KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. augustil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-3189 Kohtukoosseis Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jevgeni Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Jevgeni Kovaljov, isikukood 38305220286, xxx Kaitsja RESOLUTSIOON määratud kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta Jevgeni Kovaljov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määrata tema poolt Jevgeni Kovaljovile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 120 eurot (sh kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 100 eurot, käibemaks 20 eurot). Välja mõista Jevgeni Kovaljovilt kriminaalmenetluse kulud: 120 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. Jevgeni Kovaljovil tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700041850 ning selgitus „Jevgeni Kovaljov 115-3189 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(6)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Jevgeni Kovaljov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 04.06.2015 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 3 aastat 11 kuud. Karistuse kandmise algus 05.11.2014 ja lõpp 05.10.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.06.
- Jevgeni Kovaljov andis nõusoleku enda vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla (isiklik toimik II osa, tl 212) tingimisi ennetähtaegselt Kinnipidamisasutusest Jevgeni Kovaljovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust – 5 vormiriietuse ebakorrektse kandmise, 4 korraldusele mitteallumise, 2 tööst keeldumise ja 1 valel ajal duširuumis viibimise eest. Kinnipeetav kordab käesoleval xxx taseme riigikeele kursust. Oli määratud tööle xxx kuid keeldus tööle asumast. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda emale kuuluvasse, heas korras 2-toalisse korterisse aadressil xxx. Elukoht sobib elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse xxx Omandas xxx algtaseme kutse. On töötanud xxx ja xxx 07.06.2017 seisuga on tasumata võlanõudeid summas 5304,15 eurot. Süüdimõistetule on garanteeritud töökoht ettevõttes xxxabilisena. Tutvusringkond on peamiselt kriminaalne. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 32% ja vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 49%. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad Jevgeni Kovaljovi perekonda ema ja vend. Head suhted emaga, kes toetab nii materiaalselt kui ka moraalselt. Enne vangistust töötas mitteametlikult autoelektrikuna. Enamik kuritegusid on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Antud aadressil asub heas seisukorras 2-toaline korter, mis kuulub kinnipeetava emale. Ema kinnitas, et annab oma nõusoleku ja lubab kinnipeetavale elada aadressil xxxEnnetähtaegse vabanemise korral garanteerib Jevgeni Kovaljovile töökoha xx abilisena autoremonditöökojas. Isikul on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel 3 korral ning isik on pannud katseajal toime uue kuriteo ning rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Prokurör (oma kirjalikus arvamus tl 89-91) toetab samuti, nagu ka vangla, Jevgeni Kovaljovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava Jevgeni Kovaljovi vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – xxx tasemel õppimine – viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vabanedes on Jevgeni Kovaljovil olemas sobiv elukoht ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Ennetähtaegselt vabanedes on kinnipeetavale garanteeritud ka töökoht xxx-s. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuratuuri 2
(6)hinnangul esineb Jevgeni Kovaljovi puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides tingimisi enne tähtaega vabastada ja leiab, et käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli karistusaja lõpuni ning tähtis on märkida ka seda, et ka kinnipeetava katseaeg kestaks sel juhul kuni karistusaja tegeliku lõpuni, s.o kuni 05.10.2018, mis ei ole sugugi lühike aeg. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus järgida katseajal ka lisakohustusi. Kui kinnipeetav vabaneb aga tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse kontrollimiseks. Arusaadavalt on isiku taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Seega võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla Jevgeni Kovaljovi puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli Jevgeni Kovaljovi edasise käitumise üle. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli ligikaudu 14 kuu kestel ning isikule määratakse katseaeg karistusaja lõpuni. Katseajal saaks J. Kovaljov kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 05.10.2018. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Jevgeni Kovaljov selgitas, et ta soovib vabaneda enne tähtaega ja ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Tema terviseseisund ei ole hea. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et prokuratuuril ei ole vastuväoteid isiku ennetähtaegsele vabastamisele. Isikul on elu- ja töökoht. Vastav garantiikiri on olemas. Süüdimõistetu on motiveeritud asuda seadusekeelekale elule. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Jevgeni Kovaljov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse xxx, pärast mida omandas xxxx exxx algtaseme kutse (kutsekool jäi pooleli). On töötanud xxx ja xxx 3
(6)Kinnipeetav kordab vangistuses käesoleval xxx riigikeele kursust. Oli määratud tööle xxx kuid keeldus tööle asumast. Kinnipeetaval on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust – 5 vormiriietuse ebakorrektse kandmise, 4 korraldusele mitteallumise, 2 tööst keeldumise ja 1 valel ajal duširuumis viibimise eest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud avaliku korra raske rikkumise, raske tervisekahjustuse tekitamise, narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest edasiandmise eesmärgil, röövimise eest kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul 3 – 1 võimuesindaja solvamise ja 2 ühistranspordis piletita sõidu eest. Käesoleval hetkel kannab Jevgeni Kovaljov karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Süüdimõistetul on kehtiv ID-kaart, mis kehtib kuni 17.06.2018. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise kõigi korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Ema on nõus poja vabanemisega nimetatud aadressile ja on nõus poega ka materiaalselt ning moraalselt toetama. Samuti nõustub ta elektroonilise valveseadme paigaldamisega, kui see peaks vajalikuks osutuma. Jevgeni Kovaljovi perekonda kuuluvad ema ja vend. Tihedalt suhtleb emaga. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht ning lähedase toetus, kuid samas arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on toime pannud raske narkokuriteo ja korduvalt kriminaalkorras karistatud, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (Jevgeni Kovaljovil on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu käitumine ei ole rahuldav. Seda enam, et tegemist on selliste rikkumistega, mis iseloomustavad kinnipeetava suhtumist kinnipidamisasutusse (vormiriietuse ebakorrektse kandmine, korraldusele mitteallumine, tööst keeldumine). Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid. Samuti annab kohtu hinnangul negatiivsetele aspektile kaalu ka valdavalt kriminaalne tutvusringkond. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.10.2018, ärakandmiseni on veel pisut üle aasta aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et 4
(6)karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu ((RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on kohtupraktisa 3-1-1-12-17 selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumine vanglas ja tema võimalused vabaduses kogumis tesite asjaoludega ja ei ole välistatud, et kohus jõubki järeldusele, et vaatamata positiivsetele asjaoludele on isiku ouudutavad asjaolud on sellised, mis ei anna kohtule veendumust, ei nüüd isik suundub õiguskuulekale elule. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja lähedase olemasolu ning ka võimalik töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Need asjaolud olid isikul olemas ka varasemalt. Tegemist ei ole kohtu hinnangul isikuga, kes oleks orienteeritud seadusekuulekale käitumisele. Nii ei teki kohtul veendumust, et isik oleks kriminaalhooldusele sobiv. Vastupidise veendumuse võiks kohtus tekitada näiteks isiku hea käitumine kinnipidamisasutuses, kuid antud juhul see eeldus täidetud ei ole (kehtivad distsiplinaarkaristused). Ja seda veendumust ei tekita kohtus ka võimaliku elektroonilise järelevalve kohaldamine elukohas, sest on üldteada, et jalavõru abil võib kontrollida isiku liikumist, kuid mitte tema tegevusi (narkokuritegusid saab toime panna ka vaid sidepidamivahendite abil). Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule siiski garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus on tutvunud kohtuistungil esitanud augustis 2016 väljaantud kirjaga, et Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör ei ole vasti isiku vabastamisele enne tähtaega. Kohus 5
(6)märgib, et prokuratuuri kui institutsiooni seisukoht on kohtu poolt teadmiseks võetud. Kohus selgitab, et asja lahendav kohtukoosseis ei ole prokuratuuri seisukohaga seotud. Samuti on kohus tutvunud meditsiinilise dokumendiga, millest nähtub, et isikul on diagnoositud haigus. Kohus arvestab neid faktilisi andmeid lahendi tegemisel. Kohus selgitab, et süüdimõistetu terviseseisund ei ole antud juhul selline kaalukas asjaolu, millest tulenevalt oleks kohtu seisukoht vabastamise kasuks. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi temale Harju Maakohtu 04.06.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6
(6)