← Eesti

2-16-6053/20

Obsah (9)§ 424§ 423§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 177§ 434

2-16-6053 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 19. jaanuar 2017 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-16-6053 Tsiviilasi Sa

) § 423 lg 1 p 2 alusel. Hageja avaldus on protokollitud vastavalt

§ 424

lg 2.

§ 424

lg 1 alusel hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kostja ja tema esindaja on kohtuistungil nõustunud hagi tööandja läbivaatamata jätmisega. Kuna pooled on kaotanud huvi töölepingu ülesütlemise tuvastamise vastu, kohus jätab Sa & Po Grupp OÜ hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

  1. Töölepingu punkti 4.
  2. järgi lepingu sõlmimise ajal 01.03.2006 leppisid pooled kokku töötaja töötasus summas 3 000 krooni kuus. Tööandja 29.03.2006 korraldusega nr 10/5 muudeti töötaja palgamäär ja alates 01.10.2006 määrati tema põhipalgaks 9 500 krooni (607.16 eurot) kuus (t.lk. 32). Ka töölepingu lisa nr 1 kohaselt muudeti töölepingu punkt 4.1 selliselt, et alates 01.10.2006 töötajale makstakse põhipalka 9 500 krooni kuus (t.lk. 32). Vastuhagi kohaselt ei ole tööandja töölepinguga määratud töötasu maksnud, ta on maksnud hagejale töötasu vaid 415.43 eurot (6 500 krooni). Vastuhageja nõudeks on ajavahemikus 01.06.2013 kuni 30.01.2016 vähemmakstud töötasu väljamõistmine.
  3. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus ei nõustu tööandja vastuses vastuhagile toodud väidetega 9 500 krooni töötasu maksmises kokkuleppe näilikkuse kohta. Tööandja on kinnitanud samas vastuses, et tegelikult tööandja 29.03.2006 korralduse nr 10/5 ja töölepingu lisa nr 1 alusel sai töötaja kõrgemat töötasu alates 01.10.2006 kolme kuu jooksul. Seega ei olnud töötasu muutmise kokkulepe tegelikult näilik. Tööandja poolt vastavalt kokkuleppele kolme kuu jooksul kokkulepitud töötasu väljamaksmise tõttu ei olnud ka tasu maksmise kokkuleppe näilik ega tühine TsÜS § 89 lg 2 alusel.
  4. Kohus ei nõustu ka tööandja vastuväidetega, et töötaja kõrgema tasu saamise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. See, et kostja ei ole varem tööandjale esitanud nõuet vähemamakstud töötasu saamiseks ja on nõudnud seda alles kohtumenetluses esitatud vastuhagis, ei tähenda, et tema käitumine on hea usu põhimõttega vastuolus. TsÜS § 138 lg 1 alusel õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Võlaõigusseaduse § 6 lg 1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikul. VÕS § 6 lg 2 tulenevalt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on 17.06.2009 otsuse 3-2-1-70-09 punkti 11 lg 2 juhtinud tähelepanu, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel… … võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise 8

(11)2-16-6053 suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju… Maakohus leiab, et kokkulepitud töötasu nõudmist ei saa pidada selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annaks kohtule aluse tasu nõudmist hea usu põhimõttega vastuoluks olevaks tunnistamiseks. Ka seda, et kostja ei ole varem kõrgemat tasu nõudnud, ei ole piisavaks argumendiks tema käitumist hagejale kahju tekitvaks lugemiseks. Tööandja väidab, et töötaja on sellise käitumisega tööandjale kahju tekitanud, kuid samas tööandja ise ka alates jaanuarist 2007, millest alatest väidetavalt ei olnud töötajal enam õigust saada kõrgemat töötasu ja pidi saama tasu vaid 3 000 krooni kuus, on maksnud töötajale töötasu summas 6 500 krooni kuus.
  1. Asjas ei ole tõendatud, et pooled kostja töötasu 9 500 krooni vähendamisest kokku leppisid. Sellepärast nõustub kohus töötajaga, et töötasu vähendamine on toimunud tööandja omaalgatusliku tegevusega. Kohtule esitatud töölepingu ja selle lisa nr 1 alusel on poolte vahel kokkulepitud töötasu suuruseks 9 500 krooni kuus. Tööandja on deklareerinud Maksu- ja Tolliametile ja on maksnud kostjale välja töötasu brutosummas 415.43 eurot kuus (t.lk. 53-56) ehk 6 500 krooni kuus. Tööandja ei ole täitnud kokkulepitud tasu maksmise kohustust nõutaval viisil, ta on töötajale igakuiselt vähem makstud töötasu summas 191.73 eurot (3 000 krooni). Töötaja nõuab töötasu hüvitamist juunikuust 2013 kuni jaanuarikuuni
  2. Kohus rahuldab vastuhagi ja mõistab tööandjalt töötaja kasuks välja vähemmakstud töötasu katteks brutosummas 6 135.36 eurot (32 kuud x 191.73 eurot). Tasu väljamaksmisel peab tööandja vastavalt TLS § 29 lg 3 arvestatama töötasust maha seaduses ettenähtud maksud ja makse.
  3. VÕS § 113 lg 1 ls 1 ja ls 2 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastuhageja on palunud viivise väljamõismist alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Kohus peab põhjendatuks välja mõista tööandjalt töötaja kasuks viivised põhinõudelt 6 135.36 eurolt alates 13.06.2016 kuni 31.12.2016 määraga 8.05% aastas summas 271.05 eurot, alates 01.01.2017 kuni 19.01.2017 määraga 8% aastas summas 25.55 eurot ja alates 20.01.2017 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud 38.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle sätte alusel jätab kohus kõik vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud tööandja (vastuhagis kostja) kanda. 39.

168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hagi esitamist on põhjustanud kostja, kelle taotluse alusel kohus hagejalt hagi esitamist nõudis.

§ 162

lg 4 alusel kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või 9

(11)2-16-6053 ebamõistlik. Selle sätete alusel jätab maakohus poolte menetluslukud, millised on tekkinud tööandja hagi esitamisega seoses, poolte endi kanda. 40. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 41.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Vastuhageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas vastuhageja esindaja

§-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et vastuhageja esindaja on esitanud kohtule 13.06.2016 vastuhagiavalduse (t. lk. 43-44, sisuliselt 1 lk), 01.08.2016 seisukoha (t.lk. 76-79, sisuliselt 2.5 lk).

  1. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et vastuhageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 2.33 tundi (3.5k x 40 min : 60 min). Lisaks osales vastuhageja laepinguline esindaja 12.12.2016 toimunud kohtuistungil, mis kestis 1 tund ja 11 minutit ehk 1.18 tundi (t.lk. 109-110).
  2. Menetluskulude nimekirja kohaselt vastuhageja lepingulise esindaja tunnitasu on 130 eurot (II kd, t.lk. 148-150), millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
  3. Eeltoodu põhjal kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega ja leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu vastuhagiavalduse, vastuhahageja seisukohtade koostamise ja kohtuistungil osalemise eest on koos käibemaksuga 547.56 eurot (3.51 t x 130 eurot) x 20%. Seega kuulub vastuhagis kostjalt väljamõistmisele vastuhageja kasuks õigusabikulud osaliselt summas 547.56 eurot. 45.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastuhageja on 10

(11)2-16-6053 menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise avalduses esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab vastuhageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 46. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 438, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

  1. Tühistada Viru Maakohtu
  2. jaanuari 2017 otsus osaliselt resolutsiooni p-des 5-
  3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kõik poolte menetluskulud maakohtus OÜ Sa & Po Grupp kanda ja välja mõista OÜ-lt Sa & Po Grupp R Se kasuks menetluskuluna 1822 eurot (koos käibemaksuga) ning viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  4. Sõnastada Viru Maakohtu
  5. jaanuari 2017 otsuse resolutsioon järgmiselt: 2.
  6. Jätta OÜ Sa & Po Grupp hagi R Se vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata. 2.
  7. Vastuhagi rahuldada. 2.
  8. Välja mõista OÜ-lt Sa & Po Grupp R Se kasuks 6431, 96 eurot, sh saamata jäänud töötasu brutosummas 6135,36 eurot ja seisuga
  9. jaanaur 2017 arvestatud viivis 296,60 eurot. 2.
  10. Välja mõista OÜ-lt Sa & Po Grupp R Se kasuks viivis põhinõudelt (6135,36 eurot) alates
  11. jaanuarist 2017 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2.
  12. Jätta kõik poolte menetluskulud maakohtus OÜ Sa & Po Grupp kanda. 2.
  13. Välja mõista OÜ-lt Sa & Po Grupp R Se kasuks menetluskuluna maakohtus 1822 eurot (koos käibemaksuga) ja viivis menetluskulult alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  14. Rahuldada R Se apellatsioonkaebus osaliselt.
  15. Jätta OÜ Sa & Po Grupp apellatsioonkaebus rahuldamata.
  16. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Sa & Po Grupp kanda ning välja mõista OÜ-lt Sa & Po Grupp R Se kasuks menetluskuludena 834,60 eurot (koos käibemaksuga) ja viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Riigikohtu 02.10.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
  17. Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
  18. Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
  19. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Osaühing Sa & Po Grupp kanda. 11

(11)2-16-6053
  1. Jätta rahuldamata R Se
  2. juulil 2017 esitatud taotlus Tartu Ringkonnakohtu
  3. juuni
  4. a otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks ja täitmise tagatiseks 455 euro määramiseks. 19.01.2017 kohtuotsus 2-16-6053 jõustus
  5. oktoobril
  6. a Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 12
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.