← Eesti

2-17-8327/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2017, Rapla Tsiviilasja number 2-17-8327 Tsiviilasi A S hagi A-S S, T S, A S ja M S vastu elatise suuruse vähendamiseks Tsiviilasja hind 4140 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxx), kostja A-S S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxxx x-xx), kostja T S (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxxx x-xx), kostja A S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxxx x-xx), kostja M S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxxx x-xx), kostjate seaduslik esindaja ema T L Kohtuistungi toimumise aeg 24.08.2017 Resolutsioon Vähendada A S 14.11.2012 Pärnu Maakohtu tagaseljaotsusega välja mõistetud elatise suurust järgmiselt: Välja mõista A S elatis 100 eurot kuus alates xx.xx.xxxx kuni poja A-S S, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Välja mõista A S elatis 100 eurot kuus alates xx.xx.xxxx kuni poja T S, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Välja mõista A S elatis 100 eurot kuus alates xx.xx.xxxx kuni poja A S, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Välja mõista A S elatis 100 eurot kuus alates xx.xx.xxxx kuni poja M S, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Jätta A S hagi T S, S S, A S ja M S vastu elatise suuruse vähendamiseks 30 euroni rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub vähendada igakuist elatise suurust 30 euroni kuus ühe lapse kohta. Kostjate seisukoht Kostjate esindaja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui:1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Pärnu Maakohtu 14.11.2012 tagaseljaotsusega kohustati hagejat tasuma elatist 145 eurot poegade T S, S S, A S ja M S ülalpidamiseks. Kokku 580 eurot. Töölepingust 11.04.2017 nähtub, et hageja töötasu suurus on 470 eurot (bruto). Sünnitõendist nr xxxxxxx/xx nähtub, et xx.xx.xxxx sündis hagejal tütar S S. Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatise alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 21 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostjad on nõus vähendama elatise suurust 100 euroni ühe lapse kohta. Kohtuistungil kohus tuvastas, et hageja pere koosseisu kuuluvad peale tema enda elukaaslane M A ja laps S S. M A käib tööl ja tema sissetulek kuus on 480 eurot (bruto). Hageja pere elab M A isale kuuluvas eramus. Kostjate esindaja pere koosseisu kuuluvad peale tema enda 4 kostjat, abikaasa ja 2 last. Kostjate esindaja abikaasa sissetulek kuus on 700-800 eurot. Pere elab kostjate esindaja abikaasale kuuluvad korteris. Hagejal on kokku 5 last ja hageja on võimeline iga last toetama 94 euroga kuus (470:5). Hageja elukaaslase ülalpidamisel on 1 laps ja tema on võimeline last toetama kuus 235 euroga

(480). Kokku on hageja lapse S S ülalpidamiseks rahalisi vahendeid 329 eurot kuus (94+235). Kostjate esindaja on võimeline iga last toetama 116 euroga kuus (700:6). Kokku on iga kostja ülalpidamiseks rahalisi vahendeid 210 eurot kuus (94+116). Seega hageja laps S S ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjad. Hageja sissetuleku suurus ei ole kriteeriumiks, mille järgi hinnatakse hageja võimet tasuda elatist 30 eurot ühe lapse kohta. Kohus leiab, et hageja on töövõimeline. Kostjad on hageja juures olles sedastanud, et tema töötasu suuruseks ei ole miinimumtasu. Seda, et hageja ei oleks suuteline töötama suurema töötasu eest kui alammäär, hageja tõendanud ei ole. Riigikohus on selgitanud, et alammääras töötasu teenimine ei ole piisav alus, et elatist alla miinimummäära välja mõista. 2017.a on ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks 235 eurot kuus. Kostjad nõustusid, et hageja peab tasuma ühele kostjale 100 eurot kuus, s.o 42,5% kehtivast elatise miinimummäärast. Seega hageja kohustub tasuma elatist ühe kostja ülalpidamiseks alla elatise miinimummäära kuus. Kohus leiab, et hageja ei esitanud ühtegi põhjust, mida võiks tunnistada mõjuvaks, et elatise suurust vähendada kuni 30 euroni kuus. Kohus leiab, et hageja poolt välja toodud asjaolud ei ole piisavad selleks, et nentida hageja ebapiisava sissetuleku teenimist ja viienda lapse sündimist kui mõjuvaid põhjuseid elatise summas 30 eurot lapse kohta väljamõistmiseks. Hageja ja tema pere varanduslik seisund on selline, mis ei takista tal tasumast kostjatele elatist 100 eurot kuus, kusjuures hageja viies laps ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Hageja tegelik sissetulek ei ole miinimumpalk kuus ja hagejal tuleb tagada igale kostjale elatise, summas 100 eurot kuus, tasumine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.