← Eesti

3-15-2897/17

Obsah (10)§ 105§ 38§ 37§ 118§ 119§ 32§ 10§ 115§ 114§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2017, Tallinn Haldusasja number 3-15-2897 Hal

§ 105lg-s 1 sätestatud kohustusi.

  1. OÜ Gabariit esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.11.2015 intressinõude tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 1) Viivise arvestamine perioodi eest, mis järgnes OÜ PipeRec pankroti väljakuulutamisele, on vastuolus pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p-ga
  2. Isegi juhul, kui kaebajal on kohustus tasuda OÜ PipeRec maksuvõlalt intressi, siis saab kaebaja vastutada intressi tasumise kohustuse eest üksnes ulatuses, milles vastava kohustuse eest oleks vastutanud OÜ PipeRec. Kuivõrd OÜ PipeRec osas kehtis alates 15.02.2010 intressi arvutamise keeld, siis sai kaebajale minna üle kohustus tasuda OÜ PipeRec maksuvõlalt intressi, mis on arvestatud kuni 15.02.
  3. Seega ei saa kaebaja vastustada OÜ PipeRec intressi tasumise kohustuse eest enam kui 22 793,10 euro ulatuses. 2

(7)3-15-2897 2) Intressinõude esitamise aluseks on MTA 05.11.2013 korraldusega nõutud maksukohustuse summas 155 707,75 eurot tähtajaks täitmata jätmine. Seega on maksukohustus tuvastatud maksuhalduri haldusaktiga ning intressinõude suurus sõltub otseselt maksumenetluse kestvusest. Mõistliku menetlusaja kestvust on maksumenetluses ületatud. Kuivõrd

§ 38

kohaselt vastutab ettevõtte või selle osa üleandnud isik maksuvõla tasumise eest solidaarselt ettevõtte omandajaga vastavalt võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatule, siis oli MTA-l võimalik esitada nõue kaebaja vastu hiljemalt kolme kuu jooksul alates ajutise pankrotihalduri aruande koostamise ajast (kohtuistungil täpsustatu kohaselt kuni 18.04.2011). Juhul kui kohus leiab, et mõistlik menetlusaeg ei saanud mööduda 18.04.2011, siis möödus see igal juhul 30.11.2012, mil maksuhaldur tuvastas maksuotsusega asjaolu, et ettevõte on kaebuse esitajale üle läinud ning

§ 37ja § 38 on kohaldatavad.

Maksuvõla tasumise korraldus tehti aga alles 05.11.2013 ja selle sisu kattub 30.11.2012 maksuotsuses tuvastatuga. Kaks aastat on igal juhul piisav aeg maksumenetluse läbiviimiseks. 3) Intressinõue ei ole selge ja üheselt mõistetav. Nõudest ei ole võimalik aru saada, millise metoodika alusel on MTA leidnud, et tasumisele kuuluv intress on 102 367,79 eurot. Ei ole arusaadav, mille eest ja kuidas on toimunud intressi vähendused jms. 4) Nõue on aegunud. MTA 05.11.2013 korraldusega nõuti kaebajalt üksnes OÜ PipeRec maksuvõla tasumist. Menetluse kestel maksuhaldur kaebajale intressinõuet ei esitanud. Kaebaja vaidlustas korralduse ja kohus menetles asja haldusasjana nr 3-13-2479. Kaebaja tasus korraldusega määratud maksuvõla summas 155 707,75 eurot 03.12.2013.

§ 118

lg 1 sätestab, et intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta arvates maksusumma täieliku tasumise päevast. Tulenevalt

§ 118

lg-st 3 ei kehti sama paragrahvi lõikes 6 toodud aegumise peatumise alused olukorra suhtes, mil maksuotsus on tehtud ja maksukohustuslase poolt on sõltumata maksuotsuse vaidlustamisest kogu otsuses toodud maksusumma tasutud. Maksusumma tasumise eesmärgiks on sellisel juhul intressi arvestamise lõpetamine. Maksuhalduril on sõltumata maksuotsuse vaidlustamisest võimalik kogu intress välja arvutada ja intressinõue esitada.

  1. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 23.02.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) PankrS § 35 lg 1 p 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Samasisuline nõue tuleneb

§ 119

lg 1 pst 2, mille kohaselt intressi arvestamine peatub maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel. Käesolevas asjas vaidlustatud intressinõue on esitatud OÜ-le Gabariit. Pankrot kuulutati Harju Maakohtu 15.02.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-55179 välja OÜ PipeRec osas. Maksuhaldur on 05.11.2013 korraldusega tuvastanud, et OÜ Gabariit võttis seisuga 30.09.2010 üle OÜ PipeRec ettevõtte, sh maksuvõla (st maksuhaldur tuvastas peale pankroti väljakuulutamist, et ettevõtte oli enne pankroti väljakuulutamist üle läinud). Ettevõtte üleminek tähendab, et üleandja maksuvõlg (üleandmise hetke seisuga) saab omandaja maksuvõlaks, st muutub osaks omandaja maksuarvestusest (

§ 32ja § 37).

Vastava maksuvõla osas kehtivad ettevõtte ülevõtmise järgselt seega omandajat (OÜ-d Gabariit) puudutavad õigusnormid. Kuna OÜ Gabariit osas ei ole pankrotti välja kuulutatud, puudub alus kohaldada OÜ Gabariit suhtes PankrS § 35 lg 1 p 6. 2) Kaebaja leiab, et tähtaegselt täitmata maksukohustus, millelt intressinõudega intressi arvestati, tuvastati ebamõistlikult pikalt kestnud menetluse tulemusena. Kaebuse põhjendused 3

(7)3-15-2897 ega ka muu toimikus sisalduv teave ei viita sellele, et intressinõue oleks vastuolus

§ 10lg-ga 3 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-ga 2.

Kaebaja on viidanud Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-78-14 (kaebuse lk 9 – tl 6), kuid nimetatud lahendist ei nähtu sellist alust või järeldust, mis võimaldaks lugeda intressinõude käesolevas asjas õigusvastaseks. Intressinõudele eelnenud maksumenetluste kestuse õigusvastasuse tuvastamine ei tähendaks automaatselt intressinõude õigusvastasust. Seetõttu puudub ka põhjendatud vajadus kontrollida intressinõude tühistamisnõude raames sellele eelnenud maksumenetluste kestuse õiguspärasust. Intressi arvestamine toimub reeglina matemaatilise tehte alusel (

§ 115

lg 1, § 117 lg 1) ning selles ei saa iseenesest olla vaidlust, et intressinõude aluseks oleva maksuvõla suuruse on maksuhaldur tuvastanud õigesti (MTA 05.11.2013 korraldus on jõustunud). Kui kaebaja soovib MTA 05.11.2013 korraldusega tuvastatud maksuvõlalt arvestatud intressi osalist kustutamist (näiteks

§ 114

lg 3 alusel), tuleb maksuhaldurile esitada vastav põhjendatud taotlus ning taotluse lahendamise tulemusena tehtud kaalutlusotsust on võimalik halduskohtus vaidlustada. Halduskohus ei saa asuda vastavat kaalutlust teostama maksuhalduri eest käesolevas asjas, s.o intressinõude tühistamisnõude raames. Ebatäpne on kaebaja seisukoht, mille kohaselt tingis maksuhalduri poolt läbiviidavate menetluste kestus intressinõude suurenemise kaebaja suhtes. Ettevõtte ülemineku korral lähevad ettevõttega seotud kohustused seaduse alusel üle automaatselt (

§ 37), st maksukohustuse tekkimine ei eelda maksuhalduri haldusakti koostamist.

Seda ka juhul, kui ettevõtte omandaja ja/või üleandja varjavad ettevõtte üleandmist ning maksuhaldur tuvastab ettevõtte üleandmise maksumenetluse tulemusena tagantjärele. Viimasel juhul tuvastab maksuhaldur haldusaktiga siduvalt selle, mis on seaduse alusel juba tekkinud (st haldusakt ei tekita kohustust, vaid tuvastab siduvalt seaduse alusel juba tekkinud kohustuse olemasolu). Seega ei tingi ettevõtte ülemineku tagantjärele tuvastamise korral intressikohustuse suurenemist niivõrd maksuhalduri menetluse kestus, vaid ettevõtte ülemineku varjamine ning ülemineku seisuga tekkinud maksukohustuse tasumata jätmine kuni maksuhalduri poolt ülemineku tuvastamiseni. 3) Intressinõue vastab

§ 115lg-le 3.

Intressinõude analüüsimisel peab arvestama, et maksukohustuslase poolt makstavat intressi arvestatakse maksukohustuste koondsaldolt, võttes arvesse võlgnevusi ja enammakseid kõikide maksuliikide osas (kui ühe maksuliigi osas esineb enammakse ja teise osas võlgnevus, siis intressi enammakse ulatuses võlgnevuselt ei arvestata –

§ 119lg 2).

Alati, kui toimub muutus mõne maksuliigi saldos, muutub seega ka lähtesumma, millelt intressi arvestatakse. Lisaks peab arvestama, et maksukohustus tekib otse seaduse alusel ja sõltumata sellest, kas maksukohustus on maksukohustuslase poolt deklareeritud (või maksuhalduri poolt haldusaktiga tuvastatud). See tähendab, et jättes seaduse alusel tekkiva maksukohustuse seaduses ettenähtud tähtajaks tasumata, tekib maksuvõlg sõltumata sellest, kas maksukohustuslane seda enda maksuarvestuses kajastab või mitte (

§ 32

), ning maksuvõla tekkimisest alates kuulub arvestamisele ja tasumisele ka intress (

§ 115lg 1).

Seejuures kehtib põhimõte, et maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras (

§ 105lg 6).

Nimetatu tähendab, et kui maksuotsusega tuvastatakse järelkontrolli raames täitmata maksukohustus (maksukohustuslase poolt tähtaegselt deklareerimata ja tasumata jäänud maksukohustus), siis loetakse maksukohustuslase poolt toimunud tasumised maksukohustuste katteks nende tekkimise järjekorras, sõltumata sellest, millist maksukohustust maksukohustuslane ise soovis tasuda. 4

(7)3-15-2897 Intressinõudest ja sellele lisatud intressiarvestuse kaardilt nähtub, et intressi on arvestatud perioodi 01.10.2010 (ettevõtte ülevõtmisele järgnev päev) kuni 03.12.2013 (MTA 05.11.2013 korralduse täitmise kuupäev) eest ning intressinõue on koostatud seisuga 10.11.
  1. Intressiarvestuse kaardilt nähtub ridade kaupa intressiarvestus sel perioodil eksisteerinud maksuvõlalt (iga uus rida tähendab, et toimus muudatus maksuarvestuses ja seetõttu muutus ka intressiarvestuse aluseks olev maksuvõla summa). Iga rea puhul nähtub maksustamisperiood, mille osas maksukohustus/maksuvõlg tekkis (veerg „nõue“ – näiteks
  2. rea puhul
  3. a veebruar); maksukohustuse liik (veerg „nõude liik“ – näiteks
  4. rea puhul käibemaks); intressiarvestuse periood (veerud „algus“ ja „lõpp“ – näiteks
  5. rea puhul 01.10.2010-20.11.2013); päevade arv, mis jääb konkreetsesse ajavahemikku (veerg „päevi“ – näiteks
  6. rea puhul 1147); vastaval ajavahemikul eksisteerinud maksuvõlg (veerg „summa“ – näiteks
  7. rea puhul 13 137,57 eurot); intressimäär (veerg „%“ – näiteks
  8. rea puhul 0,06%) ning arvestatud intressi summa (veerg „intressi summa“ –
  9. rea puhul 9041,28 eurot, mis on saadud maksuvõla korrutamisel intressimääraga ja viivitatud päevade arvuga). Intressiarvestuse kaardil kajastuvad muu hulgas read negatiivse võlasummaga (read „Intressivähendus“, näiteks rida 2). Intressiarvestuse kaardi lõpus on selgitus, et intressivähendus tähendab olukorda, kui intressi arvestamise perioodis eksisteerib arvestussüsteemis ettemaks, siis kasutatakse ettemaks nõude intressi kompenseerimiseks. Seega seonduvad vastavad read ettemaksuarvestusega. Negatiivne intressisumma tähendab intressinõude vähendamist, mis on oma olemuselt maksukohustuslasele soodne arvestus. Liites intressiarvestuse kaardil kajastatud read kokku (veeru „intressi summa“ ridade summa), peab tulemuseks olema intressinõudega nõutud 102 367,79 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei saa intressinõuet pidada sellisel määral ebaselgeks või kontrollimatuks, mis annaks aluse lugeda intresside tasumise nõue õigusvastaseks. Seejuures on oluline, et intressiarvestuse pidamine ja intressi tasumine on maksukohustuslase kohustus (

§ 115lg 1).

OÜ Gabariit ei ole esitanud kohtule endapoolset alternatiivset intressiarvestust ega toonud esile, millises osas maksuhalduri intressiarvestus maksukohustuslase arvestusega ei kattu. 4) Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et intressinõue on

§ 118

lg-st 1 tulenevalt aegunud.

§ 118

lg 1 sätestab, et intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta arvates maksusumma täieliku tasumise päevast.

§ 118

lg 3 kohaselt intressinõuet ei esitata pärast sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist.

§ 118

lg 6 kohaselt intressi arvestamise aegumine peatub intressinõude või intressinõude arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni.

§ 118lg 6 sätestab seega erandi sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast.

Aegumise peatumine tähendab, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Seega ei kulgenud

§ 118

lg-s 1 nimetatud tähtaeg intressinõude arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajal. MTA 10.11.2015 intressinõude aluseks on MTA 05.11.2013 korraldusega tuvastatud maksuvõlg. Kaebaja tasus MTA 05.11.2013 korraldusega nõutud maksusumma 03.12.2013. Kaebaja vaidlustas MTA 05.11.2013 korralduse 23.12.2013 ning kohtuvaidlus lõppes 24.09.2015 (haldusasi nr 3-13-2479). Järelikult on intressinõue esitatud

§ 118

lg-s 1 nimetatud aastase tähtaja kestel, arvestades

§ 118

lg-st 6 tulenevat aegumise peatumist.

§ 118

lg 6 teenib eesmärki, et isikut ei koormataks kohustuslikus korras intressinõudega ajal, mil toimub vaidlus intressinõude aluseks oleva nõude üle. Tegemist on mõistliku ja põhjendatud eesmärgiga, mis ei takista seejuures isikul põhinõude üle toimuva vaidluse kestel omal initsiatiivil intressi arvestamist ja tasumist. 5

(7)3-15-2897 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ Gabariit palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.02.2016 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Halduskohtu otsusele on esitatud järgmised vastuväited: 1) Tulenevalt kaebuse põhjendustest pidi kohus otsuse tegemisel tuvastama, milline oli mõistlik menetlusaeg 05.11.2013 korralduse tegemiseks. Riigikohus on 06.03.2015 otsuses nr 3-3-1-78-14 leidnud, et ebamõistliku menetlusaja rikkumine on õiguslik, mitte faktiline küsimus ja eeldab mitmete faktiliste asjaolude tuvastamist. Nimetatud lahendis on Riigikohus leidnud, et ebamõistlik viivitus on menetlusviga, mis toob HMS § 58 järgi kaasa haldusakti tühistamise. Seega pidi halduskohus analüüsima mõistliku menetlusaja pikkust ja sellega seonduvalt esitatud intressinõude õigusvastasust vastavalt kaebuses toodud faktilistele asjaoludele. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole eelviidatud Riigikohtu lahend asjakohane. 2) Kohus ei ole otsuses käsitlenud kaebuses esitatud alternatiivseid nõudeid. Kaebaja taotles intressinõude tühistamist osaliselt. Riigikohus on 06.03.2015 otsuses nr 3-3-1-78-14 leidnud, et kaebajal on võimalik maksuhaldurilt taotleda ebamõistliku menetlusaja osas intressinõude kustutamist. Riigikohtu 19.02.2015 otsuses nr 3-3-1-75-14 on märgitud, et maksukohustust võib muuta või kehtetuks tunnistada maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel. Taotlusena

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt tuleb mõista ka maksuhaldurile esitatud vaides või halduskohtule esitatud kaebuses sisalduvat haldusakti tühistamise nõuet. Kaebaja leiab, et menetluse kestus tuleb lugeda ebamõistlikuks alates 18.04.2011, kuid igal juhul tuleb intressinõude tühistada osas, milles intressi on arvestatud alates 30.11.2012. 3) Kohus ei menetlenud kaebuses esitatud nõudeid, sest leidis, et kaebaja ei ole enne kohtusse pöördumist esitanud

§ 114lg-s 3 sätestatud taotlust.

Selline kohtu tegevus ei ole õige. Kaebaja taotles intressinõude tühistamist põhjendusel, et maksumenetluses on ületatud mõistliku menetlusaja kestvust. Seega pidi kohus tuvastama, milline oli mõistlik menetlusaeg. Kohus asus

§ 114lg-t 3 rakendama omal initsiatiivil, üllatades kaebajat.

Kohus ei ole lahendanud kaebaja poolt esitatud kaebust, vaid on väljunud kaebuse piiridest. Kohus ei juhtinud kaebaja tähelepanu vajadusele kaebust muuta. Kaebaja poolt esitatud tühistamisnõue ei eelda, et kaebaja on eelnevalt pöördunud maksuhalduri poole. Kaebaja esitas 07.12.2016 vastustajale taotluse intressi kustutamiseks. Taotlus jäi vastustaja 01.02.2017 otsusega rahuldamata.

  1. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Riigikohus on 03.05.2017 otsuses nr 3-3-1-80-16 leidnud, et intressinõude esitamisel puudub maksuhalduril kaalutlusõigus (p 20). Järelikult ei pea maksuhaldur intressinõude 6

(7)3-15-2897 koostamisel hindama eelneva maksumenetlusega seonduvat, sh seda, kas menetlus toimus mõistliku aja jooksul. Avar kaalutlusõigus on maksuhalduril juhul, kui intressinõude adressaat esitab maksuvõla kustutamise taotluse vastavalt

§ 114lg-le 3.

Eelviidatud kohtuasjas luges Riigikohus selliseks taotluseks ka intressinõudele esitatud vaide, mis sisaldas väiteid intressinõude ebaõigluse kohta. Käesolevas vaidluses ei ole kaebaja maksuhaldurile vaiet esitanud, vaid pöördus vahetult pärast intressinõude saamist kohtusse. Maksuhalduril ei ole kohustust üksnes kohtule esitatud kaebuse alusel omal initsiatiivil alustada maksuvõla kustutamise menetlust või uuendada intressinõude osas toimuvat menetlust. Kaebaja esitas

§ 114

lg 3 kohase taotluse maksuhaldurile alles 07.12.2016 ning see jäeti maksuhalduri 01.02.2017 otsusega rahuldamata. Kohtute infosüsteemi kohaselt ei ole kaebaja nimetatud haldusakti kohtus vaidlustanud.

  1. Eelnevat arvestades ei pidanud halduskohus 10.11.2015 intressinõude õiguspärasuse hindamisel analüüsima, kas maksuhalduri 05.11.2013 korraldus, millega kaebajat kohustati tasuma OÜ PipeRec maksuvõlga, oli antud mõistliku menetlusaja jooksul. Intressi tasumise kohustus tuleneb seadusest ning maksuhalduril puudub selle sissenõudmisel kaalutlusõigus. Õige ei ole kaebaja käsitlus, et kohus saab maksumenetluses mõistliku menetlustähtaja järgimist kontrollida üksnes intressinõude suhtes tühistamiskaebuse esitamisega ning eraldi haldusmenetluse läbimine ei ole vajalik. Kuna maksuvõla (sh intressivõla) kustutamine toimub maksuhaldurile omistatud kaalutlusõiguse alusel, saab kohus kontrollida üksnes maksuhalduri poolt läbi viidud kaalumise õiguspärasust. Kohus ei saa kaalumist läbi viia maksuhalduri asemel. Kaalutlusõiguse kohaldamiseks ei saa pidada intressinõude tühistamise kaebusele esitatud vastustaja vastuväiteid.
  2. Kuivõrd halduskohus ei tuvastanud intressinõude õigusvastasust, ei pidanud ta eraldi käsitlema kaebuses esitatud alternatiivseid taotlusi. Kohus ei ole kaebuse piire ületanud.
  3. Halduskohus on igakülgselt analüüsinud kaebaja väiteid seoses intressinõude selguse ja aegumisega, samuti PankrS kohaldamisega. Apellatsioonkaebuses ei ole vastavas osas esitatud uusi seisukohti.
  4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.