Obsah (5)

§ 175§ 180§ 171§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-16-8370 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8370 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Andres Aleksandrovilt menetluskuluna kaitsjatasu 93,36 (üheksakümmend kolm eurot ja 36 senti) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada Andres Aleksandrovil tasuda kaitsjatasu summas 93,36 eurot ositi 3 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 31,12 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700069941 ning selgitus: „Andres Aleksandrov, 1-16-8370, kaitsjatasu osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 3 Asjaolud Viru Vangla esitas 06.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Aleksandrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andres Aleksandrov kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 29.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8370 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Viru Maakohtu 08.10.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8296 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitsme) kuu 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ja Andres Aleksandrovile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1,

§ 171

lg 2 alusel arvati Andres Aleksandrovi eelvangistuses 27.-29.09.2016 viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Andres Aleksandrov asus nimetatud karistust kandma 18.11.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varasemad karistused on mõistetud varguste ja kehalise väärkohtlemise eest. Viimased kolm karistust on mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuritegude toimepanemise soodustegur on alkoholi tarvitamine. 07.04.2017 on kinnipeetav määratud tööle koristajana. Vangistuses on isik ajavahemikul 10.05.-05.07.2017 läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohustusega on Andres Aleksandrovil võimalus elama asuda aadressile xxx. Tegemist on eramajaga, mis kuulub kinnipeetava emale P. Ale, kes elab käesoleval ajal majas üksinda. Ema on andnud omapoolse nõusoleku antud elupinnale elektroonilise valve kohaldamiseks. Enne vangistust elas kinnipeetav xxxx, kohas nimega xxxx. Põhihariduse omandas isik Vaeküla koolis, kuhu ta suunati õpiraskuste tõttu. Edasi õppis ta Põltsamaa Põllumajanduskoolis põllumajandust, kuid pidi õpingud katkestama, sest visati koolist välja (konflikt õpetajaga), eriala ei omandanud. Enne vangistust töötas kinnipeetav 2016.a suvest kuni vanglasse tulekuni xxxx-s ehitustöölisena. Antud ettevõttes on isik töötanud alates
2. aastast. Juhul kui ettevõttel ei olnud tööd pakkuda, siis tegi ta juhutöid metsas, muruniitjana, puudelõhkujana. Lisaks on isik saanud töövõimetuspensioni. Täitemenetlusregistri järgi on isikul rahalisi nõudeid summas 5319 eurot. Vabaduses maksis isik võlanõudeid oma töövõimetuspensionist ja ka siis, kui sai ametlikult tööle. Isikut on karistatud ka varguste eest, kuid ise ta ütleb, et on olnud kaasosaline ja rahalise kasu saamise eesmärgil vargusi sooritanud ei ole (viimane varguse episood toimus 2007.a). Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral puudub Andres Aleksandrovil töökoht. Kinnipeetava lähedasteks on tema ema P. A, vennad K. Aja V. H ning õde K. H. Kinnipeetava isa on surnud. Andres Aleksandrov on lahutatud. Lähedastest on karistatud vennad K. A ja V. H. Ema hinnangul on suhted lähedaste vahel käesoleval ajal head ja üksteist toetavad. Kinnipeetaval on olemasolevatel andmetel vabaduses kriminaalse taustaga tuttavaid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Isik on käitunud tagajärgedega mittearvestavalt, hoolimatult ja 4 riskeerivalt (korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud, käitumiskontrolli nõuete rikkumine, ostis endale auto ja sõitis sellega järjepidevalt, sh ka joobes olles, kuigi endal ei ole kunagi juhilube olnud). Väidetavalt tarbis kinnipeetav alkoholi kuni kaks korda kuus ja siis järjest terve nädalavahetuse. Isikut on 1 korral karistatud alkoholiseaduse alusel, ta on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõuet mitte tarvitada alkoholi. Kinnipeetav saab küll aru, et alkoholi tarvitamise tagajärjel tema analüüsivõime väheneb, kuid sellegipoolest tarvitab edasi. Isik on enda sõnul aastaid tagasi proovinud kanepit ja amfetamiini. Peale amfetamiini üledoosi tõttu haiglasse sattumist rohkem tarvitanud ei ole. Kinnipeetava sõnul on talle määratud 80% invaliidsust (seoses lapsepõlves saadud peatraumaga) ning tema töötamisele on seatud piirangud. Isik mõistab oma tegude tagajärgi, kuid seda alles peale teo sooritamist. Ta kordab sageli oma vigu ega ole võimeline oma probleeme adekvaatselt lahendama, kaldudes vähimagi takistuse puhul kavandatust kõrvale. Kinnipeetav tegutseb impulsiivselt. Tal on küll olemas eesmärgid, kuid arvestades isiku varasemat käitumist, kasinat analüüsivõimet, võib nende realiseerimisel ette tulla takistusi. Kinnipeetav saab aru normide vajalikkusest, on koostöövalmis ja viisakas ametnikuga suhtlemisel. Ta püüab oma sõnul käituda seaduskuulekalt ja saab aru, et seaduserikkumiste toimepanemine on taunitav, kuid reaalselt ei oska muutusi ellu viia. Isik on olnud kolm korda käitumiskontrolli all, millest kahel korral on ta rikkunud nõuet mitte tarvitada alkoholi ning sooritanud ka uue kuriteo. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 24%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 38%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest toetab Viru Vangla Andres Aleksandrovi vabastamist ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus leiab, et Andres Aleksandrov tuleks vabastada vangistusest ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalvega, teeb vangla ettepaneku kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,8,9 sätestatud kohustusi. Vangla teeb ettepaneku määrata Andres Aleksandrovile katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 11.06.2018 ning allutada ta elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et aadressil xxxx on tegemist eramajaga, milles on 2 tuba, köök, abiruumid. Eluase on püsiv ja sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht. Vabanedes tuleb isikul koheselt end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Juhul, kui kohus leiab, et Andres Aleksandrov tuleks vabastada vangistusest ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,8,9 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Andres Aleksandrovile katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 11.06.2018 ja allutada ta elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud. Andres Aleksandrov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, olles nõus vabanema ka elektroonilise valvega. Ta on nõus minema alkoholivastasele ravile, kui kohus määrab. Ta on endale teadvustanud sõltuvust ja seda, et olid ka valed sõbrad xxxx kandist. Viimased 3 karistust on mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja kõik need korrad olid seotud xxxx elava sõpruskonnaga. Ta läheb kergesti kaasa, kui keegi kutsub. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Tal on võimalik tööle saada kuskile metsa. Enne vangistust töötas ta xxxx ehitustöölisena. Ülemus ütles isegi, et kui ta vabaks saab, on tal võimalus uuesti sinna tööle minna, sest ta oli hinnatud tööline. Tal on ka varem olnud katseajal probleeme alkoholikeelu rikkumisega. Pere läks laiali, kuna ta sattus vanglasse. 5 Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Andres Aleksandrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Asja kohtulike vaidluste käigus on prokuratuur avaldanud arvamust Andres Aleksandrovi karistuse kohta ning ei pea vajalikuks neid täiendavalt korrata. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Andres Aleksandrovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et nii nagu iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest välja tuleb, on Andres Aleksandrovi kõige suurem probleem alkohol ja selle kuritarvitamine, ka valed sõbrad. Samas vähemalt tema enda hinnangul ja ka vangla kinnitusel soovib ta alkoholi sõltuvusega tegeleda. Andres Aleksandrov ise ütleb, et hoiduks hea meelega kõrvale seltskonnast, kelle mõjutuste alla ta sisuliselt on sattunud. Kaitsja on samal seisukohal nagu vangla ja prokurör, et isikut on võimalik enne tähtaega vabastada elektroonilise valve kohaldamisega, võimaldada tal ülejäänud karistust kanda vabaduses ja täita kohustusi, mille kohta ta nõusoleku on andnud, alluda alkoholivastasele ravile. Kaitsja ei arva, et isiku edasine vanglas viibimine olukorda paremaks muudab, pigem tuleb kasuks tema allutamine käitumiskontrollile. Kõik tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on loodud. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andres Aleksandrovi võib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetaval on küll 1 kehtiv distsiplinaarkaristus tubakatoodete omamise eest, kuid tegemist ei ole raske rikkumisega. Isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning on hõivatud tööga koristajana. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht emale kuuluvas eramajas, kus hetkel elab isiku ema üksinda. Suhted lähedastega on head ja toetavad, mis kohtu hinnangul aitab kaasa isiku taasühiskonnastamisele. Enne vangistust oli kinnipeetaval ametlik töökoht ning ta sai ka töövõimetuspensioni. Vabanemisel isikul garanteeritud töökoht küll puudub, kuid tal on ametliku töö kogemus ja omandatud tööoskused, mis aitavad kaasa töökoha leidmisele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Alkoholiga seonduvat uue kuriteo toimepanemise riski aitab kohtu hinnangul vähendada vangistuses läbitud sotsiaalprogramm ning alkoholivastase ravi läbimine vabanemisel, milleks kinnipeetav on oma nõusoleku andnud. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada, määrates Andres Aleksandrovile katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 11.06.2018 ning pannes talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,8,9 sätestatud kohustused. Andres Aleksandrov on kinnitanud, et nõustub tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valve kohaldamisega, elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks on kontrollitud ning ema on andnud oma kirjaliku nõusoleku selleks. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Andres Aleksandrov viibib. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul tuleks Andres Aleksandrovile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. 6 Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. vanemabi Andres Veski, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 93,36 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus Andres Aleksandrovil tasuda menetluskulu ositi 3 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 31,12 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik