) § 423 lg 1 p 4 alusel, kuna hageja on juba varasemalt kahel korral esitanud samasisulise hagi tsiviilasjas nr 2-08-77077, milles menetlus lõpetati hagist loobumisega ja nr 2-14-57514, milles jättis kohus hagi rahuldamata. Hageja ei ole toonud välja ühtegi uut asjaolu, mis annaks aluse kohtusse pöörduda. Tsiviilasjas nr 2-14-57514 leidis tõendamist, et hageja on rikkunud oma laste ülalpidamiskohustust, mis oligi aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Kostjad olid seisukohal, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna hageja on juba kolmandat korda esitanud kostjate vastu sama nõude ning põhjustanud menetluskulusid. Juhul, kui kohus leiab, et asi tuleks läbi vaadata, palusid kostjad jätta hagi rahuldamata perekonnaseaduse (PKS) § 103 lg 1 p 2 alusel. 29.05.2017 seisukohas hageja kostjate arvamusega ei nõustunud. Hageja hinnangul peab ülalpidamiskohustuse nõude juurde tagasi saama pöörduda
Oleks vastuolus seaduse mõtte ja sättega, kui mingil ajal tehtud kohtulahend tuvastab, et elatise saamiseks hetkel alus puudub ja hiljem, kui sellised alused tekivad, ei saaks abivajaja enam formaalsete takistuste tõttu elatise saamiseks kohtusse pöörduda. 31.05.2017 täpsustatud seisukohas leidsid kostjad, et korduvalt saab kohtusse pöörduda vaid juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mida aga ei ole hageja hagiavalduses välja toonud. Hageja poolt viidatud
on kohaldatav vaid jõustunud kohtuotsuse korral, millega on mõistetud välja perioodilised maksed. Sellist kohtuotsust aga ei ole kohtud teinud. Vastupidiselt – ühel juhul hageja ise loobus nõudest, teisel korral jäeti hagi rahuldamata. Kostjate seisukohal esineb ka alus hagi läbivaatamata jätmiseks
Nimelt on juba tsiviilasja nr 2-14-57514 menetlemisel Harju Maakohtus leidnud tõendamist, et hageja on jämedalt rikkunud ülalpidamiskohustust ajal, millal kostjad alaealiste lastena vajasid ülalpidamist. Kuna hageja ise on rikkunud jämedalt ülalpidamiskohustust, välistab see vastavalt PKS § 103 lg 1 p-le 2 õiguse oma lastelt hilisemalt ülalpidamist nõuda. 09.06.2017 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista kokku 600 eurot, s.o kummalegi hagejale 300 eurot. Esindaja on osutanud teenust 4 tunni ulatuses, tunnitasuga 125 eurot (lisandub käibemaks). Kostjad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ning et kõik menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja menetlusega. Kostjad palusid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12.06.2017 seisukohas ei vaidlustanud hageja kostjate menetluskulude suurust, kuid arvestades hageja majanduslikku seisundit palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jättis 15.06.2017 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata, kuna ilmnes, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kummagi kostja kasuks välja 2 menetluskulud summas 150 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. PKS § 103 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-1457514 tuvastanud, et hageja LP on jämedalt rikkunud kostjate P ja LP ülalpidamiskohustust, jätnud kostjad toetuse ja abita, mistõttu jättis kohus ka nimetatud tsiviilasjas hagi rahuldamata.
lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelnevast tulenevalt puudus maakohtul võimalus juba varasemalt kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-14-57514 tuvastatu ümberhindamiseks ning antud tsiviilasjas kostjatelt elatise väljamõistmiseks, olenemata asjaolust, kas hageja on esitanud uusi asjaolusid või kas hageja abivajadus on suurenenud, mistõttu ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Arvestada tuleb, et Viru Maakohus on 28.02.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-403 andnud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine oleks ebaõiglane kostjate suhtes, kuna hageja on samasisulise hagiga korduvalt kohtu poole pöördunud ning tsiviilasjas nr 2-14-57514 jättis kohus hagi rahuldamata, kuna tuvastas, et hageja LP rikkus jämedalt kostjate P ja LP ülalpidamiskohustust. Maakohus hindas kostjate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ja leidis järgmist. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määruse nr 3-2-1-65-13 p 14). Maakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu kostjate vastuse koostamisele 2 tundi. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on kostjad esitanud tsiviilasjas 214-57514 vastuse, mis kattub väga suures osas antud tsiviilasjas esitatud vastusega ning kuna kostjate lepinguline esindaja esindas kostjaid ka eelnimetatud tsiviilasjas, on esindaja ilmselgelt vaid täiendanud juba tsiviilasjas nr 2-14-57514 esitatud vastust ajakohasema teabega ning lisanud täiendavaid tõendeid. Kostjate vastuväited tsiviilasjades kattuvad. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hagejalt välja mõista kostjate menetluskulud 2 tunni eest kokku summas 250 eurot (lisandub käibemaks). Kohus määras
lg 1 alusel hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 300 eurot (koos käibemaksuga), st kummagi kostja kasuks 150 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb õigusabikulust. Määruskaebus 29.06.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 15.06.2017 määruse ja teha uue määruse või saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. 3
lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Siiski ei tulene sellest igal juhul ja ainult see, et puuduks võimalus juba kohtu poolt teises tsiviilasjas (nr 2-14-57514) tuvastatu ümberhindamiseks ning antud tsiviilasjas kostjatelt elatise väljamõistmiseks, olenemata asjaolust, kas hageja on esitanud uusi asjaolusid või kas hageja abivajadus on suurenenud. Elatise asjades on uued asjaolud ja abivajaduse suurenemine just need asjaolud, mis annavad võimaluse ja lausa kohustavad kohut abivajaja (elatise taotleja) uusi asjaolusid ja abivajadust uuesti hindama ja vajadusel ka varasemalt tuvastatut ümber hindama. Ekslik ja ennatlik on maakohtu seisukoht, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiga ei olegi taotletud kohtute varasemate seisukohtade ümberhindamist, vaid käesoleva aja eluliste asjaolude hindamist. Nimetatud uued asjaolud on hageja pensioniiga, elatustaseme langus (elamine vaesuses). Kõigest sellest on hageja hagiavalduses kirjutanud, aga kohus on jätnud selle tähelepanuta ega pole sisuliselt põhjendanud, miks uued asjaolud ja abivajaduse suurenemine on jäänud kohtu poolt kaalumata. Vastus määruskaebusele Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 15.06.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis tulenevalt
Põhjendatud ei ole määruskaebuses toodud väide, mille kohaselt ei oleks pidanud maakohus tuginema vaid tsiviilasja nr 2-14-57514 otsuses tuvastatule. PKS § 103 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-1457514 tuvastanud, et hageja LP on jämedalt rikkunud kostjate P ja LP ülalpidamiskohustust, jätnud kostjad toetuse ja abita, mistõttu jättis kohus ka nimetatud tsiviilasjas hagi rahuldamata.
lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse p-s 11 toodud väide, mille kohaselt on hageja nüüdseks jõudnud pensioniikka ning maakohus ei ole nimetatule hinnangut andnud. Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-14-57514 nähtub, et hageja oli juba sel ajal vanaduspensionär. Pensioni suuruseks oli 232,96 eurot (t.l. 45-46). Seda on hageja kinnitanud ka 17.09.2014 esitatud hagiavalduses (t.l. 49). Hagiavalduse kohaselt pension 255,96 eurot võimaldab katta 4 eluasemekulud, kulud toidule ja ravimitele, sidekulud, kuid ei võimalda inimväärikat elu. Samas ei nähtu hagiavaldusest, milliseid kulutusi hageja veel teha sooviks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust kaevatava määruse tühistamiseks. Määruskaebus rahuldamisele ei kuulu. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta
Kostjad esitasid ringkonnakohtule 18.09.2017 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kummagi kostja menetluskulud käesoleva määruskaebemenetlusega seoses 225 eurot. Kokku on kostjad määruskaebemenetluses kandnud õigusabikulusid summas 450 eurot (koos käibemaksuga), mis seisneb vastuse koostamises määruskaebusele 3 tunni ulatuses tunnitasuga 150 eurot (koos käibemaksuga). Kostjad palusid menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, kuna nad ei ole käibemaksukohustuslased. Samuti kinnitasid kostjad, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostjad palusid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja esindajale riigi õigusabi korras toimetati kostjate menetluskulude nimekiri kätte 20.09.2017. Hageja kostjate menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kostjate vandeadvokaadist lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi määruskaebusele vastuse koostamiseks ei saa pidada ülemääraseks, arvestades seejuures koostatud vastuse mahtu ja sisu ning asjaolu, et vastuse koostamine eeldas ka määruskaebusega tutvumist ja selle analüüsimist, mille kulu kostjad eraldi taotlenud ei ole. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik kostjate vandeadvokaadist lepingulise esindaja töötunni hind 150 eurot (koos käibemaksuga). Seega on kostjate põhjendatud menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 450 eurot (3h x 150). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamisele ning hagejalt tuleb kummagi kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 225 eurot. Vastavalt kostjate taotletule tuleb
lg 4 alusel hagejalt kostjate kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.