TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1163 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vang

) § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4, vangistusseadus (VangS) § 11 lg 8).

1. Kinnipeetaval või vahistatul on õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg 8). Seega enne hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumist peab olema kinnipeetav esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ning alles pärast vangla otsust taotluse kohta, on isikul õigus esitada kaebus halduskohtule.
2. Tartu Vangla teatas
3. juuni 2017 vastuses kohtunõudele, et N. Lilitškinil lõppes
4. mail 2017 kartserirežiim ning eraldatud lukustatud kambri režiimile jäeti ta samasse kambrisse, kuid isiklikud esemed ja voodivarustus anti kätte, nagu lukustatud kambris paiknemisel ette nähakse. N. Lilitškin esitas vanglale
5. mail 2017 kaks kahju hüvitamise taotlust, kuid keskendub neis erinevatele probleemidele, mis tal kartserikaristuse ajal olid. N. Lilitškini taotlusi vangla lahendanud ei ole. Taotlust või vaiet seoses mujale paigutamisega kartserirežiimi lõppedes N. Lilitškin esitanud ei ole. Seega on kaebajal hüvitamisnõude osas kohtueelne menetlus läbimata ning kaebuse esitamine ei ole seetõttu lubatav.
6. Kaebajal on õigus hüvitamisnõudega kohtusse pöörduda pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (

§ 43lg-le 2).

6.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

1. Nikolai Lilitškin taotleb esialgse õiguskaitse korras keelata Tartu Vanglal teda hoidmast kartserikambris ning kohustada teda paigutama teise kambrisse. Tartu Vangla
2. juuni 2017 vastusest kohtunõudele ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et täidetud ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse kriteeriumid. N. Lilitškin ei ole vanglale esitanud taotlust, et ta paigutataks teise kambrisse. Ühtlasi ei ole kaebaja esitanud vaiet vangla keelduva tegevuse peale. Samuti ei ole N. Lilitškin esitanud kohtule ka kaebust vangla kohustamiseks teda ümber paigutama teise kambrisse. N. Lilitškin esitas koos õiguskaitse taotlusega üksnes hüvitamiskaebuse seoses kartserikambris viibimisega. Sarnaselt hüvitamiskaebuse mittelubatavusele ei ole oleks ka kohustamiskaebus käesoleval hetkel lubatav, kuna ka selles osas ei oleks N. Lilitškinil kohustuslik kohtueelne kord läbitud. Järelikult ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt kohtumenetlust ega vaidemenetlust. Eelnevast tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
3. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus, mille puudused ei ole kõrvaldatavad. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, jätab kohus Nikolai Lilitškini esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (

§ 55lg 2).

2

1. Kohus selgitab taotluse esitajale, et tal on võimalik esialgse õiguskaitse taotlus esitada uuesti kohtule pärast seda, kui vangla vaidemenetluse korras lahendab tema vaiet, milles nõutakse teise kambrisse paigutamist või pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist koos kohustamiskaebusega.
2. Kuna kaebus tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastada, jätab kohus kaebaja teised taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 3