2-17-9829/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Elen Rasmussen Istungisekretär Otsuse kuulutamise aeg ja 12.09.2017 Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-17-9829 Hagi ese Hagita asi Elatise nõue suhtlusõiguse lõpetamise nõue Hagi hind 450 eurot Menetlusosalised Hageja ja puudutatud isik: A xxxxxxxxxxx reg elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, tegelik elukoht: xxxxx xxx xxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxx Hageja seaduslik esindaja ja avaldaja: Raikküla Vallavalitsus 75023071 asukoht: Raikküla vald, Tamme küla, Kabala mõis e-post: raikkyla@raikkyla.ee Esindaja: Maiu Kalmus Kostja I ja puudutatud isik: B xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.xxxx Kostja II ja puudutatud isik: C xxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxx, viibib vahi all kahtlustatuna B tapmises Kohtuistungi toimumise aeg 12.09.2017 RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus B suhtes TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel. 2 Välja mõista C igakuine elatis A (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks summas 50 eurot alates elatishagi esitamisest 26.06.2017 kuni A täisealisuseni. Avaldus rahuldada. Lõpetada C suhtlusõigus A. Koopia määrusest saata Raikküla Vallavalitsusele, C ja xxxxx xxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab hagimenetluses kostja, suhtlusõiguse lõpetamise avalduse osas avaldaja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad 26.06.2017 esitas alaealise A seaduslik esindaja eestkostja Raikküla Vallavalitsus Pärnu Maakohtule hagi B ja C vastu elatise nõudes ja avalduse vanemate suhtluskorra kindlaksmääramiseks xxxxx xxx xxxxxxxxxx elava xxxxx A. Pärnu Maakohtu 28.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-17433 võeti B ja C täielikult ära hooldusõigus xxxxx A suhtes. 17.02.2016 sõlmiti vanematega kirjalik kokkulepe lapsele elatise maksmises summas 25 eurot kuus. Vanemad on olnud pikaajaliselt töötud ja elatunud peamiselt C rahvapensionist 140.75 eurot ja puudega inimese sotsiaaltoetusest 46.79 eurot. Vanemad elatist tasunud ei ole. Hageja palub elatise välja mõista summas, mida vanemad on võimelised maksma. Kohtuistungil täpsustab hageja oma nõuet ja palub C välja mõista elatis summas 50 eurot kuus. A elab alates xx.xx.xxxx xxxxx xxx xxxxxxxxxx, kus on tekkinud probleeme A sageli külastavate vanematega. Pereemal on raske teha nädalavahetuse plaane ja väljasõite teiste lastega, kui majas viibivad võõrad. A vanemate sagedased külaskäigud häirivad emotsionaalselt pere teisi lapsi ja ka A, kes vanemate külaskäigu järgselt on keeldunud toidust ja sööb ainult maiustusi. Vanemate helistamise järgselt on laps olnud sageli tujutu ja trotsi täis, sest arvatavalt ei ole vanemad helistamise ajal kained. Avaldaja tegi esialgselt ettepaneku määrata suhtlemiskord selliselt, et vanemad külastavat A kaks korda kuus laupäeviti ja külastusaja pikkuseks on kaks tundi. xx.xx.xxxx lõi C B noaga selga, mille tulemusena viimane suri. Toimunust kuuldes on A eestkostjale nii kirjalikult kui suuliselt avaldanud, et ei taha isa näha, soovides lähenemiskeeldu. Avaldaja muudab kohtuistungil oma taotlust ja palub lõpetada C suhtlusõigus oma xxxxx suhtes. B ja C on 17.07.2017 kohtule ühiselt vastanud, et on töötud, mis on ilmselt põhjenduseks elatise mittemaksmisele. Avaldusega seoses märgivad nad, et tahavad oma last näha nii tihti kui võimalik ja temaga kogu aeg koos olla. 3 Kohtu seisukoht ja põhjendused PKS § 97 lg 1 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud oma vanematelt ülalpidamist saama. Hooldusõiguse täielik äravõtmine ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustusest. Seega on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt taotletud ulatuses. Arvestades C senist majanduslikku toimetulekut ja asjaolu, et süüdimõistmise korral jätkab ta oma elu kinnipidamisasutuses, kus teenimisvõimalused on piiratud, on põhjendatud temalt välja mõista elatis alla PKS § 101 lg 1 sätestatud alammäära, mis käesoleval ajal on 235 eurot kuus. Hooldusõiguse (isikuhooldusõiguse, varahooldusõiguse ja esindusõiguse) täielikul äravõtmisel säilib vanematel oma lapsega suhtlemise õigus, kui kohus ei ole seda lapse huvides piiranud või lõpetanud. PKS § 143 lg 3 järgi võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasema lahendi täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamine või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmine. Kohus leiab, et kõnesoleval juhul on põhjendatud lõpetada C suhtlusõigus oma alaealise lapse A, kes isaga suhtlemise on mõistetavatel põhjustel välistanud. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulude nimekirja ja väljamõistmise nõuet esitanud ei ole. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehti. Kohus leiab, et hagita menetluse kulud tuleb jätta avadaja, s.o Raikküla Vallavalitsuse kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik