KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2017 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-17-2314 (2440,17,001612) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi

§ 132

p 1, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Jätta Juri Mironov´i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenituse vanemväärteomenetleja M. K. 31.03.2017.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,17,001612 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Rahatrahv summas 60 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198, viitenumber

1. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30-päevase tähtaja viimane päev langeb puhkevõi pühapäevale, loetakse 30-päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates
2. augustist 2017.a. MENETLUSE KÄIK 13.03.2017 koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik A. P. väärteoprotokolli nr AB 1500011 selle fakti kohta, et Juri Mironov juhtis xxx kell xxx km-l mootorsõidukit xxx asulavälisel teel kiirusega 96+/-7 km/h. Antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus liikluskorraldusvahendiga 70 km/h. Seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h. Sellega rikkus Juri Mironov Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p
3. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 alusel. 31.03.2017 tegi Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenituse vanemväärteomenetleja M. K. väärteoasjas nr 2440,17,001612 otsuse, milles pidas tõendatuks Juri Mironovi poolt LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras isikule LS § 227 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 eurot. 19.04.2017 esitas Juri Mironov kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. KAEBUSE SISU Kaebuse kohaselt juhtis menetluslaune isik
4. märtsil
5. a autot kiirusega 70 km/h. Politseipatrull peatas teda ja ütles, et nende andur näitab ületamist (92 km/h). Spidomeeter oli rikutud, kui tema seda kahjuks ei teadnud. Trahviga nõus ei ole. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. Kohus uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil üle kuulatud Juri Mironov selgitas, et paar nädalat enne läks xxx spidomeetritross katki, mida tuli vahetada. Vist ei tehtud korrektselt. Kasutab autot harva. Pärast tuli välja, et ta näitas 10 km rohkem. Pakkus politseile spidomeetrit kontrollida. Nõustub kiirusmõõteseadme tulemiga. Polnud algul nõus, sest tema spidomeeter näitas 72 km/h. Vaatas kiirust teiste autode järgi. 2 Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 7), mille kohaselt xxx kell xxx mõõdeti xxx km-l Juri Mironovi juhitud mootorsõiduki xxx kiiruseks 96 km/h, laiendmääramatus on +/-7 km/h, lõplik mõõtetulemus 89 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgeajal, ilmastik oli sademeteta, kuivad teeolud, kattega kahesuunaline tee. Kiirusmõõturi paigaldus statsionaarselt, mootorsõiduk lähenes vastassuunalisel teel, jõudis järele pärisuunas liikuval sõidukitele. Doppleri signaal oli ühtlaset tõusev. Juhile näidatud seadme tabloole fikseeritud lugemit, mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. Juri Mironov avaldas, et on näiduga tutvunud. Karistusregistri väljatrükk (tl 14-15), millest nähtub, et Juri Mironovil on 9 kehtivat väärteokaristust, nendest 5 liiklusalased. Tunnistaja S. I. andis ütlusi, et oli märtsis P. patrullis. Teostas liiklusjärelvalvet xxx poole sõites on pööre xxx, keerasid politseiautoga xxx pöördel ringi ja sõitsid xxx poole. xxx alas märkasid sõidukit, mis sõitis kiiremini kui 70 km/h. Fikseerisid kiiruse ja sõitsid talle järgi. Andsid punaste ja siniste vilkuritega märguande peatumiseks. Tulid juhi juurde. Isik ütles, et võib olla tema auto spidomeeter valetab, aga sellise näiduga ta nõus ei olnud. Pakkus, et üks politseinikest istub tema autosse ja teine mõõdab politseiautoga kiirust hetkel, kui auto sõidab. Tutvustasid kiirusmõõturi näitu, isik polnud näiduga nõus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku, tunnistaja, uurinud vahetult asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et Juri Mironovi kaebus ei ole põhjendatud.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ütlused ning Ida prefektuuri kirjalikud tõendid usaldusväärseteks tõenditeks ning rajaneb otsuse tegemisel kogutud tõenditele. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja S. I. ütluste ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Tunnistaja andis ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistaja ei ole isiklikult tuttav menetlusaluse isikuga, ta on sõltumatu tunnistaja, kes andis ütlusi selle kohta, mida ise nägi. Antud tunnistaja on politseitöötaja, kelle igapäevaseks tööks on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases töös peab ta kontrollima, et liiklejad järgiksid Liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerima. Kohtu hinnangul 3 tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, ütlustes puuduvad vastuolud tõendamiseseme asjaolude kohta, ütlused on loogilised ja kooskõlas dokumentaalse tõendiga. Tunnistaja S. I. ütluste kohaselt, sõitis Juri Mironov liiklusmärgi 70 km/t alas kiirusega, rohkem kui 70 km/t. Politseitöötajad fikseerisid kiiruse ja ja sõitsid talle järgi, andes märguannet peatumiseks. Kuigi alguses ei tunnistanud Juri Mironov ennast süüdi, väites, et viga võis olla spidomeetri trossis ja selle remondis, siis kohtuistungil ütles ta, et võis olla ta ületas kiirust. Kohus arvestab seda kui süü omaksvõttu ning koostoimes tunnistaja ütluste ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga loeb Juri Mironovi rikkumise tõendatuks. Liiklusseaduse §-ga 227 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. Liiklusseaduse § 227 lg 1 objektiivsed tunnused seisavad mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamises kuni 20 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Käesolevas väärteoasjas loeb kohus tuvastatuks, et Juri Mironov juhtis xxx xxx. km-l mootorsõidukit xxx asulavälisel teel kiirusega 96+/-7 km/h, kui antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h ning seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h. Sellega rikkus Juri Mironov LS § 50 lg 5 p 3, mille kohaselt ei tohi juht liikluskorraldusvahendiga sõita kiiremini lubatud kiirusest, ning pani toime Liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritatava väärteo. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses kiiruse ületamisel ettevaatamatusest KarS § 18 mõistes. Kuna menetlusalune isik ütles, et auto spidomeetrit oli remonditud ja ta vaatas auto kiirust pigem teiste autode järgi, tähendab see, et ta oleks pidanud kohusetundlikuma suhtumise korral saama aru oma rikkumisest ning seda ette nägema. St et ta tegutses hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses, kuna vastavalt LS § 33 lg 2 p 2 on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. Menetlemisel ei ole kohus tuvastanud menetlusõiguse olulist rikkumist, mis võiks olla alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohus ei ole tuvastanud isiku teo õigusvastasust välistavaid asjaolud. Samuti ei ole kohus tuvastanud isiku süüd välistavaid asjaolusid KarS-u 2 peatüki 3. jao mõttes. Menetlusaluse isiku tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h. KARISTUS 4 KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. LS § 227 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 30 trahviühikut ehk summas 120 eurot. Menetlusalust isikut karistati rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 eurot. Isikule on määratud karistus täpselt keskmises määras. Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud KarS § 56 lg-le, st karistuse kohaldamise alusele - isiku süüle. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-11-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise hooletusest. Puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb võtta arvesse, et isikut on varasemalt karistatud liiklusalaste rikkumiste, kuigi mitte kiiruse ületamise eest. Kohtu hinnangul Juri Mironovi süü keskmises määras ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (keskmises määras) on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 60 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. KOHTU MEETMED 5 Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 31.03.2017 otsus väärteoasjas 2440,17,001612 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 6