KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2016, Narva kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-6382 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuasja nimetus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna k

§ 74lg 4, § 75 lg 2 p 8 RESOLUTSIOON 1.

Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. 2. Määrata M Rile täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis multifunktsionaalne pereteraapia (Multi Dimensional Family Therapy (MDFT). Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja ettekande sisu Viru Maakohtu 25.08.2016 otsusega lühimenetluse korras tunnistati M R süüdi

§ 121

lg 2 p 3 ja § 404 lg 1 järgi ning

§ 64lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistas M Ri vangistusega 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja kokku kokku 3 kuud 11 päeva ja mõistis M Rile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 19 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.06.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust) ning mõistis M Rile liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 17 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendas kohus vangistuse 617 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määras kohus 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus M Ri kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Ka pani kohus M Rile

§ 75

lg 2 p 2 ja p 21 alusel lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 02.09.

1. 14.09.2017 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata M Rile täiendav kohustus, kuna süüdimõistetu ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ajakava kohaselt ning rikkus narkootikumide tarvitamise keeldu. Erakorralises ettekandes esitatu põhjal töötas süüdimõistetu perioodil 05.01.2017-.20.01.2017 xxxx ning 10.01.2017 lahkus ta kaks tundi varem töökohalt; 11.01,12.01,13.01,16.01- ei ilmunud üldse tööle. Isikule tehti esimene kirjalik hoiatus. 17.03.2017 kell 11.28 teostati hooldusaluse elukohas aadressil xxxx lisakohustuste täitmise kontroll - narkotest uriiniproovist, mis oli positiivne-THC. Koostati protokoll, kutsuti politseiekipaaž, kes viis hooldusaluse ära edasiste toimingute teostamiseks. Helistati süüdimõistetu emale ja teavitati teda toimunust. Ka tehti teine kirjalik hoiatus. 30.08.2017 laekus teade Ida prefektuurist selle kohta, et 25.08.2017.a kella 23:31 paiku oli M Ril tuvastatud narko-ja alkoholijoove. Alkoholi joovet tuvastati hooldusaluse kodus ja narkotest tehti haiglas aadressil Haigla 1, Narva. Alkoholi oli isiku väljahingatavas õhus 1,03 mg/l. Narkotesti tulemuseks oli amfetamiin, tetrahüdrokannabinoid, metadoon. Kuna M R ei suutnud allkirjastada protokolle, siis allkirjastas protokollid hooldusaluse ema I R. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalike seletuste kohaselt: - 10.01.2017- hakkas pea valutama; 12.01.2017- hakkasid hambad valutama 13.01.2017- käis õhtukoolis end kirja panemas eksamitele ja 16.01.2017- magas sisse, ärkas kella ühe paiku päeval; - 16.03.2017 oli xxxx koos sõpradega, küpsetasid šašlõkki, ligi tuli meesterahvas, kes pakkus suitsu, mille ta ka vastu võttis. Esimese paari mahviga ei saanud aru, millega tegemist, aga mõne aja pärast mõistis, et see on marihuaana; - ööl vastu 26.08.2017 oli ema talle kutsunud kiirabi, kes kutsus ka politsei- ise ta sel hetkel mitte millestki aru ei saanud. Eelnevalt oli ta õhtul läinud mängima palli koos sõpradega, tundis soovi janu kustutada, nägi, et kellelgi on energiajooki- võttis paar lonksu, pärast mida hakkas tal halb - enamat ei mäleta. Protokollidest, mille talle esitas 08.09.2017 tutvumiseks kriminaalhooldusametnik (ta ise ei mäleta midagi nendest sündmustest), sai ta teada, et oli tuvastatud amfetamiin, tetrahüdrokannabinoid, metadoon. M R palub kohtul määrata talle sotsiaalprogramm. Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes märgitud, et M R on kriminaalhoolduse järelevalve all teist korda. Praeguse kohtuotsuse alusel toimus esmakohtumine M Riga 26.09.
2. Talle selgitati katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi, ÜKT täitmise korda ja rikkumiste tagajärgi. Esmakohtumise juures viibis ka hooldusaluse ema I R. Mõlemad allkirjastasid õiguste ja kohustuste lehe. Katseaeg on kulgenud rikkumistega, kirjalikud hoiatused on ammendatud, kuid kriminaalhooldusametnik peab võimalikuks katseaja jätkumist. Viimasel registreerimisel 08.09.2017 selgitati M Rile, et kriminaalhoolduse poolseid sekkumisi tuleb veelgi intensiivistada ning üks võimalusi selleks on MDFT ehk multifunktsionaalne pereteraapia. Kriminaalhoolduse raames tähendab see täiendava kohustuse taotlemist kohtult - läbida sotsiaalprogramm. Peale selgitusi ning arutelu nõustus hooldusalune läbima MDFT. Samuti helistas kriminaalhooldusametnik ka hooldusaluse emale, kes peale selgituste saamist samuti avaldas valmisolekut osaleda multifunktsionaalses pereteraapias. 2

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et

§ 74

lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Esitatud asjaoludel saab täiendava kohustuse määramist käesoleval ajal pidada piisavalt mõjusaks ja vajalikuks abinõuks M Ri mõjutamisel. Kohus määrab süüdimõistetule läbimiseks sotsiaalprogrammi multifunktsionaalne pereteraapia (Multi Dimensional Family Therapy (MDFT). /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Kristel Vedro 17.10.2017 vea parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Lugeda kriminaalasjas tehtud määruse kuupäevaks 25.09.2017. 2. Muus osas, so kirjeldavas ja põhjendavas osas, jätta Viru Maakohtu 25.09.2017 kohtumäärus muutmata. 3. Kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust. Määruse koopia edastada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale, (kriminaalhooldusametnik Ülle Siig) ja M Rile. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 3