← Eesti

4-17-3469/13

4-17-3469 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-3469 Kohtukoosseis Kohtuniku

§ 227lg 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 24.

juuni

  1. a otsus Apellandid menetlusalune isik Kristo Kiveste (ik 39010294230; elukoht XXX; e-post XXX) ja tema kaitsja advokaat Teet Veer RESOLUTSIOON
  2. Jätta kaitsja Teet Veere taotlus dokumentide vastuvõtmiseks ja uurimiseks rahuldamata ning tagastada dokumendid kaitsjale.
  3. Jätta Pärnu Maakohtu
  4. juuni
  5. a otsus väärteoasjas nr 4-17-3469 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Pärnu Maakohtu 24.06.
  7. a otsusega väärteoasjas nr 4-17-3469 tunnistati Kristo Kiveste süüdi liiklusseaduse (

) § 227 lg 4 järgi ja mõisteti karistuseks arest 16 päeva ning lisakaristusena võeti liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 järgi ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Aresti kandmise algus oli alates 23.06.2017 kell 00.05. Maakohus leidis, et Kristo Kiveste poolt

§ 227lg 4 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Kohus tuvastatuks, et Kristo Kiveste juhtis 1

(7)4-17-3469 23.06.2017 kella 00.05 ajal Tallinn-Pärnu-Ikla 72. kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit MB, registreerimismärgiga XXXXXX, kiirusega 167 km/h +/- 6 km/h, kus oli lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ning ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 71 km/h. Kristo Kiveste rikkus sellega

§ 15lg 1 p 1 nõudeid.

Kristo Kiveste tunnistas kohtuistungil, et ta rikkumisele vastu ei vaidle. Maakohus leidis, et Kristo Kiveste poolt toimepandud süüteo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kristo Kiveste on süüvõimeline ja puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. Süüdistatava Kristo Kiveste karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 järgi ning raskendavad asjaolud puuduvad KarS § 58 järgi. Kristo Kiveste on varem väärteokorras karistatud, tal on 20 kehtivat väärteokaristust ja 1 kehtiv kriminaalkaristus. Kristo Kiveste, juhtides mootorsõidukit, seadis ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise ning pani seega toime tahtliku liiklusseaduse raske rikkumise. Kristo Kivestel on samalaadse liiklusseaduse rikkumise eest mitu kehtivat karistust. Maakohus leidis, et Kristo Kiveste mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb teda karistada arestiga 16 päeva. Karistus määrati veidi keskmisest määrast kõrgemas määras, arvestades Kristo Kiveste varasemaid õiguserikkumisi. Maakohus ei nõustunud Kristo Kiveste seisukohaga karistuse määramise osas, kuna sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet. Juht, kes valis kiiruseks 167 km/h, on oma käitumiselt liikluses ohtlik. Lisaks enda ohustamisele ohustas Kristo Kiveste ka teisi liiklejaid. Maakohus leidis, et juht, kes sõidukit juhtides ei jälgi spidomeetrit, on liikluses väga ohtlik. Seega pidas maakohus põhjendatuks Kristo Kivestelt lisakaristusena

§ 227

lg 5 p 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 6 kuuks, s.o sanktsioonis toodud alammääras, arvestades, et Kristo Kivestel on mootorsõiduki juhtimisõigus vajalik töö teostamiseks. Kristo Kiveste kahetsust ei pidanud maakohus siiraks, kuna karistusregistri järgi on isikul 20 kehtivat väärteokaristust. APELLATSIOON

  1. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni menetlusalune isik Kristo Kiveste ja tema kaitsja advokaat Teet Veer, kes vaidlustavad kohtuotsust lisakaristuse osas ja paluvad maakohtu otsuse selles osas tühistada ning mitte kohaldada Kristo Kiveste suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Apellandid on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. 2.
  2. Apellandid leiavad, et vabaduskaotuslik karistus aresti näol on olnud täielikult piisav, et mõjutada Kristo Kivestet käituma edaspidi seaduskuulekalt. Apellandid ei nõustu maakohtu seisukohaga sellest, et Kristo Kiveste pani oma teo toime otseselt tahtlikult ja tema sõidukiirus oli valitud. Kristo Kiveste kinnitab, et kindlasti ei olnud tegemist tema poolt tahtlikult mõõdetud sõidukiiruse „valimisega“. Kohus on ka ise tuvastanud ja konstateerinud, et Kristo Kiveste ei pööranud piisavalt tähelepanu spidomeetrile ja kujunenud sõidukiirusele. Täpselt nii see oligi – tegemist ei olnud teadliku ja tahtliku sõidukiiruse valimisega vaid raske hooletuse ja tähelepanematusega. Kuigi maakohus on väitnud üldiselt, et sõidukiiruse ületamine liikluses on ohtlik, tuleb hinnata ka kõnealuse konkreetse teo asjaolusid, sh ohtlikkust. Menetlusalune isik rõhutab, et ei soovi toimunud rikkumist õigustada, kuid peab vajalikuks osutada tõsiasjale, et rikkumise toimepanemise ajal 23.06.2017 kell 00.05 oli maantee teistest liiklejatest tühi, sõit toimus sirgel teelõigul, mistõttu oli konkreetsel juhul ka teiste liiklejate, juhi enda ja vara kahjustamise reaalne võimalus oluliselt väiksem. Apellantide hinnangul vähendab see faktiliselt oluliselt teo 2

(7)4-17-3469 ohtlikkust ja seda tuleb arvestada ka karistuse mõistmisel. Menetlusalune isik kinnitab, et vaatamata liiklejatest tühjale maanteele ja sirgele teelõigule ei olnud mõõdetud suur kiirus kindlasti tema teadlik valik, vaid tähelepanematus. Väärteoasjas tehtud kohtuotsusest nähtub, et maakohus ei ole karistuse määramisel arvestanud karistust kergendavate asjaoludega, kuid siirast kahetsust väljendas Kristo Kiveste juba protokolli koostamisel, samuti kohtuistungil. Maakohus ei ole sellist avaldust pidanud usutavaks, kuid põhjendamatult. Lisaks on menetlusalune isik kohtuistungil selgelt ja kategooriliselt väljendanud kriitikat ja hukkamõistu oma teo suhtes. Ka apellatsioonis kinnitab menetlusalune isik ringkonnakohtule, et kahetseb siiralt juhtunut ja sellised teod enam ei kordu. Kristo Kiveste karistust peaks oluliselt kergendama süü tunnistamine, sügav kahetsus ja arusaamine selle ühiskonnaohtlikkusest. Karistuse eesmärk on Kristo Kiveste puhul saavutatud põhikaristusena määratud arestiga ja vabaduse kaotus 16 päevaks on mõjutanud Kristo Kivestet edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kristo Kiveste kinnitab, et 16 päeva arestimajas on võimaldanud tal teha väga selged järeldused oma teo (aga ka varasemate tegude) kohta ning see oli piisavalt pikk ja range karistus, et edaspidi välistada mistahes süütegude toimepanemine. Liiklusseaduse kohaselt võib menetleja lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist, kuid võib selle ka kohaldamata jätta. Analoogia korras soovib kaitsja väita, et Riigikohus on oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, et isiku karistamisel korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt RKKKo nr 3-1-1-20-06, p 9). Riigikohtu lahenditest nähtub, et isegi juhul, kui tegemist on korduvalt mootorsõidukit joobes juhtinud isikuga ning kelle suhtes on käimas kriminaalmenetlus, võib erandlikel asjaoludel jätta lisakaristuse kohaldamata. Seega võib Riigikohtu lahenditest järeldada, et seda enam võiks juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmine tulla kõne alla väärtegude, kui oluliselt kergemate süütegude korral. Seejuures leiavad apellandid, et sõidukiiruse ületamine on kindlasti olemuslikult kergem süütegu, kui joobes juhtimine. Viimase puhul on ju teatud joobeastmest alates tegemist kuriteoga. Kristo Kivestele mõisteti karistuseks arest üle keskmise määra. Tegemist on isiku vabadusõigust piirava meetmega, seega väga range karistusega. Kristo Kivestele mõisteti karistusena arest esmakordselt. Seega pole võimalik väita, et selline karistus iseseisvalt ei ole täitnud KarS § 56 lg 1 sätestatud eripreventiivset eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja et selline karistusliik ei ole Kristo Kivestele varasema kogemuse põhjal mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiavad apellandid, et karistuseks üheaegselt nii aresti mõistmine kui ka pikaks ajaks juhtimisõiguse äravõtmine on ebaproportsionaalselt raske karistus. 2.2.

§ 227

lg 4 kohaselt võib juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada põhikaristusena kuni kahekümne nelja kuuni. Seega võib põhikaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist ka näiteks 2 või 4 kuu ulatuses. Põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamisel on seega kohtul kaalutlusruum ning kohus saab arvesse võttes kõiki asjaolusid mõista ka vähem kui kuuekuulise juhtimisõiguse äravõtmise. Olukorras, kus isikule on mõistetud juba põhikaristus (mis võib olla ka ühekuuline arest), ei ole võimalik lisakaristusena juhtimisõigust kohaldada vähem kui kuus kuud. Apellandid leiavad, et selline regulatsioon on ebaproportsionaalne ja vastuolus põhiseadusega ning paluvad jätta liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 kohaldamata. 2.3. Juhtimisõigus on Kristo Kivestele hädavajalik tööülesannete täitmiseks, pere ülalpidamiseks ja haige vanaema hooldamiseks. Kristo Kiveste on osaühingu A (registrikood XXXXXXXX) osanik ja ainuke juhatuse liige. Osaühing tegutseb peamiselt Soomes ning OÜs töötab Kristo Kiveste alluvuses 5 inimest. Kuna äriühing on oma tegevuse algusjärgus, peab 3

(7)4-17-3469 Kristo Kiveste ka ise täitma vahetuid tööülesandeid koos teiste töötajatega objektidel, tegelema OÜ juhtimise küsimustega ning tegelema kõigil objektidel jooksvate probleemidega ning varustamisega. Selle kõige juures on vaja palju liikuda autoga. Kuna osaühingu raamatupidaja asub Eestis, tuleb sageli sõita Soome ja Eesti vahet. Kuna Kristo Kiveste peab palju tööd ise tegema ning peab suutma ka kontrollida, et kõikidel objektidel asjad toimiksid, tuleb ta valdavalt hilise laevaga Eestisse ja hilise laevagaga tagasi Soome. Ilma autota on äriühingu juhtimine, ise töötamine ja OÜ töötajatele töö tagamine sisuliselt võimatu. Kuna OÜ on väike, ei ole ainuüksi finantsiliselt võimalik palgata Kristo Kivestel ei endale ega äriühingule autojuhti. Samuti on vaja Kristo Kivestel iganädalaselt viibida Eestis perekondlikel põhjustel. Kristo Kiveste elukaaslasel (AM) puuduvad juhiload ning tal on aasta ja kahe kuune poeg, kellega tuleb ka palju sõita, näiteks perearst asub Sindis, aga ise elab ta perega Saugas. Seetõttu, kui on vaja lapsega arsti juurde minna või muul perekondlikul põhjusel on perel autot vaja, tuleb Kristo Kiveste töönädala sees hommikul Eestisse ja läheb õhtul tagasi. Lisaks eeltoodule hooldab Kristo Kiveste ka oma vanaema (MK, ik XXXXXXXXXXX), kes on 84-aastane ning kelle tervis on halb. Seega peab Kristo Kiveste kogu oma muu elu kõrvalt käima vanaemal abis (elukoht XXX). Samuti on vanaemal vaja käia apteegis, arsti juures, poes jms kohtades, kuhu tavapäraselt viib autoga teda Kristo Kiveste. Apellandid leiavad, et kui hinnata rikkumise asjaolusid kogumis ning võtta arvesse menetlusalust isikut iseloomustavad andmed, on kohtu poolt määratud karistus ebaproportsionaalne ega lähtu KarS § 56 lg 1 nõuetest. Puuduvad sellised ülekaalukad eripreventiivsed argumendid, mille tõttu oleks juhtimisõiguse äravõtmine igal juhul vajalik ja möödapääsmatu. Karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on juba saavutatud kohaldatud ja ära kantud arestiga.
  1. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale, et selgitada välja kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse suhtes. Ringkonnakohus andis kohtuvälisele menetlejale seisukoha esitamiseks tähtaja kuni 29.08.
  2. Kohtuväline menetleja esitas oma seisukoha 01.09.
  4. 05.08.2017 laekus ringkonnakohtule menetlusaluse isiku kaitsja Teet Veere taotlus dokumentide (menetlusaluse isiku vanaema MK 03.09.
  5. a omakäeline kiri ja puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus nr 1348592) vastuvõtmiseks ja uurimiseks väärteoasjas nr 4-17-
  6. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuivõrd kohtuväline menetleja apellatsioonile, sh asja arutamisele kirjalikus menetluses, tähtaegselt vastu ei vaielnud, siis peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada apellatsioon kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoha apellatsioonile jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuivõrd see on esitatud tähtaega rikkudes.
  8. Kaitsja taotluse dokumentide vastuvõtmiseks ja uurimiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata. VTMS § 139 lg 2 p-de 1-3 kohaselt võib apellant apellatsioonis tugineda maakohtus uuritud tõenditele; tõenditele, mille uurimiseks esitatud taotlus on jäetud maakohtus rahuldamata ning maakohtule esitamata tõenditele, kui põhjendatakse, et neid ei olnud võimalik varem esitada. Seega tulnuks menetlusaluse isiku vanaema MK 03.09.
  9. a omakäeline kiri ja puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus nr 1348592 esitada juba maakohtule. Kaitsja märgib taotluses, et nimetatud dokumentide esitamine ei olnud varem võimalik MK 4
(7)4-17-3469 tervisliku seisundi tõttu. Ringkonnakohus ei pea sellist paljasõnalist väidet kaebuse esitajast mitteolenevaks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks taotluse rahuldamise.
  1. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks mõistetud lisakaristuse osas alust ei ole. 7.
  2. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Apellatsioonis leitakse, et karistuseks üheaegselt nii aresti mõistmine kui ka pikaks ajaks juhtimisõiguse äravõtmine on ebaproportsionaalselt raske karistus. Ringkonnakohus apellantide niisuguse seisukohaga ei nõustu. Nagu põhikaristus, nii mõistetakse ka lisakaristus KarS §-s 56 ettenähtud alusest lähtudes. Süüdimõistmise korral kuulub süüdlane reeglina karistamisele (kui ei ole alust tema karistusest vabastamiseks), seega tuleb talle mõista põhikaristus. Lisakaristus mõistetakse juhul, kui see on vajalik karistuse mõne konkreetse eesmärgi saavutamiseks, seega kas eri- või üldpreventiivsetel kaalutlustel. Maakohus leidiski, et õigusrikkumise jätkuva toimepanemise tõttu, sh isiku süü suuruse ja karistuse üld– ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks, on põhjendatud Kristo Kivestele lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 7.
  3. Arvestada tuleb seda, et käesolev liiklusrikkumine ei ole Kristo Kivestel esmakordne, teda on ka varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning hetkel on tal 20 kehtivat karistust, millest 16 korral on teda karistatud liiklusseaduses sätestatud nõuete rikkumise eest, sh viiel korral lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Viimati karistati Kristo Kivestet väärteo toimepanemise eest 14.04.2017 (

§ 242

lg 1 järgi) ning mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistati teda samuti alles 14.02.2017. Vaatamata varasematele kehtivale karistusele pani Kristo Kiveste toime samalaadse liiklusrikkumise, ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 71 km/h, seega on rikkumine võrreldes varasemaga isegi raskem. Vaieldamatult kujutab lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 71 km/h võrra endast olulist rikkumist, millega seatakse ohtu nii iseenda kui ka teiste liiklejate elud ning seda olenemata apellantide poolt väljatoodud asjaoludest, et rikkumise toimepanemise ajal 23.06.2017 kell 00.05 oli maantee teistest liiklejatest tühi ja sõit toimus sirgel teelõigul. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid, seejuures ei oma tähtsust, millisel kellaajal rikkumine toime pannakse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-99-06 on selgitatud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab aga suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus). Kvalifikatsiooni

§ 227

lg 4 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamisel on oluline vahe, kui suurelt lubatud sõidukiirust ületati. Arutatavas asjas on tuvastatud, et Kristo Kivesete ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 71 km/h, seega

§ 227lg 4 mõttes mitte miinimumi lähedaselt.

Seega, ületades lubatud sõidukiirust niivõrd suures ulatuses, nagu Kristo Kiveste seda tegi, pani ta ilmselgelt suurde ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elud. On selge, et selline juht on liikluses ohtlik ning tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada ning maakohus on õigustatult kohaldanud juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks.

§ 227

lg 5 p 3 näeb ette, et kohus võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Seega on maakohus juhtimisõiguse võtnud ära miinimummääras. 5

(7)4-17-3469 7.
  1. Maakohus lähtus lisakaristuse mõistmisel nii õiguskorra kaitsmise huvidest kui ka eripreventiivsetest eesmärkidest. Kolleegium leiab, et lisakaristuse kohaldamata jätmine ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, st võimalust mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude, sh samalaadsete süütegude toimepanemisest. Kolleegiumi hinnangul ei taju Kristo Kiveste kiirusepiirangu rikkumisest tulenevat ohtu, teda on varasemalt sarnase rikkumise eest karistatud, mistõttu õigustavad juhtimisõiguse äravõtmist ka eripreventiivsed kaalutlused. Menetlusaluse isiku arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) arutataval juhul tagada lisakaristuse kohaldamine. 7.
  2. Lisakaristuse eesmärk on isiku mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki ei kaalu kuidagi üles apellantide väited lähedaste abistamise vajadusest ja tööülesannete täitmisest. Nagu eelnevalt märgitud, on maakohus võtnud juhtimisõiguse ära miinimummääras, arvestades seejuures ka Kristo Kiveste vajadust kasutada juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks. Seda, et seadus näeb ette niisuguse süüteo toimepanemise eest võimaluse kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, pidi Kristo Kiveste teadma juba enne süüteo toimepanemist. Sellele, et niisugune rikkumine võib kaasa tuua ka temale lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ning sellega kaasnevatele tagajärgedele talle endale ja tema lähedastele, pidanuks seega Kristo Kiveste mõtlema juba enne süüteo toimepanemist ja sellest tulenevalt süüteo toimepanemisest hoiduma. Pannud aga kirjeldatud süüteo sellele vaatamata toime, ei saa niisugused põhjendused süüdlast vabastada temale kohtu poolt mõistetud õiglasest karistusest. 7.
  3. Ringkonnakohus leiab, et arvestades liiklussüütegude ühiskonnaohtlikkust ja laialdast levikut ning sellest tulenevalt vajadust nende süütegude toimepanemise tõhusamaks tõkestamiseks, samuti mõjutamaks Kristo Kivestet edaspidi õiguskuulekalt käituma, on seega põhjendatud kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Arvestades Kristo Kiveste süü suurust ja tema karistusandmeid leiab ringkonnakohus, et Kristo Kivestelt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on põhjendatud. 7.
  4. Apellandid leiavad, et selline regulatsioon, kus isikule põhikaristuse mõistmisel ei ole võimalik kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist vähem kui kuueks kuuks, on ebaproportsionaalne ja vastuolus põhiseadusega. Ringkonnakohus apellantidega ei nõustu. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kohaldatakse reeglina juhul, kui isikul on varasemast mitmeid karistusi ja jätkuv väärtegude toimepanemine näitab, et ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud (RKKKo nr 3-1-1-26-10, p 7.3). Järelikult ongi sellistel puhkudel põhjendatud reageerida rikkumisele raskema karistusega.

§ 227

lg 4 p-des 1-3 sätestatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise piirid ongi seadusandja poolt kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. 8. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt Kristo Kivestele lisakaristuse mõistmisega ja lisakaristuse määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Kristo Kivestele mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 6

(7)4-17-3469
  1. Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes VTMS § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 24.06.
  2. a otsuse väärteoasjas nr 4-17-3469 muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.