). 5
15. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, va sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahju hüvitis summas 2720,80 eurot ja viivis summas 127,53 eurot. Protokolli parandamise taotlus
16. 16.03.2017 toimus antud asjas kohtuistung. 20.03.2017 saabus kohtule hageja taotlus 16.03.2017 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja palub parandada järgmised laused protokolli
17. leheküljelt:
18. „Soovin pöörata tähelepanu, et soodustatud isik ei ole kandnud mitte ühtegi eurot vea kõrvaldamiseks.“ järgmiselt: „Soovin pöörata tähelepanu, et teine soodustatud isik Pank ei ole kandnud mitte ühtegi eurot vea kõrvaldamiseks.“
19. „See, et minu elektrikaabel asub väljaspool kinnistupiiri ei tähenda, et see ei ole kindlustatud“ järgmiselt: „ See, et minu elektrikaabel asub väljaspool minu kinnistupiiri ei tähenda, et see ei ole kindlustatud.“
20. „Kirjutasin ka enda seisukohas, et see on tavapärane, et kui liitumispunkt asub kindlustatud alast väljapool, siis see läheb kindlustuse alla“ järgmiselt: „Kirjutasin ka enda seisukohas, et see on tavapärane, et kui liitumispunkt asub minu territooriumist väljas“.
21. Palun lisada: „Kui tüüptingimuste p 2.2.
22. oleks “ Samuti on koos hoonega kindlustatud selle juurde kuuluvad statsionaarselt paigaldatud hoonevälised kommunikatsioonitrassid nagu …. ning elektrijuht-med kuni kindlustatud koha piirini kuid mitte kaugemale kui üldühendusteni (liitumiskohtadeni) välja“. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 53 lg-le 2 on menetlusosalistel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Hageja 20.03.2017 taotlus 16.03.2017 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks on esitatud tähtaegselt. Kostja vaidleb osaliselt vastu hageja protokolli parandamise taotlusele. Kostja ei vaidle vastu

1. ja
2. punkti parandusele, kuid leiab, et
3. ja
4. punkt tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole selliseid väiteid istungil esitanud ning pärast kohtuistungit ei saa hageja protokolli täiendada endale meelepäraste väidetega. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ja kostja seisukohaga, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et rahuldamisele kuuluvad hageja taotluse punktid 1, 2 ja
5. Kohus on seisukohal, et taotluses toodud asjaolud vastavad sellele, mida hageja kohtuistungil väitis. Kohus ei nõustu taotluse punktiga 4, kuna hageja ei saa protokolli täiendada väidetega, mida ta istungil ei öelnud.

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 53 lg 4 kohaselt teeb kohus protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et kuna taotlus protokolli parandamiseks on põhjendatud osaliselt, siis tuleb parandada 16.03.2017 toimunud kohtuistungi protokoll parandada järgmiselt:

1. Parandada 16.03.2017 kohtuistungi protokolli
2. leheküljel olev lause: „Soovin pöörata tähelepanu, et soodustatud isik ei ole kandnud mitte ühtegi eurot vea kõrvaldamiseks“ järgnevalt: „Soovin pöörata tähelepanu, et teine soodustatud isik Pank ei ole kandnud mitte ühtegi eurot vea kõrvaldamiseks“.
3. Parandada 16.03.2017 kohtuistungi protokolli
4. leheküljel olev lause: „See, et minu elektrikaabel asub väljaspool kinnistupiiri ei tähenda, et see ei ole kindlustatud“ järgnevalt: 6 „See, et minu elektrikaabel asub väljaspool minu kinnistupiiri ei tähenda, et see ei ole kindlustatud“.
5. Parandada 16.03.2017 kohtuistungi protokolli
6. leheküljel olev lause: „Kirjutasin ka enda seisukohas, et see on tavapärane, et kui liitumispunkt asub kindlustatud alast väljapool, siis see läheb kindlustuse alla“ järgnevalt: „Kirjutasin ka enda seisukohas, et see on tavapärane, et kui liitumispunkt asub minu territooriumist väljas“. Ülejäänud osas tuleb taotlus protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulud 21.

§ 124lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 2888,33 eurot.

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus hagi rahuldas, siis

§ 162lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

23. Tulenevalt

§ 174

lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalide kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 275 eurot. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud summas 1054 eurot. 24. Kuna kohus hagi rahuldas, siis jätab kohus kostja menetluskulud summas 1054 eurot kostja enda kanda. 25. Kohus hindab

§ 138

lg 1, § 138 lg 2, § 143 lg 1 p 1, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt hageja menetluskulusid. 26. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu hagilt tasutud riigilõiv summas 275 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 275 eurot (riigilõiv). 27.

§ 178

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 7