← Eesti

2-17-109772/10

Obsah (9)§ 429§ 432§ 173§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 150

2-17-109772 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtujurist Olga Dmitrijeva Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2016, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-17-109772 Kohtuasi

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2

(4)2-17-109772 Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 168

lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 168

lg 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Toimiku materjalidest ja hageja esitatud hagist loobumise avaldusest ei nähtu, et hagist loobumise põhjuseks oleks kostja poolt hagi nõude rahuldamine pärast hagi esitamist. Seega kõik menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta hageja kanda

§ 168

lg 4 alusel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluses menetluskulusid summas 120 eurot. Menetluskulud on kantud seoses kostjale õigusabi osutamisega.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §- s 218 sätestatu kohaselt. 3

(4)2-17-109772 Kohus tuvastas, et kostjal polnud menetluses lepingulist esindajat, tema osales menetluses ise. Toimikus ei ole ühtegi lepingulise esindaja poolt allkirjastatud dokumenti ega volikirja kostja esindamiseks. Muid kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid toimiku materjalides ei ole. Seega tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus tema menetluskulude summas 120 eurot kostjalt väljamõistmiseks. Määrata tuleb, et menetluses puuduvad kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Riigilõivu osaliselt tagastamine Hageja taotleb menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamist tema pangakontole.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 125 eurot. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale tasutud riigilõivust pool s.o 62,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.