Obsah (4)
§ 162§ 639§ 168§ 638KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-10271 Tsiviilasi AZ
) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
- Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1 tulenevalt on laenuleping vähemalt kahepoolne tehing, st laenuandja kohustus on anda laenusaajale laen üle ja võimaldada laenusaajal laenu objektiks olevat vara kokkulepitud aja jooksul kasutada ning laenusaajal on kohustus laenuandjale laen kokkulepitud ajaks ja tingimustel tagastada. Võlatunnistuses on väljendatud kostja ühepoolne tahteavaldus, mida ei saa käsitleda laenulepinguna, kuna hageja ei ole nimetatud dokumendis endale ühtegi kohtustust võtnud. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja tahteks oli anda deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ja tulemuseks ei saa olla uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine. Kostja ei ole kaebuses ka osundanud, milliste maakohtule esitatud tõendite põhjal oleks maakohus saanud teha järelduse, et pooled sõlmisid laenulepingu. Võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu
- veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21, ja selles viidatud
- aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-121-06, p 15; samuti aga hiljutisest praktikast nt
- märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10316, p 20 teine lõik). Maakohus on õigesti sedastanud, et kostja ei ole oma tõendamiskoormust täitnud, st ei tõendanud, et võlatunnistusest nähtuvat võlga ei ole. Kostja kontoväljavõte teatavate summade laekumise kohta ei tõenda, et kostjal ei olnud niisugust kohustust, mille täitmiseks ta võlatunnistuse koostas ja allkirjastas. Hagejal ei ole kohustust esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse dokumendi. Võlatunnistuse sõlmimisega on kostja kinnitanud temal isiklikult lasuva kohustuse suurust ning siduvat kohustust hageja ees. Võlatunnistusest nähtub kostja kohustus, sh selle suurus ja täitmise tähtaeg piisava selgusega ning maakohus on need õigesti tuvastanud. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud ja kostjalt hageja kasuks välja mõistnud võlatunnistusest tulenev põhivõla 8 180 eurot ja viivise 0,1% päevas. Viivise arvutust kostja ei vaidlusta.
- Ringkonnakohus hindas kõiki kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, 3
(4)jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele kostja väidetele. Ringkonnakohus koostas kostjale sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus. 8. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti
§ 162
lg 1 alusel jätnud menetluskulud kostja kanda, kuna hagi rahuldati.
§ 639
lg 1 ja
§ 168
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. 9.
§ 638
lg 10 sätestab, et kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Käesolevas asjas esitas kostja kaebuse elektrooniliselt, mistõttu ei ole seda vaja tagastada. See ei mõjuta eelviidatud tagajärje saabumist. 10.
§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4
(4)