1-14-6902/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-6902 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Kondratevi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Aleksandr Kondratev, isikukood 38206132228, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Aleksandr Kondratev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Kondratevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Aleksandr Kondratev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.09.2014 otsusega KarS § 404 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat 8 kuud. Karistuse kandmise algus 08.08.2012 ja lõpp 08.04.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.07.
3. Kinnipidamisasutusest Aleksandr Kondratevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Käesoleva vangistuse jooksul on omandanud xxx, ja töötanud xxx. Alates 10.07.2015 on paigutatud eraldatud lukustatud 1 kambrisse ning isikul on piiratud vanglasisene liikumis- ja suhtlemisvabadus ning võetud ära õigus tegeleda kehakultuuriga. Isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust seoses isevalmistatud eseme ja salaja kirja edastamisega. Isik on xxx kodanik. PPA on 14.06.2017 teinud kinnipeetavale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeeluga 5-ks aastaks. Kinnipeetava sõnul puudub xxx elukoht, kuid sellekohaseid andmeid ei ole võimalik kontrollida. Rahvastikuregistri andmetel on süüdimõistetul põhiharidus. Enda sõnul alustas õpinguid xxx, õppis seal 5nda klassini. Peale seda xxx ja lõpetas seal 9 klassi. Varasemate riskihindamiste põhjal on ta xxx läbinud xxx. klassi. Vangistuses viibides on töötanud majandustöödel xxx. Väljaspool vanglat kunagi töötanud ei ole. Töökogemus puudub ning kutset ega eriala ei oma. Vabanemisel töökoht puudub ja kinnipeetav ei pea seda ka oluliseks. Seisuga 29.05.2017 on tasumata nõudeid summas 7612,88 eurot ja vabanemisfondis 600,12 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad õde ning õemees, omavahelised suhted kogu aeg on olnud head. Isik on püüdnud vangistuses valmistada alkoholi. Vangistuses tarvitanud narkootikume. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 48%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 61%. Arvestades eeltoodut, teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav Aleksandr Kondratev ennetähtaegselt mõistetud karistuse kandmisest kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg 3 alusel ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta, kuna süüdimõistetu saadetakse riigist välja. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu lähedasteks õde, kes on valmis venda materiaalselt toetama. Rahvastikuregistri andmetel on Aleksandr Kondratev xxx. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Vangla andmetel on Aleksandr Kondratevi elamisloakaart kehtetu. Viru Vangla taotluse andmetel puudub Aleksandr Kondratevil vabanemisjärgne töökoht. Aleksandr Kondratev on taotlenud vabastamist elukohta aadressil xxx, oma õe juurde. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on 3-toalise korteriga. Süüdimõistetu õde on korteri omanik. Antud elamispinnal elavad õde ja tema kaks alaealist last. Õe sõnul võlgnevusi kommunaalmaksete eest ei esine. Prokurör oma kirjalikus seisukohas tlk 83-85 leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, sest isik on teise riigi kodanik ja vabanemisel saadetakse riigist välja. Aleksandr Kondratev selgitas kohtuistungil, et ta ei saa aru, kuidas on talle määratud väljasaatmine, kui ta on siin sündinud ja kogu aeg xxx elanud. Rohkem ei ole tal midagi öelda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Aleksandr Kondratev tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu omandanud xxx põhihariduse. Varasemate riskihindamiste põhjal on ta xxx. Väljaspool vanglat kunagi töötanud ei ole. Töökogemus puudub ning kutset ega eriala ei oma. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Aleksandr Kondratev on 7 korda kriminaalkorras karistatud, hetkel on 6 kehtivat kriminaalkaristust. Isik on karistatud erinevate kuritegude eest, sealhulgas ka relvastatud röövimise, huligaansuse ja karistuse täitmise vastaste süüteo ees. Vangistuses viibib neljandat korda. Osad kuriteod on toime pandud vangistuse jooksul. On tarvitanud vangistuses narkootikume. Kinnipeetaval on 1 kehtiv väärteokaristus, mis on mõistetud kogumis võimuesindaja solvamise ja väheväärtusliku asja varguse eest. Käesoleval hetkel kannab Aleksandr Kondratev karistust selle eest, ta süütas Viru Vanglas põlema vangla poolt vangistuses viibimise ajaks temale väljastatud poroloonmadratsi, millega tekitas ohu inimese elule või tervisele. Käesoleva vangistuse jooksul on kinnipeetav omandanud xxx tasemel, ja töötanud majandustöödel koristajana. Alates 10.07.2015 on paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse ning isikul on piiratud vanglasisene liikumis- ja suhtlemisvabadus ning võetud ära õigus tegeleda kehakultuuriga. Süüdimõistetul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust seoses isevalmistatud eseme ja salaja kirja edastamisega. Süüdimõistetul puudub kehtiv isikut tõendav dokument, kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on ta väljasaadetav isik, kellele kohaldatakse sissesõidukeeldu. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Aleksandr Kondratev elama asuda aadressile xxx, oma õe juurde, kes on nõus venda materiaalselt toetama. Süüdimõistetul puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. 29.05.2017 seisuga on tasumata nõudeid summas 7612,88 eurot ja vabanemisfondis 600,12 eurot. Süüdimõistetul on lähedasteks õde ja õemees. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas lähedaste toetus ja vabanemisjärgne elukoht, kuid arvestades kõiki asjaolusid kogumis, leiab kohus, et see ei ole piisav isiku vabastamiseks tingimisi ennetähtaegselt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (Aleksandr Kondratevil on 2 kehtivat distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu käitumine ei ole rahuldav. Ühtlasi peab kohus oluliseks, et isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh ka kinnipidamisasutuses toimepandud kuritegude eest ja seega puudub kohtul puudub alus 3 arvata, et süüdimõistetu puhul oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal ning ta oleks kriminaalhooldusele sobiv. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et isikul puudub garanteeritud töökoht ning tal on märkimisväärses summas tasumata nõudeid. Nii on kohus seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb juba 08.04.2018, s.o pisut vähem kui kaheksa kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (lähedaste olemasolu ja vabanemisjärgne elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd Aleksandr Kondratev on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on jätkanud kriminaalset elustiili ka vangistuses, tal puudub võimalik vabanemisjärgne töökoht, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohtu hinnangul suurendab uue kuriteo 4 toimepanemise ohtu ka täitmata nõuded, mistõttu võib isik hakata vabaduses uusi kuritegusid sooritama majandusliku kasu saamise eesmärgil (kuivõrd tal puudub garanteeritud töökoht). Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Kondratevi temale Viru Maakohtu 25.09.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5