1-16-11506 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2017.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-16-11506 (16267000861) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik nin

§ 306, § 311, § 313, § 315, kohus otsustas Süüdi tunnistada Alvar Nauts KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista

§ 126lg 3 p 2 alusel anda üle K.

N.; Pakend nr 2 – hantel –

§ 126lg 3 p 2 alusel anda üle K.

N.; Pakend nr 3 – kuus töökinnast kilekotis –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend nr 4 – roosa padi -

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend nr 5 – sinine padi -

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend nr 6 – nöörijupp -

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend nr 12 – hantel ja nöörijupp - Kar

S § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend nr 7 – dressipüksid –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend nr 8 – aluspüksid –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend nr 9 – T-särk –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; DVD- ja CD-plaadid (pakendid 10, 11 ja 13) –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde Menetluskulud Kar

S § 180 lg 1 alusel välja mõista Alvar Nautsilt riigi tuludesse –

§ 175lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 2 alusel tunnistaja saamata jäänud sissetulek (75.45) seitsekümmend viis eurot ja 45 senti,

§ 175

lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud (2360.16) kaks tuhat kolmsada kuuskümmend eurot ja 16 senti ning sundraha

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel

§ 319

lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 189

lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. 2 1-16-11506 Asjaolud Alvar Nauts’i süüdistatakse selles, et tema 22.05.2014.a x x x lõi x A. N.’i kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil vasaku silma ja kõrva piirkonda, millega tekitas A. N. näokolju fraktuuri, hematoomi vasaku silma ümber ja turse ning haava vasaku kõrvalesta piirkonnas. Samuti süüdistatakse Alvar Nauts’i selles, et tema 2016.a aprilli alguses x x x lõi x A. N. kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil vasaku õlavarre ja rangluu ning rindkere piirkonda, millega tekitas A. N. vasaku 5.,

1. ja
2. roide fraktuurid, vasaku abaluu fraktuuri ja hematoomid rindkere piirkonnas. Oma sellise tegevusega pani Alvar Nauts toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Samuti süüdistatakse Alvar Nauts’i selles, et tema 2016.a alguses kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal võttis x A. N. seadusliku aluseta vabaduse, sulgedes A. N. teadmata ajaks x x x x maja sauna. Oma sellise tegevusega pani Alvar Nauts toime KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Samuti süüdistatakse Alvar Nauts’i selles, et tema 28.08.2016.a kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte enne kella 18, tekitas A. N.’ile ühise tüli käigus x x x eramus täpselt tuvastamata viisil tervisekahjustuse – koljuluuni ulatuva põrutushaava vasaku kulmu piirkonnas ning seejärel Alvar Nauts tappis A. N. kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ja viisil. Kuriteo varjamiseks sidus Alvar Nauts x maja esikust kapi otsast võetud hantli nööriga A. N. ümber keha. Seejärel viis Alvar Nauts A. N.’i surnukeha Pärnu jõkke, kust A. N. vägivallatunnustega surnukeha leiti 10.09.2016.a. Oma sellise tegevusega pani Alvar Nauts toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tahtlikult teise inimese tapmise. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Süüdistatav tunnistas ennast kohtus süüdi A. N. kehalises väärkohtlemises ja temalt vabaduse võtmises. Alvar Nauts eitas kohtus, et ta oleks A. N. tapnud. Süüdistatav selgitas, et ta soovis ainult A. N. hirmutada, kuid selle käigus otsustas A. N. teha enesetapu, hüpates Tori sillalt Pärnu jõkke. Kaitsja toetas süüdistatava seisukohta ning leidis, et tapmise süüdistus on tõendamata ja eluliselt ebausutav. Kaitsja palus süüdistatav KarS § 113 lg 1 järgi õigeks mõista ning teiste süüdistuste osas süüdi mõista. Prokurör leidis, et süüdistatava süü kõigis talle inkrimineeritud kuritegudes on leidnud tõendamist. Prokurör taotles A. Nautsi süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistamist üheaastase vangistusega, süüdi mõistmist KarS § 136 lg 1 järgi ja karistamist 6kuulise vangistusega ning süüdimõistmist KarS § 113 lg 1 järgi ning karistamist 11-aastase vangistusega. Prokurör leidis, et kergemad karistused tuleb lugeda kaetuks raskeima karistusega ning karistuseks tuleks mõista 11-aastat vangistust, mida tuleb suurendada Harju Maakohtu 03.12.2015.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 19 tunni üldkasuliku töö ehk 19 päeva vangistuse, võrra. Prokurör taotles süüdistatavale lõplikuks karistuseks 11 aastat ja 19 päeva vangistust, mille kandmist arvata alates 12.09.2016.a. Samuti esitas prokurör oma seisukoha asitõendite ja menetluskulude osas. 3 1-16-11506 Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Süüdistus KarS § 136 järgi KarS § 136 lg 1 sätestab, et teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 136 mõttes vabaduse võtmine on isikule liikumistakistuse loomine, tema kinnipidamine või kinnihoidmine. Vabaduse võtmise tagajärjel tekib olukord, kus kannatanu saab viibida üksnes süüdlase määratud kohas. Vabaduse võtmine kui kuriteo sisu on siiski vaid isiku liikumisvabaduse piiramine tema tahte vastaselt (RKKK 3-1-1-57-10 p 9). Vabaduse võtmine saab toimuda kannatanu sulgemisega ruumi, sõidukisse või piiratud alale (sh looduslikud alad, nagu saar, koobas vms), samuti tema kinnisidumise või valvamisega (nt hoitakse tulirelva kuklal). Valvamiseks tuleb lugeda ka kannatanu suhtes varem kasutatud vägivalda, mistõttu ta ei julge eirata toimepanija korraldusi (RKKK 3-1-1-116-01 p 7). KarS § 136 mõttes seadusliku alusena tuleb käsitleda PS § 20 sätestatud vabaduse võtmise juhtusid. Süüdistusakti kohaselt heidetakse süüdistatavale ette, et ta 2016.a alguses kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal võttis x A. N.’ilt seadusliku aluseta vabaduse, sulgedes A. N.’i teadmata ajaks x x x x maja sauna. Mitmed tunnistaja kinnitasid kohtus, et nad on teadlikud, et Alvar Nauts pani x kuhugi kinni. Kohtu hinnangul võiks isegi öelda, et osade kohalike seas oli üldteada, et Alvar Nauts oli x kuhugi kinni pannud. K. N. selgitas kohtus, et x ei ole talle rääkinud, et Alvar Nauts oleks ta kuhugi kinni pannud, kuid seda, et Alvar pani x kuhugi kinni, rääkis talle tädi. Tunnistaja M. K. selgitas kohtus, et ta on kuulunud, et süüdistatav olevat x kuskile ruumi kinni pannud. Tunnistaja L. T. kinnitas kohtus, et ta on teadlik sellest, et süüdistatav on x kuskile kinni lukustanud, kuid ise ta seda näinud ei ole. Tunnistaja A. M. selgitas, et talle on räägitud, et süüdistatav on x kinni pidanud. Tunnistaja K. S. selgitas kohtus, et ta on kuulunud, et süüdistatav on x kuskile kinni pannud, kuid ise ta näinud seda ei ole. Tunnistaja A. N. selgitas kohtus, et jaanuaris (ilmselt peab tunnistaja siinkohal silmas 2016.a jaanuari) sai Pärnust tulles mindud Tori poodi ning seal kohtus ta A. N. eksnaisega, kes ütles, et kas sa tead, et A. on saunas kinni. Sellepeale läks tunnistaja A. N. elukohta, kus nägi, et sauna uks oli suure prussiga kinni pandud ning A. N. oli selle ukse taga. Tunnistaja mees tegi ukse lahti. A. N. ei teadnud, kui kaua ta oli luku taga olnud. Tunnistaja päästis A. N. saunast välja. Süüdistatav väitis tunnistajale, et ta püüdis niimoodi A. N. distsiplineerida, kuna A. N. käis Toris kerjamas. Seega nägi tunnistaja vahetult, et A. N. oli ruumi suletud ning süüdistatav ütles tunnistajale, et tema tegi seda. Samuti tunnistas süüdistatav kohtuistungil ennast selle kuriteo toime panemises süüdi. Eelnevast tulenevalt on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et A. N. oli suletud sauna. A. N. sulges sauna Alvar Nauts. Nimelt süüdistatav kinnitas tunnistaja A. N., et ta püüdis nii A. N. distsiplineerida. Samuti tunnistas süüdistatav ise end antud kuriteo toimepanemises süüdi. Lisaks võib öelda, et A. N. ruumi sulgemine oli kohalike seas üldteada asjaolu, kuna mitmed tunnistajad kinnitasid, et nad on sellest kuulnud. Samuti on ilmne, et selline ruumi sulgemine toimus A. N. tahte vastaselt. Nimelt joonistuvad kriminaalasja toimikust selgelt välja süüdistatava ja A. N. konfliktsed suhted ning ilmselt teatud määral ka A. N. kartis süüdistatavat. Samuti, arvestades A. N. elustiil (sagedane alkoholi tarvitaja), siis ei olnud ta ka ilmselt võimeline süüdistatavale erilist vastupanu osutama. Kohtu hinnangul on ilmne, et selline sauna sulgemine ei toimunud A. N. nõusolekul, vaid Alvar 4 1-16-11506 Nauts, kasutades ilmselt ära n.-ö. tugevama positsiooni, võttis A. N. seadusliku aluseta vabaduse. Eeltooduga on täidetud KarS § 136 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Kohus on seisukohal, et süüdistatav võttis teadlikult A. N. vabaduse. Alvar Nautsi eesmärk oli A. N. kinnisesse ruumi sulgemine ning ta teostas selle eesmärgi, sulgedes isiku sauna selliselt, et A. N. puudus võimalus ise väljumiseks. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et Alvar Nautsi sõnul oli tema sooviks A. N. distsiplineerida ehk ta sulges A. N. teadlikult sauna. Tema tegevus oli eesmärgistatud ning ta tegutses eesmärgi saavutamise nimel. Seega on kohus seisukohal, et subjektiivsest küljest on antud tegu pandud toime kavatsetult. Antud teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 136 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestab, et lähi- või sõltuvussuhtes teise inimese korduva tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Süüdistusakti kohaselt heidetakse Alvar Nautsile ette x kehalist väärkohtlemist 22.05.2014.a. Samuti süüdistatakse Alvar Nautsi x kehalises väärkohtlemises 2016.a aprilli alguses. Patsiendikaardist nr EMO1602712 (I kd t.l 88-90) nähtub, et A. N. on 08.04.2016.a viibinud vastuvõtul Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonnas. Patsiendikaardi kohaselt on pöördutud meditsiiniasutusse, kuna A. N. sai mitu päeva tagasi poja käest peksa, mistõttu nüüd vasak käsi ei liigu ning rindkerel on palju kollaka jumega hematoome. A. N. tuvastati 5, 7, 11 roide fraktuurid, vasaku abaluu korpuse osas pikisuunaline nihkega fraktuur ning abaluu kaelaosas läbiv nihkega kohati killunenud fraktuur. Rindkerel tuvastati rohkelt hematoome. A. N. asetati kolmnurk side. Isik lubati pärast esmaabi osutamist koju. Seega on patsiendikaardiga tuvastatud, et 2016.a aprilli alguses tuvastati A. N. kehalise väärkohtlemise tunnused, vigastused. Samuti on vastuvõtul avaldatud, et vigastused on tingitud sellest, et A. N. sai x käest peksa. Patsiendikaardist nr 14/19108 (I kd t.l 99-100) nähtub, et A. N. on viibinud 22.05.2014.a Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonnas, kuna A. N. sõnul andis poeg talle peksa. Samas kiirabikaardis (I kd t.l 103) on märgitud, et A. N. kukkus trepist. Patsiendi üldseisund oli rahuldav, hemodünaamika stabiilne, vasaku silma ümber hematoom, silm kinni paistetanud, vasaku kõrva piirkonnas tugev turse ja haav. Isikule osutati esmaabi ja suunati perearstile kontrolli. Isik keeldus hospitaliseerimisest. Samuti olid isikul alkoholijoobe tunnused. Seega on patsiendikaardiga tuvastatud, et 22.05.2014.a olid A. N. kehalise väärkohtlemise tunnused, vigastused. Samuti on vastuvõtul avaldatud, et vigastused on tingitud, kuna A. N. sai x käest peksa. Haigusloo nr R1500794 (I kd t.l 94-97) kohaselt viibis A. N. 15.01 – 20.01.2015.a Pärnu haiglas, kuna 10.01 kukkus libedaga puid tuues. Samuti nähtub 15.01 kiirabikaardist (I kd t.l 102), et A. N. olevat õues libedaga kukkunud. Patsiendikaardist nr 14/29896 (I kd t.l 98) nähtub, et 02.08.2014.a viibis A. N. Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonnas, kuna samal päeval umbes kella 14-15 paiku tulid võõrad mehed talle oma kodu köögis kallale. Nimetatud kahte meditsiiniasutuses viibimist ei saa seostada sellega, et Alvar Nauts oleks A. N. kehaliselt väärkohelnud. Nimelt ei kajastu haigusloos ega patsiendikaardis, et pöördumiste põhjusteks oleks pojalt peksa saamine. Lisaks eelnevale on A. N. kiirabi kutsutud 18.08, kuid kohale jõudes isik kiirabi ei soovinud. Ka seda episoodi ei saa seostada Alvari Nautsi poolt A. N. kehalise väärkohtlemisega. 5 1-16-11506 Eelnevalt viidatud meditsiiniasutustes registreeritud A. N. pöördumistest tuleneb, et 22.05.2014.a ja 08.04.2016.a on A. N. viibinud erakorralise meditsiini osakonnas, kuna ta sai x käest peksa. Kuigi 22.05.2014.a kiirabikaardis on märge, et isik kukkus trepist, siis saab ilmselgelt usaldusväärsemaks pidada patsiendikaardis nr 14/19108 märgitut. Nimelt on ka patsiendikaardis märge, et kiirabikaardile on märge trepist kukkumise kohta tehtud x ütluste järgi. Juhul, kui A. N. kutsus kiirabi Alvar Nauts, siis oli viimasel ilmselge motiiv öelda kiirabile, et A. N. kukkus trepist, varjamaks, et vigastused oli tema põhjustanud. Samuti on patsiendikaardis kirjas, et kiirabikaardil on märge, et kukkus trepist x ütluste järgi, st A. N. ei öelnud ise kiirabile, et ka kukkus trepist vaid seda tegi poeg. Erakorralise meditsiini osakonnas on A. N. aga arstile avaldanud, et sai x käest peksa. Eeltooduga on kohtu hinnangul leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et A. N. on vähemalt kahel korral saanud x käest peksa. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et A. N. elas koos x Alvar Nautsiga. A. N. sõnul elas Alvar x vähemalt kolm aastat. Kohtuistungil A. N. vastas prokuröri küsimisele, et kui kaua Alvar x juures elas, et kuskil 3, 4, 5 aastat, aeg läheb nii ruttu. A. N. kohtuistungil avaldatust saab järelda, et Alvar pidi x koos elama vähemalt kolm aastat, kuid ilmselt siiski kauem. Sellest tuleneb, et Alvar Nauts elas x koos vähemalt
3. aastast. Seega ka eelviidatud kehaliste väärkohtlemiste ajal 2014.a ja 2016.a elasid A. ja Alvar Nauts koos. Alvar Nautsi ja A.. N. omavahelised suhted olid konfliktsed. Kohtu hinnangul võib isegi öelda, et A. ja Alvar Nautsi omavahelised konfliktsed suhted olid kohalike seas üldteada asjaolu. Tunnistajad M. K., L. T., A. N., A. M., A. N., K. K. ja K. S. on kõik kohtuistungil kinnitanud A. N. ja Alvar Nautsi vahelisi konfliktseid suhteid. Tunnistaja A. N. sõnul on A. N. talle mitu korda öelnud, et ta sai Alvari käest peksa. M. K., L. T. ja K. S. olid Alvar Nautsi vägivaldsusest A. N. vastu n.-ö. kuulnud. A. M. soovitas A. N. koduste probleemide pärast politseisse pöörduda. Eelnevaga on tuvastatud, et x ja x suhted olid konfliktsed ja problemaatilised. Selliste halbade omavaheliste suhte põhjuseks oli eelkõige A. N. liigne alkoholi tarbimine ning sellega kaasnevad probleemid - kerjamine, varastamine jms. Arvestades eeltoodut, siis kohtu hinnangul saab 22.05.2014.a ja 08.04.2016.a patsiendikaartides märgitud x olla ainult Alvar Nauts. Samuti tunnistas süüdistatav kohtuistungil end A. N. kehalistes väärkohtlemistes süüdi. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et antud juhul on leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et 22.05.2014.a ja 2016.a aprilli alguses sai A. N. Alvar Nautsi käest peksa. Samuti leiab kohus, et antud juhul ei ole alust kahelda selles, et peksmise tagajärjel tundis kannatanu valu. Riigikohus on oma lahendi 3-1-1-50-13 p-s 12 märkinud, et KarS § 121 piirsituatsioonides tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Rääkides konkreetselt löömise koosseisualternatiivist, saab see tähendada üksnes valu tekitamist ja järelikult on süüdlase karistamine löömise eest võimalik vaid olukorras, kus kannatanu löögi tõttu valu tunneb. Samas tuleb see, et kannatanu löögi tõttu tõepoolest valu tundis, eraldi tuvastada. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul sattus A. N. peksmiste tagajärjel erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati erinevad vigastused, nt hematoomid, roiete fraktuurid jms Iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et kui pöördutakse peksmise tagajärjel EMO-sse ning peksmisega kaasnevad sellised vigastused nagu on käesoleval juhul tuvastatud, siis peksmine on ilmselgelt põhjustanud valuaistingu. 6 1-16-11506 KarS § 121 lg 2 p 2 mõttes lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta.1 Seega x ja x suhe on KarS § 121 lg 2 p 2 mõttes kahtlemata lähisuhe. Korduvus KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes tähendab kehalise väärkohtlemise varasemat toimepanemist, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Tegemist on vastutust raskendava erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 3 mõttes. Korduvus on karistusõiguslik mõiste ning tähendab samaliigilise süüteo toimepanemist vähemalt teist korda. Peksmine kui korduv löömine ühe episoodi raames jääb põhikoosseisu raamidesse ega moodusta käesolevat kvalifikatsiooni.2 Käesolevas kriminaalasjas on leidnud vastuvaidlematud tuvastamist, et Alvar Nauts peksis vähemalt kahel korral x A. N. ning nende peksmiste käigus põhjustati A. N. valu. Kohus leiab, et eeltooduga on täidetud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Kohus on seisukohal, et Alvar Nauts pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Alvar Nauts pidi teadma või vähemalt möönma, et A. N. pekstes põhjustab ta talle valu. Seega Alvar Nauts teadis ja tahtis või vähemalt möönas süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Süüdistus KarS § 113 lg 1 KarS § 113 lg 1 sätestab, et teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. Süüdistusakti kohaselt heidetakse Alvar Nautsile ette x A. N. tapmist 28.08.2016.a. A. N. tapmist/kadumist nimetatud kuupäeval kinnitab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (I kd t.l 144-152), mille kohaselt kasutati A. N. mobiiltelefoni abonentnumbrit viimati 28.08.2016.a, kui Ainar Martin helistas A. N.. Pärast nimetatud kuupäeva ei ole A. N. kuuluvat numbrit rohkem kasutatud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel Alvar Nauts end antud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta ärritatud ja vihane seetõttu, et x A. N. jõi, kerjas ning varastas. Kuna tema senine mõjutamine eluviisi parandada, ei olnud mõju avaldanud, otsustas Alvar Nauts seekord x n.-ö. hirmutada. Selleks käskis ta tuua isal hantli ning kinnitada see nööriga käe külge. Samuti kinnitas A. N. ümber keha heinapalli nööri. Seejärel liiguti oma elukohast Pärnu jõge ületavale Tori sillale. Jõudnud Pärnu jõe Tori sillale, nõudis Alvar Nauts x joomise maha jätmist, kuid viimane vastas, et ta ei saa seda teha ning hüppas sillalt alla jõkke, sooritades seega enesetapu. Olles juhtunust ehmunud ja šokeeritud, ei teatanud Alvar Nauts juhtunust kellelegi, vaid avaldas, et A. N. on kadunud. Alvar Nauts tunnistas, et tarvitas juhtunu tõttu mitme päeva jooksul alkoholi ning rahusteid, mistõttu ei olnud ta võimeline osalema otsingutes. Süüdistatava versiooni kohaselt tegi tema x A. N. enesetapu ning sattus jõkke elusana. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatava ütlused on eluliselt usutavad ning kas need haakuvad muude kriminaalasja menetluses kogutud tõenditega. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused tõepärased ning on kohtuliku uurimisega ümber lükatud. Kohus leiab, et süüdistatav pani toime oma isa tapmise. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatava versioon juhtunust on küll teoreetiliselt võimalik, kuid vähetõenäoline. Tema poolt avaldatu on eluliselt mitteusutav alljärgnevatel põhjustel. 1 2 Eelnõu 554 SE (Riigikogu XII koosseis) seletuskiri, lk
4. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2015.a, lk 386-
5. 7 1-16-11506 Kannatanu K. N. avaldas kohtus, et ta nägi x A. N. viimati 28.08.2016.a umbes kella 6 paiku õhtul. Kannatanu ütlustel oli x väga purjus ning tema käed värisesid. A. N. jäi kadunuks samal päeval. Ka tunnistaja S. K. kinnitas kohtus, et ta tarvitas 28.08.2016.a koos A. N. alkoholi. Samuti tunnistaja A. M. kinnitas kohtus, et 28.08.2016.a hommikul ostis ta A. N. viina. Lisaks viitab A. N. tugevale joobele ekspertiisiga (I kd t.l 57) tuvastatud etanooli 3.24 mg/l sisaldus südamepauna vedelikus. Nimelt selgitas ekspert kohtus, et kui inimene on surma hetkel kaine, siis ei tohiks etanooli sisaldus südamepaunas roiskumisprotsesside tagajärjel tõusta üle 3 mg/l. Süüdistatav avaldas kohtulikul uurimisel, et 28.08.2016.a toimus ka nn. hirmutamine, mille käigus A. N. hüppas Tori sillalt jõkke koos enda ümber seotud hantliga. Seega nn hirmutamise ajal pidi A. N. olema väga tugevas joobes, sest K. N. sõnul oli joove selline, mis põhjustas kätte värisemist. 10.09.2016.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga on vaadeldud koos A. N. surnukehaga veest leitud ja väljatoodud hantlit. Hantli torukujulise osa ühte serva silindrikujulise osa juurde on seotud kahe sõlmekohaga „heina pakkimise“ nöör, mis teeb ümber torukujulise osa kolm tiiru. Nöör on kinnitatud ümber hantli kahe sõlmega (I kd. t.l. 24, fotod nr. 25-30, I kd. t.l. 40-42). Kohtu hinnangul on tegemist võrdlemisi keerukate sõlmedega. Kriminaalasja menetluse käigus läbiviidud ütluste ja olustikuga seostamise protokolli 25.10.2016.a põhjal on Alvar Nauts ette näidanud, millist teed mööda liikusid tema ja A. N. kodust mööda x x ning seejärel Tori sillale (II kd. t.l. 10-13). Nimetatud liikumistee kohta on kriminaalasja toimikusse lisatud ka väljatrükk Delfi kaardist (II kd. t.l. 17). Kuivõrd nende elukoht ei asunud vahetult silla läheduses, oli liikumisteekond rohkem kui 0,5 kilomeetrit. Tunnistaja A. H., kes elab Nautside läheduses, hinnangul on vahemaa sillani umbes kilomeeter, kuna enda sõnul elab ta Nautsidest umbes kilomeeter Pärnu poole. Liiguti majade vahelt ning mööda suhteliselt intensiivse liiklusega maanteed. Asitõendi, hantli vaatlusprotokolliga on kindlaks tehtud, et hantli kaal oli 10 kg (I kd. t.l. 187). Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et tugevas alkoholijoobes A. N., kellel kannatanu K. N. ütlustel lausa käed värisesid, oli suuteline kõndima suhteliselt pikka maad, üle 0,5 kilomeetri, käes 10 kg kaaluv hantel. Samuti on ebatõenäoline, et tugevas alkoholijoobes A. N. võttis riiulist raske 10-kilogrammise hantli ning sidus selle siis kahe suhteliselt keerulise sõlmega endale ümber keha. x, x läbiotsimisel on tuvastatud (I kd t.l 163-183), et toas kapi otsas oli kaks hantlit ning nende kõrval kaks ringikujulist ala. Ilmselt üks ringikujuline ala oli jäänud hantlist, mis hiljem leiti A. N. surnukeha juures. Läbiotsimisprotokollile lisatud fotodelt (fotod nr 6-10) on näha, et tegemist on võrdlemisi kõrge kapiga. Selle otsast hantli kätte saamiseks oli vaja kasutada abivahendit, nt tool vms. Samuti on teada, et A. N. oli väga tugevas joobes. Kohtu hinnangul pidi A. N. joove olema selline, et hantlit kapi otsas ei oleks ta probleemideta kätte saanud. Kapp oli kõrge ning hantel joobes inimese jaoks suhteliselt raske. Nimetatu viitab aga selgelt sellele, et hantlit ei võtnud kapi otsast alla A. N. vaid keegi teine, kelleks ilmselt oli süüdistatav. Kohtuarstliku surnu ekspertiisiga (ekspertiisiakt nr. 16E-LäS0022/137 (I kd. t.l. 52-57) on tuvastatud, et A. N. surnukehal esinesid vasaku kulmu piirkonnas koljuluuni ulatuv põrutushaav koos ümbritseva nahaaluse verevalumiga, verevalum kõõlustanul ja vasakul oimulihases, katkendlikud verevalumid mõlemal pool keele alumisel pinnal keelelihases ja nahaalune verevalum paremal pool kõhul (eksperdiarvamuse p. 3, I kd. t.l. 57). Nimetatud vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel löökidest kõvade tömpide esemetega (nt. rusikatega, kängitsetud jalaga, hantliga). Nimetatud vigastused olid elupuhused, saadud lühikest aega enne surma saabumist või suremisprotsessi käigus (eksperdiarvamuse p. 4,5, I kd. t.l. 57). 8 1-16-11506 Kriminaalasja kohtulikul uurimisel andis ekspertiisiakti kohta selgitusi selle koostanud kohtuarst-ekspert H. K.. Tema hinnangul tekitati vigastused mitte varem kui 4-6 tundi enne surma. Kudedes tuvastatud põletikuline reaktsioon viitab sellele, et vigastused tekitati eluajal. Pärast surma tekitatud vigastustel põletikulisi reaktsioone ei esine. Seega ei saanud A. N. esinenud vigastused tekkida väidetava sillalt jõkke hüppamise käigus, vaid need tekitati talle juba varem tapmise käigus või vahetult enne seda. Samuti on kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastatud, et surnu suu oli suletud ning keeleots asus hambakaarte vahel (I kd. t.l. 53). Eksperdi kohtus antud selgituse kohaselt viitab eelnimetatud keeleasend ning vee suus puudumine sellele, et isik sattus vette surnuna, kuna elusalt vette sattumise korral ei ole tõenäoline, et vett suus ei ole, kuivõrd vette sattunu tõmbab vett suhu juba reflektoorselt. Eeltoodu põhjal on leidnud kinnitust asjaolu, et A. N. sattus vette surnuna. Viimati nimetatut kinnitab ka see, et lahangu käigus ei leitud A. N. vett maost ega kopsudest (I kd. t.l. 56). Eksperdi kohtus antud hinnangul viitab see samuti sellele, et A. N. sattus vette juba surnuna, kuivõrd elusalt vette sattudes oleks vesi pidanud lisaks suhu sattumisele sattuma ka makku ning kopsu, sest vette hüpates toimub kõik kiiresti ning vette hüppaja ei kontrolli reflektoorseid protsesse, neelates vett. Süüdistatava kaitsja küsimuse peale, kas võis esineda nn. kuiv uppumine kõrispasmi tõttu ning sellest tulenevalt ei olnud maos ega kopsudes vett, vastas ekspert, et ei saa välistada kõrispasmi esinemist, kuid see on vähetõenäoline. Samas jääb vesi kõrispasmi puhul kinni häälepaeltesse ja satub suhu, mida aga antud juhul ei esinenud. Seega on antud juhul kõrispasm välistatud, mis aga taaskord kinnitab, et jõkke sattus surnukeha. Veel on kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastatud, et surnukehal esines kõhul paremal pool jälgitav 0,5 cm laiune kollakaspruun pealisnaha irdumisega triip, mis paikneb naba kõrgusel ja kulgeb selja piirkonda. Selja piirkonnas on paremal pool jälgitav pealisnaha irdunud triip kuni keha keskjooneni, paremal pool on triip veidi katkendlik laiusega 0,1 cm (I kd. t.l. 53). Nimetatud vigastus oli eksperdi hinnangul tekkinud surmajärgselt, kuna haava ümbruses põletikulisi reaktsioone ei esinenud. Kohtu hinnangul viitab see sellele, et nöör ümber A. N. keha seoti enne tema vette sattumist, kuid pärast tema surma. Antud asjaolu ei kinnita samuti Alvar Nautsi ütlusi selle kohta, et nööri sidus A. N. ise endale ümber keha juba kodus enne sillale minekut ehk enne vette sattumist, vaid see oli seotud ümber A. N. surnukeha ilmselt selleks, et surnukeha uputada. Kohtu hinnangul on eeltooduga leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et jõkke sattus A. N. surnukeha. Sellega on ümberlükatud ka süüdistatava versioon väidetavast enesetapust. Kuna A. N. surnukeha oli olnud pikemat aega vees ning toimusid erinevad roiskumisprotsessid, siis ei olnud eksperdil võimalik täpset surma põhjust määrata. Samal põhjusel ei õnnestunud tuvastada ilmselt ka kellegi teise DNA-d surnukehal, hantlil ega selle ja A. N. ümber seotud nöörilt (I kd t.l 63-83). Tunnistaja A. H. kohtus antud ütluste kohaselt töötas ta 10.09.2016.a oma Pärnu jõe lähedal asuva maja aias. Vaadanud jõe poole, nägi ta, et keset jõge on paisunud rindkerega inimkeha, eeldatavasti uppunu. Surnukeha liikus koos vooluga edasi Pärnu suunas. Tunnistaja teatas surunukehast kohalikule piirkonnapolitseinikule J. S.. Ka märgitud tunnistaja ütlused lükkavad ümber Alvar Nautsi ütlused selle kohta, et A. N. tegi sillalt vette hüpates enesetapu. Tunnistaja elukoht on x x. Kaardirakendusest Google Maps nähtub, et x kinnistu asub vahetult pärast Tori silda Pärnu pool. Üldteada asjaoluna voolab Pärnu jõgi suunaga Tori poolt Pärnu ja Pärnu lahe suunas. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka tunnistaja ütlused selle kohta, et jões olnud surnukeha liikus vooluga Pärnu suunas. Eeltoodust tulenevalt ei saanud A. N. kohtu hinnangul sattuda vette väidetava enesetapu käigus Tori sillalt. Nimelt kinnitas tunnistaja kohtus, et surnukeha liikus vooluga kiiresti. Tunnistaja selgitas ka, et selle aja jooksul, kui ta surnukeha nägi, liikus see mitusada meetrit. 9 1-16-11506 Võttes arvesse, et tunnistaja kinnitusel liikus surnukeha kiiresti, läbides suhteliselt lühikese ajaga voolu mõjul mitusada meetrit, siis ilmselgelt ei saanud surnukeha liikuma hakata sillast Pärnu pool, kuna tunnistaja elab vahetult pärast silda. Seega, kohtu hinnangul pidi surnukeha liikumist alustama teiselt poolt silda. Eeltoodust tulenevalt pidi A. N. jõkke sattuma sillast mitte Pärnu pool vaid teisel pool ehk n.-ö. sisemaa pool. Kuna kohus on veendunud, et A. N. sattus vette juba surnuna, toimetati ta sinna ilmselt jõe kaldalt, eeldatavasti oma elukoha lähedusest. A. ja Alvar Nautsi elukoht x x asub jõe lähedal, sillast n.-ö. sisemaa poole jõe vastuvoolu suunas, kust lähedalt ilmselt alustas ka surnukeha, mida nägi tunnistaja, liikumist. Surnu ekspertiisiaktile lisatud piltidelt nähtub, et surnu parema silma laug oli ümbritsevast oluliselt eristatav, kollane (I kd t.l 58). Ekspert selgitas kohtus, et see viitab sellele, et piirkond (silm) oli vees millegi, nt kivi, vastas, et sinna ei saanud peale tekkida sammal, sest ülejäänud nägu on sambla ja vetikatega kaetud. Nimetatuga haakub ka see, et silma lau piirkonnas oli kolmnurkne jälg. Samuti kinnitas ekspert, et surnukeha kattumine vetikate ja samblaga võtab aega. See aga tähendab, et A. N. surnukeha pidi vees olema pikema aja vältel millegi vastas, sest surnukeha ei kattu n.-ö. üleöö vetikatega. Samuti kinnitab vees ühe kohapeal olemist ka surnukeha riiete olukord (I kd 29-31). Nimelt olid riided seljas ega olnud katki või äratulnud. See, et surnukehal seljas olnud riided olid terved, on tuvastatud ka asitõendi vaatlusega (I kd 197/205). Ka ei ole riietel kohtu hinnangul sellised vigastusi, mis kinnitaks, et A. N. hüppas ise sillalt vette. Juhul, kui A. N. oleks ise sillalt vette hüpanud, siis peaks surnukehal olnud riietel olema ilmselget rohkem rebendeid vms. Eelöeldust järeldub, et keha ümber seotud hantel pidi surnukeha ühe koha peal kinni hoidma. Surnukeha hakkas liikuma lagunemisprotsesside tagajärjel, mille tulemusena surnukeha roisugaaside tõttu paisus ja tõusis veepinnale ning jõe voolu mõjul liikus edasi. Eelmärgitu on kooskõlas ka asjaoluga, et A. N. nähti viimati 28.08.2016.a, kuid tema surnukeha leiti 10.09.2016.a. Seega A. N. oli umbes kaks nädalat n.-ö. teadmata kadunud. Nimetatud aja oli surnukeha ilmselt hantli tõttu kuskil jõe põhjas, kuid kahe nädalaga toimusid sellised roiskumisprotsessid, mis tõstsid surnukeha vee pinnale. Samuti oli surnukeha näo piirkonnas nahk oluliselt lillakam. Ekspert selgitas selle kohta kohtus, et ilmselt oli surnukeha kõhuli näoga vastu mingit pinda. Nimelt tekivad koolnulaigud keha all asetsevatesse osadesse, sest selles piirkonnas on rohkem verd, mis aga roiskub kiiremini. See viitab ka ühtlasi selle, et enne surma ja vette sattumist tekitati A. N. peapiirkonda vigastused, mis kiirendasid roiskumisprotsessi. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et ekspertiisiga (I kd t.l 53) tuvastati näiteks, et surnukehal oli kulmupiirkonnas suuresakiliste servadega haav, mis ulatus koljuluuni pikkusega 3 cm ning haava servades oli räpakaspunane võrdumine. Samuti surnukehal tuvastatud katkendlikud lillakaspunased verevalumid (I kd t.l 54) olid elupuhused ning peapiirkonna roiskumisprotsess oli intensiivsem kui keha, näopiirkond oli intensiivselt lilla. Eeltoodu viitab sellele, et A. N. oli vigastusi tekitatud juba elupuhuselt. Samuti välistab Alvar Nautsi versiooni enesetapust asjaolu, et surnukehal olid jalatsid jalas. Alles surnukeha veest välja toomisel ujus üks jalatsitest minema (I kd.t l 28) ning teine oli jalas. Nimetatut kinnitasid kohtus ka tunnistajad piirkonnapolitseinik J. S. ning päästetöötajad J. H. ja K. G.. A. N. olid jalas kerged jalatsid n.-ö. kroksid. Nimetatud on kerged, plätumoodi n.-ö. jalga torgatavad jalatsid. Näiteks on neid jalatseid A. N. jalas näinud ka tunnistaja A. H., kelle sõnul oli tegemist mitu numbrit suuremate jalatsitega. Eelöeldule tuginedes leiab kohus, et juhul kui A. N. oleks teinud enesetapu Tori sillalt jõkke hüpates, siis ilmselgelt ei oleks surnukehal jalatseid jalas olnud. Tori sild on veest võrdlemisi kõrgel. Juhul, kui isik hüppaks sellelt sillalt vette, siis on võimatu, et sellise hüppe ajal jääksid mõlemad kerged plätutaolised jalatsid jalga. Kohus on veendunud, et juhul, kui A. N. oleks ise 10 1-16-11506 sillalt vette hüpanud, siis ei oleks surnukehalt leitud mõlemat jalatsit. Eelmärgitu kinnitab taaskord seda, et jõkke sattus juba surnukeha. Tunnistaja J. S. selgitas kohtus, et 10.09.2017.a teatas talle A. H., et jõge mööda tundub allavoolu suunas hulpivat surnukeha. J. S. läks kohale ning veendus, et tegemist on surnukehaga. Tunnistaja nägi, kuidas surnukeha välja toodi. Väljatoomisel jäi surnukeha mingil põhjusel põhja kinni ning tema jalats ehk nn. kroks ujus minema. Tunnistaja tuvastas surnukeha kui A. N., sest see vastas kadunud isiku kirjeldusele. Tunnistaja J. H. selgitas kohtus, et 10.09.2016.a sai ta teate, et on vaja politseile appi minna, et Pulli küla lähedal on kuskil surnukeha vees. Tunnistaja läks sündmuskohale. Veendunud binokliga vaadeldes, et jões, umbes jõe keskel on tõepoolest surnukeha, läks ta jõkke surnukeha veest välja tooma. Tunnistaja proovis surnukeha välja tõmmata, aga üksi ta ei saanud sellega hakkama. Tunnistajale tuli appi autojuht. Koos suudeti surnukeha välja tuua. Samas, enne kui surnukeha kätte saadi tundus surnukehal midagi küljes olevat, kuid tunnistaja ei saanud aru, mis see on. Surnukeha välja toomisel ujus tal minema üks jalats. Pärast surnukeha välja toomist mindi uuesti vette, et vaadata, mis surnukeha välja toomist takistas, kuid midagi ei leitud. Tunnistaja K. G. selgitas kohtus, et 10.09.2016.a tuli teade, et politsei vajab abi inimese veest väljatoomisel. Sündmuskohale jõudes läks alguses üks inimene vette, pärast mindi kahekesi. Surnukeha kätte saamine oli keeruline ning see võttis päris kaua aega, kuna väljatoomisel takerdus surnukeha millegi külge, samuti kandis seda edasi suhteliselt tugev jõe veevool. Ühel hetkel saadi päästjate poolt siiski surnukeha kätte ning surnukeha juurest ujus jalats, nn. kroks minema. Pärast surnukeha välja toomist mindi uuesti vette, et vaadata, mis surnukeha välja toomist takistas, kuid midagi ei leitud. Tunnistaja P. V. selgitas kohtus, et 10.09.2016.a tuli talle teade, et midagi on vaja jõest välja tuua. Sündmuskohale jõudes leidis tunnistaja veest hantli, mille küljes oli põhupalli valge nöör ning hantel kaalus 8 kuni 10 kg. Eelviidatud tunnistajate ütlustest tuleneb, et surnukeha külge oli seotud nööriga hantel, mis ka takistas surnukeha kätte saamist. Nimetatu haakub ka sellega, et surnukeha pidi pikema aja vees olema. Kuna surnukeha küljes oli hantel, siis ilmselgelt hantel hoidis surnukeha esialgu jõe põhjas, kuid teatud aja möödudes muutusid roiskumisprotsessid selliseks, et hantel enam surnukeha ühe koha peal kinni ei hoidnud, vaid surnukeha hakkas liikuma. Samuti ei kinnita versiooni enesetapust mitme tunnistaja selgitused selle kohta, et praegusel ajal on Tori silla all jões igasugu erinevat rämpsu, sealhulgas ka vana, sõja ajal hävinenud endise silla varemed. Sellest tulenevalt sillalt enam vette ei hüpata, kuigi varasemalt on seda tehtud. Kohus leiab, et kohalike elanike ütlusi selles osas saab pidada usaldusväärseks, kuna inimesed on teadlikud oma kodukandis toimuvast. Seega on ilmne, et juhul, kui A. N. oleks sillalt hüpates teinud enesetapu, siis oleks pidanud tal olema ilmselgelt rohkem vigastusi kui käesoleval juhul ekspertiisiga tuvastati. Näiteks oleks äärmisel tõenäoline, et sellisel juhul oleks surnukehal olnud mõni luumurd vms, sest Tori sild on veest võrdlemisi kõrgel ning tunnistajate selgituste kohaselt on silla all lisaks seal olevale nn. rämpsule ka vesi suhteliselt madal. Selliseid vigastusi, mis kinnitaks sillalt alla hüppamist, aga surnukehal sedastatud ei ole. Alvar Nautsi versiooni enesetapust ei kinnita kohtu hinnangul isegi mitte tunnistaja, A. N. x A. B. ütlused, mille kohaselt A. N. ei olnud millegi vastu huvi ning tal oli käega löömise meeleolu. Tunnistaja hinnangul puudus A. N. elutahe, kuna ta ei hoolitsenud oma välimuse eest, samuti jättis ta kogu majapidamise hooletusse. Samas isegi tunnistaja ei uskunud, et A. N. oleks võinud ennast ise ära uputada. 11 1-16-11506 Ka tunnistaja A. S. jaoks ei olnud loomulik, et A. N. jõest leiti. Kohtu hinnangul on kaitsja meelevaldselt tunnistaja väidetud elutahte puudumist tõlgendanud, kui valmisolekut enesetapuks. On väga palju selliseid inimesi, kes tarvitavad alkoholi, ei hoolitse enda ega kodu eest, puudub n.-ö. elutahe jne. Samas ei tähenda see, et ollakse valmis endalt elu võtma. Ka A. N. oli selline inimene. Asjaolu, et ta enda ja oma kodu oli hooletusse jätnud, ei näita veel isiku soovi ja valmisolekut enesetapuks. Jälitustoimingutega on tuvastatud (I kd t.l 161-162), kuidas Alvar Nauts rääkis oma kambrikaaslasele x väidetavast enesetapust. Samas see siiski kohtu hinnangul ei kinnita süüdistatava versiooni tõele vastavasust. Teised kriminaalasjas kogutud tõendid on enesetapu versiooniga vastuolus. Samas on mõistetav, miks süüdistatav ka kambrikaaslasele rääkis väidetavast enesetapust. Selliselt toimides sai süüdistatav n.-ö. levitada oma versiooni ning sellega justkui kinnitada oma versiooni tõepärasust. Seega ka eeltoodud tõendid, lisaks ekspertiisiga tuvastatule kinnitavad, et jõkke sattus A. N. surnukeha, mille ümber oli seotud hantel. Hantel oli ilmselgelt seotud surnukeha külge seetõttu, et surnukeha vajuks jõe põhja mitte ei tõuseks pinnale. Kohus on seisukohal, et A. N. tapmise sai toime panna vaid Alvar Nauts. Alvar Nauts on ise kohtus kinnitanud, et tema oli viimane, kes x elusana nägi. Kuigi süüdistatava versiooni sellest, millises situatsioonis (hirmutas) ta isa nägi ei saa pidada tõele vastavaks, siis ometi saab Alvar Nautsi ütlustest järeldada, et tema oli viimane, kes nägi A. N. elusana. Nimetatu on ka ainus Alvar Nautsi ütlustest, mis on kooskõlas teiste tõenditega ja mida saab seetõttu pidada tõele vastavaks. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et süüdistatav elas koos x, elatuti eelkõige sotsiaaltoetustest ning alkoholi tarvitati selles peres tihti (I kd t.l 97-135). Samuti on leidnud tuvastamist, et Alvar Nautsi ja A. N. omavahelised suhted olid konfliktsed. Tunnistajad M. K., L. T., A. N., A. M., A. N., K. K., V. J., A. S., K. K. ja K. S. on kõik kohtuistungil kinnitanud A. N. ja Alvar Nautsi vahelisi konfliktseid suhteid. Kohtu hinnangul võib isegi öelda, et A. ja Alvar Nautsi omavahelised konfliktsed suhted olid kohalike seas üldteada asjaolu. Tunnistaja A. N. sõnul on A. N. talle mitu korda öelnud, et ta sai Alvari käest peksa. M. K., L. T. ja K. S. olid Alvar Nautsi vägivaldsusest A. N. vastu n.-ö. kuulnud. A. M. soovitas A. N. koduste probleemide pärast politseisse pöörduda. V. J. selgitas näiteks, et teinekord purjus peaga Alvaril ja A. ikka läks ütlemiseks. Tunnistaja K. K. selgitas kohtus, et ühte tüli Alvari ja A. vahel, mis toimus Tori kiriku taga, nägi ta ise pealt. Samuti avaldasid mitmed tunnistajad, et ega A. N. kadumine ei saa n.-ö. Alvar Nautsist mööda minna. Selliste halbade omavaheliste suhte põhjuseks oli eelkõige A. N. liigne alkoholi tarbimine ning sellega kaasnevad probleemid - kerjamine, varastamine jms. Samuti viitab süüdistatava A. N. kadumise järgne käitumine sellele, et just tema pani toime oma isa tapmise. Mitmed tunnistajad kinnitasid kohtus, et Alvar Nauts ei tundnud x kadumise vastu huvi ega aidanud teda otsida vms. Tunnistaja V. T. selgitas kohtus, et ta küsis süüdistatavalt, kus viimase x on, kuid süüdistatav olevat sama tahtnud küsida tunnistajalt. Samas selgitas tunnistaja, et tol hetkel Alvar Nauts otseselt x otsima ei tulnud, vaid kuna nägi naabrinaist õues, siis n.-ö. möödaminnes küsis. Näiteks 02.09.2016.a peeti x, x õuel isegi V. J. sünnipäeva, samas süüdistatav teadis, et ta isa on kadunud. Ka tunnistaja M. N. selgitas, et x kadumise ajal Alvar Nautsi käitumine ei muutnud. Eelnev aga tähendab, et süüdistatav ei tundunud x kadumise vastu huvi. Tunnistaja T. I. selgitas kohtus, et kui A. N. oli kadunuks jäänud, siis Alvar Nauts helistas talle ja küsis talt tööd. Nimetatut kinnitab ka näiteks süüdistatava telefoni vaatlus (I kd t.l 153-160), mille kohaselt on Alvar Nauts ja T. I. omavahel suhelnud nii 29.08.2016.a kui ka 30.08.2016.a. Samas tunnistaja sõnul oli kõne ajal aru saada, et taustal käis mingi jooming. 12 1-16-11506 Eelviidatust tuleneb, et pärast x kadumist jätkas süüdistatav n.-ö. oma elu ja ei tundnud x vastu mitte mingit huvi. See aga viitab sellele, et tal oli x leidmisest ükskõik. Samuti viitab süüdistatava käitumine sellele, et ta pigem isegi ei soovinud, et ta x leitakse, kuna ta ise sellesse ei panustanud, ei aidanud otsida jms. Süüdistatava x kadumisjärgne käitumine näitab, et süüdistatav oli tegelikult selleks ajaks juba x saatusest (surmast) teadlik ja teadis, et x ei ole mõtet otsida ning x leidmine võib hoopis talle probleeme tekitada s.o., et saadakse teada, et tema on x surma taga vms. Kohtu hinnangul on antud asjas ainuvõimalik ainult järgmine versioon. Nimelt Alvar Nautsi ja A. N. vahel tekkis 28.08.2016.a õhtul konflikt, mis päädis sellega, et Alvar Nauts tekitas x, x täpselt tuvastamata viisil A. N. tervisekahjustuse – koljuluuni ulatuva põrutushaava vasaku kulmu piirkonnas ning seejärel Alvar Nauts tappis A. N. täpselt tuvastamata ajal ja viisil. Kuriteo varjamiseks sidus Alvar Nauts x maja esikust kapi otsast võetud hantli nööriga A. N. ümber keha. Seejärel viis Alvar Nauts A. N.’i surnukeha Tori vallas Pärnu jõkke, kust A. N. vägivallatunnustega surnukeha leiti 10.09.2016.a. Kuna A. N. surnukeha oli tõenäoliselt peaaegu kaks nädalat vees, siis ei olnud surmapõhjuse ja -aja määramine enam võimalik ning samal põhjusel ilmselt ei tuvastatud A. N. kehal ning hantlil ja nööril ka tapja DNA-d. Kohus on seisukohal, et ühelgi teisel inimesel peale Alvar Nautsi ei olnud põhjust ega motiivi A. N. tappa. Kohus, hinnates tõendeid kogumis, on veendunud, et A. N. tappis Alvar Nauts. Seega on kohtu hinnangul antud juhul täidetud KarS § 113 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest on tapmine toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Alvar Nauts pidi teadma või vähemalt möönma, et tema tegevus põhjustab x surma. Seega Alvar Nauts teadis ja tahtis või vähemalt möönas süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 113 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Täiendavalt märgib veel kohus, et 01.06.2017.a saabus kohtule K. N. avaldus. Selle osas peab kohus vajalikuks selgitada, et antud kriminaalasja arutamine oli määratud 15.05 – 16.05, 18.05 ja 30.05.2017.a. Kohtuistung on see, mille raames on kohtumenetluse pooltel võimalik esitada kohtule oma taotlused ja seisukohad. Kui kohus on pärast istungit lahkunud nõupidamistuppa, ei ole kohtumenetluse pooltel enam õigust kohtule mingeid täiendavaid seisukohti ja taotlusi esitada. Ka kriminaalmenetluse seadustiku § 304 sätestab, et pärast süüdistatava viimast sõna teatab kohus kohtuotsuse kuulutamise aja ja lahkub nõupidamistuppa. 30.05.2017.a kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus määras pärast süüdistatava viimast sõna kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise ajaks 06.06.2017.a kell 9.
6. Kuna K. N. avaldus on esitatud pärast 30.05.2017.a kohtuistungit, mil kohus oli lahkunud nõupidamistuppa, siis kohus 01.06.2017.a esitatud avalduses märgitut otsuse tegemisel arvestada ei saa. Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega tegude õigusvastasut ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav Alvar Nauts pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemiset ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 13 1-16-11506 Kohus ei tuvastanud Alvar Nautsi puhul karistust kergendavaid asjaolusid. Samas esineb KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos raskendava asjaoluna KarS § 58 p 4 nimetatud asjaolu, s.o tegu on toime pandud süüdlasega koos elava isiku suhtes. Antud juhul on Alvar Nauts pannud toime kehalise väärkohtlemise, vabaduse võtmise ja tapmise. Viimati nimetatud tegu on toime pandud süüdistatavaga koos elanud isa suhtes. Seega tuleb süüd antud kuriteos pidada suureks. Kuriteo tagajärjel on antud juhul kaotanud inimene elu. Inimelu on üks olulisemaid väärtusi. Kohtu hinnangul ei saa süü tapmise puhul olla midagi muud kui suur. Samas tuleb ka arvestada seda, et A. N. tapmiseni viis A. N. elustiil, mis oli Alvar Nautsile vastumeelne. Seetõttu leiab ka kohus, et A. Nautsi süüd KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava tegude toime panemisel tuleb pidada pigem väiksemaks. Teisalt ei õigusta see siiski oma isalt elu võtmist. Arvestades eeltoodut ja raskeimat toimepandud kuritegu, s.o tapmist, siis on välistatud isikule muu karistuse, kui reaalse, pikemaajalise vangistuse mõistmine. Nimelt on KarS § 113 lg-s 1 sätestatud kuriteo alammääraks kuus aastat vangistust. Kuivõrd kohus leiab, et raskeima kuriteo eest on võimalik määrata karistusena üksnes reaalne vangistus, siis ei pea kohus otstarbekaks teiste kuritegude osas teiseliigilise karistuste kohaldamist. Seega leiab kohus, et süüdistatavale tuleb KarS § 64 alusel mõista liitkaristuseks reaalne vangistus. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust, eri- (sh isiku varasemat karistatust II kd t.l 18-25) ja üldpreventsiooni ning teisi kuriteo asjaolusid, siis süüdistatavale kohaseks karistuseks KarS § 113 lg 1 järgi on 9 aastat vangistust. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud kuriteo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuritegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. Seega Alvar Nauts tuleb süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9 aastat vangistust. Kohus leiab, et teised kuriteod (KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 136 lg 1) ei ole võrreldes tapmisega niivõrd rasked. Samas nii KarS § 121 lg 2 p 2, 3 kui ka KarS § 136 lg 1 sätestatud tegude eest oleks võimalik määrata ka rahaline karistus, kuid kohus selgitas eelnevalt, et antud juhul ei ole see otstarbekaks. Samuti puudub kohtul veendumus, kas isikul oleks vara karistuse tasumiseks. Nimelt 2015.a puudus isikul Maksu- ja Tolliameti andmetel sissetulek (II kd t.l 30-31). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava tegude toime panemise eest on võimalik süüdistatavale karistus mõista sanktsiooni alammäära lähedal. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 136 lg 1 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Alvar Nauts tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks tuleb mõista üks aasta vangistust. Samuti tuleb Alvar Nauts süüdi tunnistada KarS § 136 lg 1 järgi ning karistuseks tuleb mõista kuus kuud vangistust. Juhindudes KarS § 64, tuleb Alvar Nautsile käesolevas kriminaalasjas mõista liitkaristus. Kohus leiab, et kuna teised kuriteod ei ole võrreldes tapmisega niivõrd rasked, siis tuleb KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks tuleb mõista 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb karistust suurenda Harju Maakohtu 03.12.2015.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 19 päeva vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks tuleb mõista 9 aastat ja 19 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning seeläbi tuleb Alvar Nautsi karistusaja algust arvata alates 12.09.2016.a. Menetluskulud 14 1-16-11506 KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatav mõistetakse toime pandud kuritegudes süüdi, siis kohustub ta hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le
7. Alvar Nautsile riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud ja kulud on: 312 eurot (I kd t.l 16)+288 eurot (II kd t.l 29)+180 eurot (II kd t.l 33)+1580.16 eurot (II kd t.l 164)=2360.16 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Seega kuulub

§ 175lg 1 p 4 alusel Alvar Nautsilt välja mõistmisele 2360.16 eurot.

Käesolevas kriminaalasjas osales 15.05.2017.a kohtuistungil tunnistajana L. T., kes esitas ka taotluse saamata jäänud päevapalga 75.45 eurot hüvitamiseks (II kd t.l 167-175). Tunnistaja tööandja on kinnitanud tunnistaja saamata jäänud päevapalga suuruse. Kohus rahuldas tunnistaja taotluse, mille alusel riik hüvitas/hüvitab isikule saamata jäänud sissetuleku. Seega kuulub

§ 175

lg 1 p 2 alusel Alvar Nautsilt välja mõistmisele tunnistaja saamata jäänud sissetulek 75.45 eurot. Käesolevas kriminaalasjas teostati surnu ekspertiis (akt nr 16-LÄS0022/137 – I kd t.l 52-68, ekspertiisi kulu 222 eurot – II kd t.l 16) ja DNA-ekspertiis (akt nr 16E-GE1073 – I kd t.l 63-73, ekspertiisi kulu 4617 eurot – II kd t.l 36). Kuna A. Nauts tunnistatakse muuhulgas süüdi ka KarS § 113 lg 1 järgi, siis kuuluvad nimetatud ekspertiiside kulud A. Nautsilt välja mõistmisele. Seega kuulub

§ 175lg 1 p 3 alusel A. Nautsilt välja mõistmisele 4839 eurot. Kuna Kar

S § 113 lg 1 sätestatud kuritegu on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 esimese astme kuritegu, siis vastavalt

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 tuleb Alvar Nautsilt välja mõista ka sundraha 1175.

Lähtudes eeltoodust, kuulub Alvar Nautsilt välja mõistmisele kokku menetluskulud summas 2360.16+75.45+4839+1175=8449.61 eurot. Tõkend ja tsiviilhagi Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb süüdistatav kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta vahi alla. Seega tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid Pakend nr 1 – hantel. Tegemist on 12.09.2016.a x, x, x, Pärnuxmaa läbiotsimisel kaasa võetud esemega, st tegemist ei ole kuriteo toimepanemise vahendiga, mistõttu tuleb see

§ 126lg 3 p 2 alusel anda üle K.

N.. Pakend 2 – hantel. Tegemist on 12.09.2016.a x, x, x, x läbiotsimisel kaasa võetud esemega, st tegemist ei ole kuriteo toimepanemise vahendiga, mistõttu tuleb see

§ 126lg 3 p 2 alusel anda üle K.

N.. Pakend 3 – kuus töökinnast kilekotis. Tegemist on 12.09.2016.a x, x, x, x läbiotsimisel kaasa võetud esemetega. Tegemist on kasutatud kinnastega, mistõttu ei oma need enam väärtust

§ 126lg 3 p 4 mõttes ja tuleb seetõttu hävitada.

Samuti ei ole viidatud esemete tagastamist taotletud. Pakend 4 – roosa padi. Tegemist on 12.09.2016.a x, x, x, x läbiotsimisel kaasa võetud esemega. Padi on kasutatud ja verekahtlase määrdumisega, mistõttu ei oma see enam väärtust

§ 126lg 3 p 4 mõttes ja tuleb seetõttu hävitada.

Samuti ei ole viidatud eseme tagastamist taotletud. Pakend 5 – sinine padi. 15 1-16-11506 Tegemist on 12.09.2016.a x, x, x, x läbiotsimisel kaasa võetud esemega. Padi on kasutatud ja verekahtlase määrdumisega, mistõttu ei oma see enam väärtust

§ 126lg 3 p 4 mõttes ja tuleb seetõttu hävitada.

Samuti ei ole viidatud eseme tagastamist taotletud. Pakend 6 – nöörijupp. Tegemist on 12.09.2016.a x, x, x, x läbiotsimisel kaasa võetud esemega. Nöörijupp ei oma väärtust

§ 126lg 3 p 4 mõttes ja tuleb seetõttu hävitada.

Samuti ei ole viidatud eseme tagastamist taotletud. Pakend 12 – hantel ja nöörijupp. Tegemist on nöörijuppi ja hantliga, mis olid seotud A. N. surnukeha külge. Seega on tegemist KarS § 83 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise vahenditega, mistõttu tuleb need konfiskeerida. Samas ei oma need

§ 126lg 3 p 4 mõttes väärust, mistõttu tuleb need hävitada.

Pakend 7 – dressipüksid. Tegemist on A. N. seljas olnud riideesemega. Kuriteoga on püksid muudetud kasutuskõlbmatuteks, samuti on need kasutud, mistõttu ei oma need enam väärtust

§ 126lg 3 p 4 mõttes ja tuleb seetõttu hävitada.

Samuti ei ole viidatud esemete tagastamist soovinud lähedased. Pakend 8 – aluspüksid. Tegemist on A. N. seljas olnud riideesemega. Kuriteoga on püksid muudetud kasutuskõlbmatuteks, samuti on need kasutud, mistõttu ei oma need enam väärtust

§ 126lg 3 p 4 mõttes ja tuleb seetõttu hävitada.

Samuti ei ole viidatud esemete tagastamist soovinud lähedased. Pakend 9 – T-särk. Tegemist on A. N. seljas olnud riideesemega. Kuriteoga on särk muudetud kasutuskõlbmatuteks, samuti on see kasutud, mistõttu ei oma see enam väärtust

§ 126lg 3 p 4 mõttes ja tuleb seetõttu hävitada.

Samuti ei ole viidatud esemete tagastamist soovinud lähedased. DVD- ja CD-plaadid (pakendid 10, 11, 13) –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Teet Olvik kohtunik Maarja Leht rahvakohtunik Raimond Lobjakas rahvakohtunik 16