← Eesti

3-16-2487/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2487 X ja Y

§ 5lg 2).

Õigusvastane kahju on kaebajatele juba tekkinud, sest kaebajate kaasomandis olev miljööväärtuslik paekivimüür on olulises ulatuses lõhutud. Kohase järelevalvemenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasus ei sõltu menetluses tehtavast otsusest. Vastustaja oli taotlusega tutvunud hiljemalt 02.12.2016 kell 10.

  1. Samal päeval ei reageerinud vastustaja ajaloolise miljööväärtusliku paekivimüüri lammutamisele ega teinud selle lammutamise peatamiseks mitte ühtegi takistust, kuigi oli ilmne, et lammutamise peatamata jätmise korral on õhtuks müür lammutatud. Vastustaja on 22.03.2017 kooskõlastanud J. Kappeli tn 7 muudatusprojekti, milles on kajastatud vaidlusaluse piirdemüüri lammutamine. Kui vastustaja hinnangul on tegu piirdemüüri ümberehitamisega, mille jaoks ei ole nõutav ehitusprojekt, -luba ega -teatis, jääb arusaamatuks, miks on muudatusprojektis kajastatud piirdemüüri lammutamine. Vastustaja on 15.03.2017 menetlusdokumendis sisuliselt kinnitanud, et järelevalvemenetlus oli 03.02.2017 lõppenud, kusjuures vastustaja on kohtule esitatud menetlusdokumendist nähtuvalt tuvastanud, et lammutustööd ei olnud õigusvastased. Otsust järelevalvemenetluse lõpetamise kohta 03.02.2017 vormistatud ei ole. Seetõttu ei ole kaebajatel võimalik oma õigusi kaitsta. Halduskohus on jätnud arvestamata Tallinna linna teemaplaneeringuga. Teemaplaneeringuga on vastustaja ise kehtestanud miljööväärtuslikel hoonestusaladel täiendavad ning rangemad nõuded, otsustades ühemõtteliselt teemaplaneeringuga määrata kinnistute vaheliste piirete kõrgus sõltuvaks kinnistuomanike vahelisest kokkuleppest. Seega puudub vastustajal kaalutlusõigus piirdemüüriga seonduvas ehitusjärelevalves. Tsiviilhagi kolmandate isikute vastu ei ole tõhusam vahend HKMS § 45 lg 2 mõistes. Kui toiming või haldusakt on õigusvastane ja tekitab sellega kaebajatele kahju, on selline kahju sissenõutav halduskohtumenetluses hüvitamiskaebuse kaudu. Müüri edasist lammutamist kaitseb üksnes tsiviilkohtu poolt seatud hagi tagamise vahend. Tsiviilkohtu seisukoha muutumisel ei ole ühegi avalik-õigusliku vahendiga müüri edasist lammutamist ära hoitud. Efektiivsem õiguskaitsevahend ei ole järelevalvemenetluse otsuse vaidlustamine, sest kahju on tekkinud järelevalvetoimingu õigeaegse sooritamata jätmisega. Menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas halduskohtu seisukoht, et kaebajatel tuleb ära oodata vastustaja otsus järelevalvemenetluse lõpetamise kohta. Vastustaja on oma seisukoha – et piirdemüüriga seotud tegevus vastab õigusaktidele – üheselt väljendanud 03.02.2017 menetlusdokumendis. Vastustaja on 22.03.2017 kooskõlastanud J. Kappeli tn 7 muudatusprojekti, mis näeb muu hulgas ette piirdemüüri lammutamise. Seega ei teosta vastustaja enam piirdemüüri osas sisulist järelevalvet ning järelevalvemeedet vastustaja kohaldada ei kavatse. Haldusasjas 3-16-799 oli vaidluse sisuks J. Kappeli tn 9 elumaja vastas olnud müüri ebaseaduslik lammutamine ehitaja poolt. Põhjusel, et kaebajad viitasid ehitustegevuse ja eelkõige kaevetööde võimalikule kahjulikule tagajärjele müüri suhtes, lepiti haldusasjas 3-16799 kokku ehitaja ja arendaja kohustuses esitada kaebajatele dokumentatsioon ja tagada müüri mittekahjustamine.
  2. Tallinna linn vaidleb määruskaebusele vastu. 6

(9)3-16-2487 Järelevalvemenetluse üksikute etappide vaidlustamine on eesmärgipäratu, sest üks periood järelevalvemenetluse vältel ei võimalda anda hinnangut järelevalvemenetluse õiguspärasusele ega hinnata, kas see tõi kaasa kaebajate jaoks kahjulikke tagajärgi. Haldusorgan viib järelevalvemenetlust läbi kaalutlusõiguse alusel ning on pädev otsustama, kuidas on otstarbekas menetlust läbi viia, milliseid toimingud selle raames teha ning millal neid teha. Kaebajad osundasid kohtumenetluses täiendavalt, et lisaks müüri lammutamisele toimub J. Kappeli tn 7 kinnistul ka muu ebaseaduslik ehitamine allasõidupanduse rajamise näol. Kuna kaebajad ei olnud vastustaja poole sellekohase kaebusega varem pöördunud, ei olnud vastustaja selles osas ka järelevalvet teinud. Vastustaja tegi järelevalvet lähtuvalt kaebajate taotlusest, mis puudutas müüri lammutamist. Ehitise ehitusprojektile vastavust kontrollitakse kasutusloa menetluses või järelevalvemenetluses juhul, kui vastustajal on alust kahtlustada ebaseaduslikku ehitamist. Kohus saab kontrollida järelevalvemenetluse õiguspärasust, sh menetluse raames tehtud toimingute asjakohasust siis, kui menetlus on lõpuni viidud ning menetluse tulemusena on tehtud otsus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kaebusest, selle täiendustest ja määruskaebusest nähtub, et kaebajate eesmärgiks on saavutada J. Kappeli tn 7 ja J. Kappeli tn 9 vahelise piirdemüüri taastamine sellisena, nagu see oli enne 02.12.2016 tehtud ehitustöid, millega piirdemüüri kõrgust vähendati. Selle eesmärgi saavutamiseks esitasid kaebajad praeguse haldusasja raames esmalt alljärgnevad nõuded: kohustada TPLA-d algatama järelevalvemenetlus J. Kappeli tn 7 ja J. Kappeli tn 9 kinnistute piiril asuva piirdemüüriga seotud lammutustegevuse üle; alternatiivselt kohustada TLPA-d kõrvaldama X-le ja Y-le tekitatud õigusvastased tagajärjed seoses J. Kappeli tn 7 ja J. Kappeli tn 9 kinnistute piiril asuva piiremüüri lammutamisega, sh taastama piirdemüür. 20.12.2016 esitasid kaebajad alljärgnevad muudetud nõuded: tuvastada TLPA poolt J. Kappeli tn 7 ja J. Kappeli tn 9 kinnistute piiril asuva piirdemüüriga seonduva järelevalvemenetluse läbiviimise õigusvastasus perioodil 05.12.2016–20.12.2016; kohustada TLPA-d kõrvaldama X-le ja Y-le tekitatud õigusvastased tagajärjed seoses J. Kappeli tn 7 ja J. Kappeli tn 9 kinnistute piiril asuva piirdemüüri lammutamisega, kohustades OÜ-d Kappeli Kodu taastama piirdemüür seisundis ja ulatuses, milles oli piirdemüür enne 02.12.2016 alustatud lammutustegevust (lõplikuks täpsustatud perioodiks on kaebajad märkinud 05.12.2016–03.02.2017).
  2. Kaebajad on esmalt pöördunud halduskohtusse kohustamisnõudega ning seejärel taotlenud vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist senise ehitusjärelevalve menetluse läbiviimisel ja vastustaja kohustamist teha kolmandale isikule järelevalve tulemusel ettekirjutus. Halduskohus jõudis õigele järeldusele, et halduskohtul puudub pädevus vastustajale ettekirjutuse tegemiseks konkreetse järelevalvemeetme võtmiseks. Haldusorganil on kaalutlusruum järelevalvetoimingute valikul ning ka otsustamisel, kas järelevalvemenetlust üldse alustada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi selles osas korrata.
  3. Kaebajad on aga 20.12.2016 menetlusdokumendis selgelt avaldanud soovi esitada järelevalvemenetluse alustamiseks kohustamise nõude asemel tuvastamisnõue. Kaebust on võimalik mõista nii, et kaebajad soovivad vastustaja tegevuses aset leidnud viivituse õigusvastasuse tuvastamist ehitusjärelevalve läbiviimisel. 7
(9)3-16-2487 14. Ringkonnakohus ei nõustu tuvastamisnõude osas halduskohtuga, et kaebajad on pöördunud halduskohtusse ennatlikult. Et vaidlustada haldusorgani viivitust järelevalvemenetluse läbiviimisel, ei pea kaebajad ootama, kuni järelevalvemenetlust lõpetav haldusakt on välja antud. Ehitusjärelevalve toimetamisele ei ole seadusega täpseid, päevades mõõdetavaid tähtaegu ette nähtud. Selline menetlus tuleb korraldada võimalikult kiirelt (

§ 5

lg 2) ning menetlustoimingud teha viivituseta (

§ 5lg 4).

  1. Toimiku materjalidest nähtuvalt viis TLPA kaebajate reedel, 02.12.2016 saadetud taotluse alusel sellele järgneval tööpäeval, s.o esmaspäeval, läbi paikvaatluse. Taotluse esitamise päeval oli maakohtu määrusega edasine ehitustegevus piirimüüriga keelatud. Ehitise ebaseadusliku lammutamise kahtluse korral tuleb järelevalvetoimingud viia haldusorganil läbi viivituseta, et tagada ehitise püsimajäämine kuni lammutamise õiguspärasuse väljaselgitamiseni. Maakohus ei ole asjas sisulise lahendi tegemiseni jõudnud ega määranud ka kindlaks asja lahendamise aega. Käimasoleva kohtumenetluse tõttu puudus pärast maakohtu 02.12.2016 määruse tegemist vajadus ehitusjärelevalve kiiremaks läbiviimiseks, sest kolmandal isikul oli keelatud nii piirderajatise edasine lammutamine kui ka taastamine. Ehitusjärelevalve läbiviimisel aset leidnud tegevusetust ei saa pidada õigusvastaseks, sest kiirema menetlusega ei oleks olnud võimalik ehitustööde õigusvastaseid tagajärgi paremini ära hoida. See, et kolmandale isikule ei tehtud võimalikku ettekirjutust mõne tunni jooksul enne maakohtu määrust, ei ole õigusvastane, arvestades, et lammutama hakati müüri, mis ei olnud ühegi hoone osa ning tegemist ei olnud ka kaebajate kinnistu kasutamise seisukohalt vältimatult vajaliku rajatisega. Lammutatud müüri on võimalik ülemääraste kuludeta piisavalt kiiresti taastada. Vastustaja ülesanne ei olnud kaebajate teavitamine lammutustööde alustamisest. Müüri lammutamine ei toimunud ka ehitusloa alusel, mistõttu vastustajale ei saa ette heita kaebajate varasemat menetlusse kaasamata jätmist. Seetõttu on viivituse tuvastamise nõue ilmselgelt põhjendamatu ning kaebuse tagastamine selle nõude osas õiguspärane.
  2. Vastustaja tegevusetus ehitusjärelevalve lõpuleviimisel ei ole õigusvastane. Maakohtu määrusega ehitustööde peatamise tõttu ei ole TLPA-l võimalik teha kolmandale isikule ettekirjutust piirdemüüri taastamiseks. Vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest ei saa järeldada, et vastustaja oleks asunud lõplikule seisukohale, et piirdemüüri osaline lammutamine on õiguspärane. Lammutamise õiguspärasus võib sõltuda muu hulgas sellest, kelle omandis on vaidlusalune rajatis ning kas lammutamiseks oli vajalik naabrite nõusolek. Detailplaneeringust ei tulene keeldu müüri lammutada, samuti ei ole ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt piirdeaia, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd, ümberehitamiseks vajalik ehitusluba ega ehitusteatis. Ümberehitamine (sh osaline lammutamine) oli seetõttu võimalik ka vaatamata sellele, et ehitusloaga ei olnud antud müüri lammutamiseks ega ümberehitamiseks luba. TLPA on 09.06.2017 vastuses kohtunõudele selgitanud, et 09.06.2017 seisuga ei olnud järelevalvemenetlus veel lõppenud. Kuna haldusorgan ei ole ka enda väitel andnud lõplikku seisukohta küsimuses, kas müüri osaline lammutamine oli õiguspärane või õigusvastane ega ole järelevalvemenetlust lõpetanud, on halduskohtu seisukoht, et kaebus on esitatud ennatlikult, õiguspärane.
  3. Kaebajate väited seonduvalt TLPA menetluses oleva muudatusprojekti, kaebajate ja OÜ Kappeli Kodu omavaheliste kokkulepete ning piirdemüüri omandiõigusega seonduvalt ei ole praeguse vaidluse lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad. 8

(9)3-16-2487
  1. Välistatud ei ole, et vastustaja õigusvastase tegevusetuse tulemusel pärast maakohtu määruse kehtivuse lõppu tekib kaebajatele kahju. Kahju hüvitamise nõude esitamine kohaliku omavalitsuse üksusele kui kaasvastutajale, kellel oleks tulnud kaebajate õiguste kaitseks järelevalvetoiminguid teha, ei ole põhjendamatu, kui vastustaja poolt järelevalvemenetluse tulemusel tehtud toimingud või haldusaktid ei kaitse kaebajate õigusi piisavalt. Praeguseks ei ole vastustaja tegevusetus kaebajatele ilmselgelt aga kahju tekitanud, sest vastustaja tegevusetust müüri osalise lammutamise takistamisel ei ole alust pidada õigusvastaseks.
  2. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on lõppjäreldustes õige.
  3. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebajad on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 60 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 5 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Seega kuulub RLS § 60 lg-st 4 ja HKMS § 104 lg-st 1 tulenevalt tasumisele riigilõiv summas 30 eurot, s.o 15 eurot kummagi määruskaebuse esitaja eest. Eeltoodust nähtub, et kaebajad on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust enam. RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb kaebajal seega esitada kirjalik taotlus riigilõivu võtnud kohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.