← Eesti

1-17-3011/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-3011 Kohtukoosseis Andres Parmas, Julia Katškovskaja ja Ur

§ 169järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 4.

mai

  1. a otsus, lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav Sergej Kirillov (ik: 39207240820); Leedu Vabariigi kodanik; XXX; elukoht: XXX; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates
  2. oktoobrist 2016; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Prokurör Abiprokurör Kristina Kivi Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Kadi Sitska RESOLUTSIOON
  3. Jätta Harju Maakohtu
  4. mai
  5. a otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  6. Määrata Advokaadibüroole Liis Suik seoses vandeadvokaadi vanemabi Kadi Sitska poolt Sergej Kirillovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 48 (nelikümmend kaheksa eurot (sh käibemaks).
  7. Välja mõista Sergej Kirillovilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Sergej Kirillovile eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Sergej Kirillovile esitati süüdistus

§ 169järgi selles, et olles 13.

jaanuari

  1. a Pärnu Maakohtu maksekäsu (tsiviilasi nr 2-13-58325) alusel kohustatud alates
  2. detsembrist 2013 tasuma igakuist elatusraha 200 eurot oma alaealise lapse MK (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, pole seda teinud regulaarselt ja ettenähtud määras. S. Kirillov, olles töövõimeline, ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, s.h ei ole end võtnud töötuna Eesti Töötukassas arvele perioodil
  3. detsembrist 2013 –
  4. oktoobrini 2016 ega otsinud enesele tööd alates
  5. detsembrist 2013 kuni praeguse ajani. Jättes kohtu välja mõistetud igakuise elatusraha maksmata, on S. Kirillov teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt rikkunud lapse ülalpidamise kohustust.
  6. Harju Maakohtu
  7. mai
  8. a otsusega tunnistati S. Kirillov

§ 169järgi süüdi ja teda karistati viie kuu vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra mõistes lõplikuks karistuseks kolm kuud ja kümme päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõisteti S.

Kirillovile liitkaristuseks kolm aastat, kaks kuud ja kümme päeva vangistust. Maakohus mõistis S. Kirillovilt menetluskuludena ositi kaheteist kuu jooksul välja sundraha II astme kuriteo toimepanemise 705 eurot ja tasu kaitsja osutatud riigi õigusabi eest 168 eurot. 3.

  1. Maakohus märkis, et S. Kirillovit on Pärnu Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a maksekäsu alusel kohustatud tasuma MK-le elatist 200 eurot kuus alates
  4. detsembrist 2013 kuni MK täisealiseks saamiseni. Kui kohus on elatise välja mõistnud, siis on selle täitmine kohustatud poolele kohustuslik. S. Kirillov hoidub aga alates
  5. detsembrist 2013 ehk pikema aja jooksul igakuise elatusraha maksmisest kõrvale. Elatise võlgnevus perioodi eest
  6. detsembrist 2012 kuni
  7. juunini 2016 on 6 029 eurot. Elatist on selle perioodi kestel tasutud vaid ühel korral kokku 100 eurot. Maakohus leidis, et niivõrd pika aja jooksul elatise tasumisest kõrvale hoidumine on olnud süstemaatiline. 3.
  8. Kuni
  9. jaanuarini 2015 kehtinud

§ 169

järgi oli kuriteoks vanema kuritahtlik kõrvalehoidumine oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtima hakanud

redaktsiooni kohaselt on lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine karistatav juhul, kui vanem hoidub teadvalt kõrvale elatusraha maksmisest. Seega on lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine jätkuvalt karistatav. 3.

  1. Maakohtu hinnangul ei ole S. Kirillov teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita. Enda väitel on ta mitteametlikult töötanud. Töötuna on ta arvel olnud
  2. a augustist kuni
  3. a novembrini, kuid arvelolek on lõpetatud seoses sellega, et ta ei pöördunud enam vastuvõtule ega teatanud ka selle tegemata jätmise mõjuvast põhjusest. Samuti on ta töötukassas arvel olnud oktoobrist 2016 kuni jaanuarini 2017, kuid arvelolek lõpetati, sest isik ei ilmunud vastuvõtule. Seega on S. Kirillov mitteametlikult töötades varjanud oma tulusid ning teinud kõik endast oleneva, et ta jääks ilma töötukassast tulenevast toetusest ja muuta võimatuks elatise nõude täitmine. Niisuguse käitumise näol on tegemist elatise maksmisest kuritahtliku ja teadva kõrvalehoidumisega. 3.
  4. S. Kirillovi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.
  5. S. Kirillovile karistust mõistes märkis maakohus, et ametliku sissetulekuta isikut, kellel on täitmata jäänud varasemalt mõistetud rahatrahvid, ei saa karistada rahalise karistusega ning teda tuleb karistada vangistusega. Kohus leidis, et S. Kirillovi süüd suurendab tema üleolev suhtumine oma kohustusse tagada enda lapse heaolu. Tegemist on varem kriminaalkorras karistatud isikuga. Karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus oma süü tunnistamist. Neil asjaoludel pidas maakohus kohaseks karistada S. Kirillovit sanktsiooni keskmisele määrale lähedase karistuse, s.o 5 kuu vangistusega. Mõistetud karistust kergendas maakohus KrMS § 238 lg-st 2 tulenevalt 1/3 võrra.

§ 65

lg 2 alusel suurendas maakohus uue kuriteo eest mõistetud karistust Harju Maakohtu

  1. septembri
  2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. S. Kirillovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi K. Sitska esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist S. Kirillovi süüditunnistamises ja tema õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb ta maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja S. Kirillovile mõistetud karistuse

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata jätmist.

4.

  1. Apellant leiab, et S. Kirillovil ei ole piisavalt vara, mille arvelt oma kohustust nõuetekohaselt täita. Samas ei ole kriminaalasjast tõendamist leidnud, nagu poleks S. Kirillov teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks. Asjaolu, et süüdistatav ei ole ennast töötukassas arvele võtnud, ei tähenda, nagu ei oleks ta teinud pingutusi töö leidmiseks. Töötukassas arvel olemine ei taga veel töökohta. Eesti keele mittevaldamine ja korduv kriminaalkorras karistatus on raskendanud töökoha leidmist. Isik on avaldanud, et ta on töötanud mitteametlikult. Ta on ise olnud sisuliselt kogu aeg ülalpeetav, mingisugust vara tal endal ei ole. Seega ei saa S. Kirillovi käitumist vaadelda teadvalt kõrvalehoidumisena, sest kriminaalasja materjalidest nähtuvalt polnud tal vara, mille arvelt elatist tasuda. Enda sõnul on ta kuni
  2. aastani elatist maksnud sularahas vastavalt oma võimalustele. 4.
  3. Kaitsja juhib tähelepanu veel sellele, et S. Kirillovile inkrimineeritav kuritegu on alanud enne katseaega. See võimaldab

§ 65

lg 3 kohaldamist, st kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus, ning peale seda kohus määrab uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest tingimisi vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates, järgides käesoleva seadustiku §-s 56 sätestatut. 4.

  1. Apellandi hinnangul ei ole S. Kirillovi vangistusega karistamine kooskõlas § 169 mõttega, s.o motiveerida elatise mittemaksjat elatist maksma.
  2. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi esitas apellatsioonivastuse, milles ta taotleb apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Tema hinnangul on asjas tuvastamist leidnud see, et S. Kirillov ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita. S. Kirillov ei ole tõendanud, et ta tegi aktiivselt pingutusi töökoha leidmiseks, ehkki sellekohane tõendamiskoormis lasus just temal endal. S. Kirillovi arvelolek töötukassas jäi lühiajaliseks, sest ta ei ilmunud nõustamisele. Samuti ei ole S. Kirillov esitanud kriminaalmenetluses tõendeid selle kohta, et tema tervis ei ole korras. Seega on ta töövõimeline. Süüdistatav ei ole kogu aeg vanglas viibinud ning tal on olnud võimalus töötada. Ka märgib prokurör, et Eestis elab palju inimesi, kes ei valda eesti keelt ja ometigi on leidnud endale töö. Seetõttu leiab prokurör, et S. Kirillovil puudub soov töötada ja elatist maksta. Ta on isik, kes seab iseenda heaolu esiplaanile. Vaatamata maakohtu istungil antud lubadusele kohe tööle minna, ei ole S. Kirillov endiselt elatist maksma asunud. Küll aga on S. Kirillovile esitatud kahtlustus varguste toimepanemises, mis näitab tema eriti hoolimatut suhtumist ja soovimatust asuda õiguskuulekale teele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
  3. Kriminaalkolleegium, tutvunud apellatsiooni, prokuröri ja kannatanu esindaja vastuväidetega, maakohtu vaidlustatud otsuse ja maakohtus uuritud tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
  4. Kolleegium märgib esmalt, et apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selles, et S. Kirillovil objektiivselt puudusid elatise tasumiseks vahendid, samuti, et ta on süüdistuses kirjeldatud perioodil tasunud elatist rohkem kui ühel korral kokku 100 eurot.
  5. Küll aga leiab apellant, et süüdistatavale ei saa ette heida seda, nagu oleks ta jätnud tegemata mõistlikud jõupingutused enda varalise olukorra sellise määrani parandamiseks, et ta oleks võimeline elatise maksmise kohustust täitma. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. S. Kirillov on töövõimeline isik, ometi ei ole ta mitme aasta jooksul tööle asunud. Tema väited mitteametlikult töötamise kohta on ühelt poolt paljasõnalised, teisalt aga, kui isik tõepoolest on mitteametlikult töötanud ja tulu saanud, jääb kohtule arusaamatuks, mis on takistanud tal täita elatise maksmise kohustust. S. Kirillov ei ole suutnud ega soovinud selgitada, milliseid jõupingutusi on ta teinud selleks, et enda varalist olukorda parandada ja elatise maksmise kohustust täita. Arvestades seda, et ta pole teinud isegi tööd leida sooviva inimese seisukohast elementaarset – võtta end arvele töötukassas ja kasutada töötukassa võimalusi töö leidmiseks või ka töö leidmise võimaluste suurendamise nimel töötukassa pakutavatel koolitustel osalemiseks, on kolleegiumi hinnangul maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et S. Kirillov on jätnud enda varalise olukorra parandamiseks mõistlikud jõupingutused tegemata.
  6. Kaitsja leiab alternatiivselt, et kuna S. Kirillov alustas kuriteo toimepanekut enne katseaja algust, siis tuleks mõista talle liitkaristus

§ 65lg 3 sätteid kohaldades.

See seisukoht on ekslik. Elatise maksmata jätmine on vältav kuritegu. Vältava kuriteo puhul on liitkaristuse mõistmise kontekstis määrav mitte see, millal kuriteo toimepanemine algas, vaid see, millal see lõppes. Süüdistus hõlmab arutataval juhul perioodi alates

  1. detsembrist 2013 kuni
  2. märtsini
  3. Ära kandmata karistus, millega maakohus arutavas asjas mõistetud karistuse liitis, mõisteti S. Kirillovile
  4. septembril 2016 (jõustus
  5. septembril 2016). Seega tuli liitkaristus mõista vastavalt

§ 65

lg-s 2 sätestatule, mida maakohus ka korrektselt tegi.

§ 65lg 3 sätted ei olnud selles olukorras rakendatavad.

10. Kohatu on ka kaitsja seisukoht, nagu ei tohiks S. Kirillovit vangistusega karistada põhjusel, et see ei motiveeri teda elatist tasuma ning et liitkaristus tuleks jätta

§ 74sätete alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Esmalt märgib kolleegium selle kohta, et S. Kirillovile mõistetud liitkaristus on pikem kui kolm aastat vangisust.

§ 74lg 3 kohaselt on aga maksimaalne võimalik katseaja pikkus kolm aastat.

Kohtupraktikas on juurdunud arusaam, et karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise korral peab mõistetud karistus olema lühem kui määratav katseaeg. Seda kinnistunud praktikat arvestades pole võimalik, et S. Kirillovile mõistetud karistus jääks

§ 74sätete alusel täitmisele pööramata.

Edasiselt märgib kolleegium aga veel sedagi, et S. Kirillovi toime pandud teo ja tema isiku osas ei esine ka sisulises mõttes selliseid erilisi asjaolusid, mis võiksid õigustada

§-s 74 ettenähtud diskretsioonilise võimaluse rakendamist. S. Kirillov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud (sh vangistusega). Ta ei ole soovinud mingeid korrektiive enda käitumises teha, vai vastupidi – ta on taas kord kahtlustav varavastastes kuritegudes. Toime pandud kuritegu oma lapse suhtes – tema mitme aasta jooksul elatusvahenditeta jätmine – annab tunnistust isiku hoolimatusest oma lähedase suhtes, mis samuti ei osuta mingilgi määral võimalusele, et niisugust isikut karistades peaks valima karistuse tingimusliku täitmisele pööramata jätmise tee.

  1. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsuse muutmata.
  4. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks kuue pooltunni eest 40 eurot (millele lisandub käibemaks). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaks pooltundi apellatsiooni koostamiseks. Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud. Seetõttu tuleb taotlus rahuldada täies ulatuses. Seega tuleb kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks määrata 40 eurot, millele lisandub 8 eurot käibemaksu. KrMS §-d 185 lg-s 2 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb määratud kaitsjatasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.