Obsah (8)

§ 187§ 428§ 168§ 134§ 200§ 663§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Andres Parmas Määruse tegemise aeg ja koht 21.07.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-4614 Tsiviilasi AS ViJuS Group

) § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt

§ 187

lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. AS ViJuS Group (hageja I) ja OÜ Parme Trans (hageja II) esitasid 23.03.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse DB (kostja I) ja AS-i MeP Trans (kostja II) vastu kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja aktsiate tagastamiseks.
2. Harju Maakohtu 20.03.2017 määrusega jäeti läbi vaatamata hagejate nõue tuvastada, et kostja II aktsiate 20.02.2014 ostu-müügilepingu p-s 6.2 sätestatud konkurentsipiirangu rikkumisega kolme aasta jooksul mitte luua hagejale II konkureerivat struktuuri, on kostjad toime pannud konkurentsiseaduse rikkumise, mis seisneb konkurentsiseadusega keelatud kõlvatu konkurentsi osutamises hagejale II alates 20.02.2014 kuni kohtulahendi tegemise päevani ning jäeti läbi vaatamata hagejate alternatiivne nõue tuvastada, et kostja II aktsiate 20.02.2014 ostu-müügilepingu p-s 6.
3. sätestatud konkurentsipiirangu rikkumisega kolme aasta jooksul mitte luua hagejale II konkureerivat struktuuri, on kostjad toime pannud konkurentsiseaduse rikkumise, mis seisneb konkurentsiseadusega keelatud kõlvatu konkurentsi osutamises hagejale II kostjate poolt alates oktoobrist
4. Maakohus jättis seoses eeltoodud nõuete läbi vaatamata jätmisega menetluskulud hagejate kanda.
5. Hagejad esitasid 20.04.2017 kohtule taotluse hagist loobumiseks.
6. Kostjad esitasid 02.05.2017 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos menetluskulude nimekirjaga. Kostjad märkisid, et õigusteenust on osutatud kokku mahus 156,9 tundi, üldise keskmise tunnitasuga määras 128 eurot (käibemaksuta) ja seega on kostjate esindajakulud 156,9 x 128=20 083,20 eurot käibemaksuta. Koos käibemaksuga on menetluskulud kokku 24 099,84 eurot.
7. 15.05.2017 seisukohas leidsid hagejad, et kostjate menetluskulude suurus ei ole eluliselt usutav ega reaalne. Kostjad on meelevaldselt suurendanud menetluskulusid. Nimelt avaldas kostjate esindaja 29.03.2017 eelistungil, et istungi ajaks on kostjate menetluskulu ca 8000-9000 eurot, sest oli enne esimest eelistungit 6000 eurot. 02.05.2017 seisukohas on esitatud menetluskulude suuruseks hoopis 20 083,20 eurot. Menetluskulude summas ei saanud kostjate esindaja kindlasti nii suures ulatuses eelistungil eksida. Hagejad pidasid mõistlikuks menetluskulude suuruseks kostjatel koos mitte enam kui 7000 eurot arvestades et kostja I on ka ise hariduselt jurist ja praktiseerinud aastakümneid ega vajanud ilmselt sellises hulgas konsultatsioone, nagu on tabelis näidanud kostjate esindaja.
8. Kostjad täpsustasid oma 22.05.2017 menetlusdokumendis menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning märkisid, et kostja I ei ole käibemaksukohustuslane ja kostja II on käibemaksukohustuslane ning viimasel ei ole takistatud käibemaksu tagasiarvestamine. Kostjad palusid kostja I menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga ja kostja II menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kostjad leidsid, et põhjendatud oleks hüvitada menetluskuludest 40% kostjale II ja 60% kostjale I. 2
9. Hagejad leidsid 23.05.2017 menetlusdokumendis, et kostjad on formaalselt erinevad isikud, kuid faktiliselt osutati õigusabi ühele isikule. Esimese astme kohtu määrus
10. Harju Maakohtu 24.05.2017 määrusega võeti vastu hagist loobumine (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1) ning lõpetati tsiviilasjas menetlus.

Maakohus jättis menetluskulud seoses hageja II kahjunõudest ja alternatiivsest kahjunõudest loobumisega hageja II kanda ja menetluskulud seoses hageja I aktsiate tagastamise nõudest loobumisega hageja I kanda (

§ 168lg 2).

Maakohus mõistis hagejalt II solidaarselt kostjate kasuks välja menetluskulu 6033,92 eurot, hagejalt I kostja I kasuks välja menetluskulu 9255,94 eurot, hagejalt I ja II solidaarselt kostjate kasuks välja menetluskulu 422,40 eurot.

1. Kostjate lepingulise esindaja tunnihind 128 eurot ilma käibemaksuta ja 153,60 eurot koos käibemaksuga on kooskõlas asja keerukuse ja mahuga ning seega on tegemist mõistliku ja põhjendatud tunnihinnaga. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta.
2. Maakohtu hinnangul on kostjate esindaja põhjendatud ajakulu 110,7 tundi.
3. Põhjendamatu on ajakulu büroosiseseks suhtlemiseks ja kliendiga suhtlemiseks (sh e-kirjade saatmine kliendile, telefoninõupidamised ja kohtumised), kuna kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, kas vastav suhtlus toimus, mis oli suhtluse sisu ning milleks see menetluse seisukohalt tingimata vajalik oli. Toimikust eelnev ei nähtu ning selline kulu ei olnud hagejatele ettenähtav. Samuti ei ole kostjate esindaja isikliku toimiku korrastamine üldse käsitletav menetlustoiminguna, mille hüvitamist saaks vastaspoolelt nõuda. Seega on põhjendamatu kostjate esindaja 03.05.2016 ajakulu 0,7 tundi, 09.05.2016 ajakulu 0,4 tundi, 27.05.2016 ajakulu 0,9 tundi, 31.05.2016 ajakulu 1,4 tundi, 31.05.2016 ajakulu 0,4 tundi, 02.06.2016 ajakulu 0,9 tundi, 16.06.2016 ajakulu 0,3 tundi, 17.06.2016 ajakulu 0,1 tundi, 07.07.2016 ajakulu 0,3 tundi, 18.07.2016 ajakulu 0,4 tundi, 20.07.2016 ajakulu 0,3 tundi, 21.07.2016 ajakulu 0,2 tundi, 27.07.2016 ajakulu 0,1 tundi, 08.09.2016 ajakulu 0,6 tundi, 26.09.2016 ajakulu 0,5 tundi, 04.10.2016 ajakulu 1,6 tundi, 06.10.2016 ajakulu 0,3 tundi, 10.10.2016 ajakulu 0,6 tundi, 11.10.2016 ajakulu 0,5 tundi, 11.10.2016 ajakulu 1 tund, 18.10.2016 ajakulu 0,1 tundi, 21.10.2016 ajakulu 0,7 tundi, 31.10.2016 ajakulu 0,1 tundi, 07.11.2016 ajakulu 1 tund, 09.11.2016 ajakulu 0,8 tundi, 16.11.2016 ajakulu 0,2 tundi, 17.11.2016 ajakulu 0,3 tundi, 18.11.2016 ajakulu 0,2 tundi, 21.11.2016 ajakulu 1,5 tundi, 21.11.2016 ajakulu 1,6 tundi, 22.11.2016 ajakulu 0,2 tundi, 23.11.2016 ajakulu 0,2 tundi, 24.11.2016 ajakulu 0,1 tundi, 29.11.2016 ajakulu 0,3 tundi, 29.11.2016 ajakulu 0,4 tundi, 30.11.2016 ajakulu 0,2 tundi, 01.12.2016 ajakulu 0,2 tundi, 01.12.2016 ajakulu 0,5 tundi, 02.12.2016 ajakulu 1,2 tundi, 06.12.2016 ajakulu 0,6 tundi, 06.12.2016 ajakulu 0,3 tundi, 19.12.2016 ajakulu 0,7 tundi, 21.12.2016 ajakulu 0,4 tundi, 22.12.2016 ajakulu 0,3 tundi, 13.01.2017 ajakulu 0,8 tundi, 03.02.2017 ajakulu 1 tund, 16.02.2017 ajakulu 0,5 tundi, 17.02.2017 ajakulu 0,7 tundi, 23.02.2017 ajakulu 0,6 tundi, 27.02.2017 ajakulu 0,6 tundi, 28.02.2017 ajakulu 0,1 tundi, 02.03.2017 ajakulu 0,2 tundi, 07.03.2017 ajakulu 0,4 tundi. 08.03.2017 ajakulu 1,2 tundi, 17.03.2017 ajakulu 0,1 tundi, 27.03.2017 ajakulu 1 tund, 31.03.2017 ajakulu 0,3 tundi, 05.04.2017 ajakulu 0,3 tundi, 06.04.2017 ajakulu 0,4 tundi, 10.04.2017 ajakulu 0,6 tundi, 18.04.2017 ajakulu 0,3 tundi ja 21.04.2017 ajakulu 0,3 tundi.
4. Seoses kostjate esindaja 11.10.2016 menetlustoimingutega lisab kohus, et kostjate esindajal puudus vajadus analüüsida 03.10.2016 eelistungi protokolli. Kostjate esindaja 28.03.2017 ja 29.03.2017 ajakulu 3,7+6,7=10,4 tundi seoses kohtuistungiks ettevalmistumisega on ülepaisutatud ning eelviidatud kuupäevadel eelistungiks 3 ettevalmistumise põhjendatud ajakulu on 1 tund. Kostjate esindaja 30.03.2017 menetlustoimingutest on ainsana vajalik ja põhjendatud eelistungi protokolliga tutvumine, ent selleks põhjendatud ajaks tuleb lugeda 0,15 tundi. Muus osas ei ole kostjate esindaja 30.03.2017 ajakulu põhjendatud.
5. Kostjad on palunud hagejatelt muu hulgas välja mõista menetluskulud, mis vastavad kostjate esindaja 29.03.2017 ajakulule 1 tund menetluskulude nimekirja koostamiseks ja 25.04.2017 ajakulule 1,3 tundi menetlusdokumendi koostamiseks. Pärast 25.04.2017 on kostjad ainsa menetlusdokumendina esitanud 02.05.2017 kostjate seisukoha menetluse lõpetamise osas ja menetluskulude nimekirja. Tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-77-14 p-s 12 avaldatust ei ole kostjate esindaja 29.03.2017 ajakulu põhjendatud ning kostjate 25.04.2017 menetlustoimingu osas on põhjendatud vaid ajakulu, mis vastab kostjate seisukoha koostamisele seoses menetluse lõpetamisega. Kostjate esindaja 25.04.2017 ajakulu on põhjendatud 0,15 tunni ulatuses.
6. Menetluskulud tuleb välja mõista, võttes arvesse iga nõudega seotud osapooli ning arvestades konkreetsete nõuete hinna proportsiooni kogu hagihinnast.
7. Hageja II kahjunõude hind (sh alternatiivne kahjunõue,

§ 134lg 1) oli 50 000 eurot.

Arvestades nõuete proportsiooni hagihinnast, vastab nõuetele kostjate esindaja põhjendatud ajakulu 50 000/117 410*110,7 ≈ 47,14 tundi. Seega tuleb hagejalt II solidaarselt kostjate kasuks välja mõista menetluskulu 6033,92 eurot (47,14 x 128).

1. Hageja I aktsiate tagastamise nõude hind oli 63 910 eurot. Arvestades nõude proportsiooni hagihinnast, vastab nõudele kostjate esindaja põhjendatud ajakulu 63 910/117 410 x 110,7 ≈ 60,26 tundi. Seega tuleb hagejalt I kostja I kasuks välja mõista menetluskulud 9255,94 eurot (60,26 x 128 + käibemaks).
2. Harju Maakohtu 20.03.2017 määrusega jäeti hagejate kanda ka menetluskulud seoses hagejate ühise kõlvatu konkurentsi tuvastamise nõude ja hagejate ühise kõlvatu konkurentsi tuvastamise alternatiivnõudega. Eelviidatud nõuete hind oli

§ 134lg 1 kohaselt 3500 eurot.

Arvestades nõuete proportsiooni hagihinnast, vastab nõuetele kostjate esindaja põhjendatud ajakulu 3500/117 410 x 110,7≈3,3 tundi. Seega tuleb solidaarselt hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista menetluskulu 422,40 eurot (3,3 x 128).

1. Põhjendamatu on hagejate vastuväide kostjate menetluskulude suurusele, milles hagejad viitasid, et 29.03.2017 eelistungil avaldas kostjate esindaja, et istungi ajaks on kostjate menetluskulu minimaalselt ca 8000-9000 eurot. Kostjate esindaja ei pidanud 29.03.2017 eelistungil teadma kostjate menetluskulude täpset suurust ning eelistungil avaldatud hinnanguline miinimumkulu ei piira kuidagi kostjate õigust menetluskulude hüvitamisele. Määruskaebus
2. Hagejad paluvad määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja mõista hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulu mitte rohkem 7000 eurot.
3. Kostjate näol on küll formaalselt tegemist eraldiseisvate isikuga, kuid de facto osutas kostja esindaja õigusabi sisuliselt ühele ja samale isikule. Kostja I on kostja II ainus juhatuse liige. Kostjad ei vajanud eraldi õiguskonsultatsioone ega juriidilist advokaadiabi, kuna sisuliselt kattuvad kostjate huvid ja vastused 100 %-liselt. Seega on kostjate esindaja oma töökoormust tabelis suurendanud kahekordseks ja see on vastuolus

§ 200lg-ga 1.

21. 29.03.2017 eelistungil avaldas kostjate esindaja, et istungi ajaks on kostjate menetluskulu ca 8000-9000 eurot, sest menetluskulud oli enne esimest eelistungit 6000 eurot. Eluliselt ei ole usutav, et nii pika töökogemusega vandeadvokaat ei teaks kohtus nimetada oma kliendilt saadud honorari suurust. 02.05.2017 kirjalikus seisukohas on 4 esitatud menetluskulude suuruseks hoopis 20 0083,20 eurot. Menetluskulude summas ei saanud kostjate esindaja kindlasti nii suures ulatuses eelistungil eksida.

§ 200

lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

1. Kohtu väljamõistetud menetluskulude suurus on ebaproportsionaalne vajaliku õigusabi mahu ning asja keerukusega ning kirjalikus dokumendis esitatud menetluskulude suurus erineb kordades eelistungil esindaja avaldatud menetluskulude suurusest ega ole seega usutav ega usaldusväärne. Hagejad peavad mõistlikuks menetluskulude suuruseks kostjatel kokku mitte üle 7000 euro.
2. Kostja I on ise ka hariduselt jurist ja praktiseerinud aastakümneid ega vajanud ilmselt sellises hulgas konsultatsioone, nagu on tabelis näidanud kostjate esindaja. Menetluse edasine käik
3. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 26. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 27.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostjate esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ning tunnitasumäära hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kolleegium osutab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostjate esindaja töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Kohus arvestas sealhulgas nii kohtule esitatud dokumentide mahtu kui tsiviilasja sisu. Samuti on maakohus põhjendanud, miks ta peab tunnitasumäära 120 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks.

1. Asjakohatud on hagejate väited selle kohta, et kostjate näol on formaalselt tegemist eraldiseisvate isikuga, kuid tegelikkuses osutas kostjate esindaja õigusabi sisuliselt ühele ja samale isikule ning seega on kostjate esindaja oma töökoormust tabelis suurendanud kahekordseks. Menetluskulude nimekirja pinnalt ei saa asuda seisukohale nagu oleks kostjate esindaja võtnud menetlusdokumentide koostamise ja muude toimingute eest topelttasu. Hageja on esitanud erinevatel alustel nõuded mõlema kostja vastu. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid esitanud kohtule sisult kattuvaid menetlusdokumente. Kostjate esindaja on esitanud kohtule kostjate nimel ühiseid menetlusdokumente ning seejuures on maakohus hinnanud iga kostjate esindaja toimingu põhjendatust ja vajalikkust.
2. Põhjendamatu on hagejate väide, et kostjad on kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt, kuna 29.03.2017 eelistungil avaldas kostjate esindaja, et istungi ajaks on kostjate menetluskulu ca 8000-9000 eurot, kuid 02.05.2017 kirjalikus seisukohas on 5 esitatud menetluskulude suuruseks kokku 20 0083,20 eurot. Ringkonnakohus nõustub seejuures maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid üle korrata.
3. Väljamõistetavate menetluskulude suuruse vähendamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kostja I on hariduselt jurist. Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat.

sellist piirangut ei sätesta (RKTKm nr 3-2-1-86-16, p 11). 31.

§ 178lg 4 kohaselt ei hüvitata arutatava määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Parmas